Boahtte lávki rahpamis lea miessemánu 27. beaivvi

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus sirdá nuppi ceahkkái plánas movt rahpat fas servodaga, duorastaga čuovganeapmái miessemánu 27. b. Dan rájes sáhttet earret eará eambbosat čoahkkanit, ja mánáidgárddit ja skuvllat daid báikkiin gos lea unnán njoammun sáhttet sirdit ruoná doaibma¬bidjoceahkkái. Otnáža rájes beassá fas mátkkoštit riikka siskko¬bealde.

– Mii oaidnit ahte eai sisačálihuvvo šat nu oallugat buohcciviesuide. Leat stabiila njoammun­logut. 36 % buohkain badjel 18-jagi leat dál boahkuhuvvon vuosttaš dosain. Boahkuheapmi čuovvu plána. Ollislaš árvvoštallama mielde oaivvilda ráđđehus ahte dál oažžu joatkit boahtte ceahkkái Norgga rahpamis. Mii sáhttit dál nannet dan barggu ahte oažžut Norgga johtui fas, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.
Mearrádus ahte joatkit nuppi ceahkkái lea dáhkkojuvvon Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta ávžžuhusaid vuođul.

Vaikko mii dál geahpidit našuvnnalaččat, de mii fertet goitge leat várrogasat. Báikkálaš njoammumiid ja lassánan njoammuma dihte muhtin báikkiin lea dárbu čavgadit njuolggadusaide báikkálaččat. Dat mearkkaša ahte ferte ráhkkanit dasa ahte riikkas leat iešguđetlágan doaibmabijut.

– Go mii rahpat našuvnnalaččat, de lea dehálaš ahte suohkanat ožžot áiggi árvvoštallat dárbbašit go čavgadit njuolggadusaid báikkálaččat birgehallan dihte njoammumiin. Dan dihte biddjojuvvojit rievdadusat doibmii easkka miessemánu 27. beaivvi, deattuha stáhtaministtar.

Ráđđehusa plánas ceahkkálas rahpamii rievdaduvvojit ceahkit veaháš. Dat guoská maiddái 3. ja 4. ceahkkái.

Mánáidgárddiin ja skuvllain šaddá vejolaš mannat ruoná dássái
Dássážii lea mearriduvvon našuvnnalaččat fiskes doaibmabidjodássi buot mánáid­gárddiide ja skuvllaide. Miessemánu 27. beaivvi rájes sáhttet suohkanat iežat mearridit makkár doaibmadássi galgá gustot iežaset skuvllain ja mánáidgárddiin, báikkálaš njoammundili mielde. Dat mearkkaša ahte suohkanat main lea unnán njoammun dál besset árvvoštallat áigot go sirdit ruoná dássái johtolatčuovgamodealla mielde.

– Go ráđđehus fas rahpá Norgga, de mii vuoruhit mánáid ja nuoraid. Sidjiide šaddet loažžadit doaibmabijut go rávisolbmuide. Nubbi ceahkki mearkkaša dábálet árgabeaivvi olu mánáidgárddiide ja skuvllaide. Studeanttaide ges ráhppojuvvo nu ahte besset fysalaččat oassálastit, nu ahte besset deaivvadit ja oažžut buoremus lági mielde oahpahusa, dadjá máhtto- ja integrerenministtar Guri Melby.

Eaktu dasa ahte sirdit ruoná dássái, lea ahte suohkanis lea unnán njoammun áiggi badjel, buorre testenkapasitehta ja jotkkolaš oppalašgovva das ahte man oallugiin lea dávda. Sis ferte maid leat plána movt jođánit sirdit fiskes dahje rukses doaibma­bidjo­dássái.

Vai sáhttet doallat eanet fysalaš oahpahusaid universitehtain ja allaskuvllain, de álggahuvvo jeavddalaš testen ja registreren sis geat leat oahpahusain, álkidan dihte njoammunguorrama.

Astoáiggedoaimmat
Ávžžuhuvvon joavkosturrodat organiserejuvvon hárjehallamis álbmotvaláštallamis ja kultuvra- ja astoáiggedoaimmain viiddiduvvo rávisolbmuide geat leat badjel 20-jagi: Rievdá 10 olbmos 20 olbmui siste, ja 20 olbmos 30 olbmui olgun. Eanet joavkkut sáhttet hárjehallat oktanis, dainna eavttuin ahte sii dollojuvvojit sierra kohorttain.

Lágideamit
Nuppi ceahkis sáhttet eambbosat oassálastit mánáid ja nuoraid lágidemiide. Sáhttet leat gitta 100 oassálasti lágidemiin mat leat vieso siste ja mat čohkkejit oassálastiid geat leat vuollel 20-jagi ja geat gullet ovtta suohkanii.

– Mun lean ilus go dál dahkat álkibun mánáide ja nuoraide čoahkkanit ja doaimmahit doaimmaid. Ii leat gáibádus ahte sii bohtet ovtta suohkanis. Dat mearkkaša ahte mánát ja nuorat geat orrot ovtta suohkanis, muhto geat hárjehallet, lášmmohallet, geahččaladdet ja nu ain, servviiguin, valáštallanjoavkkuiguin dahje klubbaiguin ovda­mearkka dihte ránnjásuohkanis, sáhttet maid searvat daid servviid lágidemiide ránnjá­suohkanis, dadjá mánáid- ja bearašministtar Kjell Ingolf Ropstad.

Almmolaš lágidemiide vieso siste gos eai leat fásta, várrejuvvon čohkkánsajit rievda­duvvo dál dat lohku galle olbmo besset čoahkkanit 10 olbmos 50 olbmui. Priváhta čoahkkanemiin mat eai leat priváhta ruovttuin, gittiin ja barttain rievdaduvvo dál nu ahte vieso siste besset čoahkkanit 20 olbmo, ovdal lei dat lohku 10, ja olgun ges rievdá 20 olbmos 30 olbmui. Dat guoská ovdamearkka dihte ávvudemiide láigo­huvvon lanjain dahje almmolaš báikkiin.

Priváhta ruovttuin rievdaduvvo ávžžuhuvvon lohku ahte man oallugiid sáhttá váldit guossái, viđa olbmos logi olbmui, nu guhká go sáhttá doallat 1 mehtera gaskka.

Go lea guossis ruovttuin, de eai lohkko suodjaluvvon olbmot (Láhkadieđut) ávžžu­husaid mielde dan birra ahte man oallugat eanemusat berrejit čoahkkanit. Ferte leat vejolaš doallat gaskka sin gaskkas geat eai leat suodjaluvvon.

Gálvomeassut ja gaskaboddosaš márkanat muddejuvvojit dál gávpeguovddážin, eai ge lágideapmin.

Mátkkošteamit riikka siste
Dál sáhttá mátkkoštit riikka siste, muhto lea dehálaš ahte pláne reaissu nu bures go vejolaš vai ii njoammut earáid báikkiid gaskkas. Dat lea erenoamáš dehálaš sidjiide geat vulget dakkár báikkiin gos lea olu njoammun.

Go sii geat leat suodjaluvvon (Láhkadieđut) ja geat orrot dakkár suohkanis gos leat čavgadis doaibmabijut, mátkkoštit suohkaniidda gos eai leat liikká čavgadis doaibma­bijut, de sii eai dárbbaš čuovvut ruovttusuohkana njuolggadusaid ja ávžžuhusaid.

Dát rievdaduvvon ávžžuhusat mátkkoštemiid birra riikka siste, eai gáibit liige ráhkkaneami eai ge árvvoštallamiid suohkaniin, nu ahte dat gustojit jo otnáža rájes.

Guossoheapmi
Sisaluoitin- ja guossohanáigi viiddiduvvo diibmu 24.00 rádjái, ja ii leat šat boradangáibádus alkohola guossoheami oktavuođas. Gáibiduvvo ain beavdesadji ja ovtta mehtera gaska.

Testen
Ráđđehus dahká vejolažžan iskat olu olbmuid hávális dakkár báikkiin gos servodat­rahpama dihte lassána njoammunvárra, erenoamážit dakkár báikkiin gos leat guhká leamašan čavgadis doaibmabijut.

–  Mii áigut iskat dárkileappot movt mii sáhttit oažžut johtui dakkár vuogádaga gos priváhta aktevrrat sáhttet čađahit iskkadeami, nu ahte testenkapasitehta buorrána, ovdamearkka dihte nu ahte eambbosat sáhttet čoahkkanit lágidemiide. Mii áiggo­šeimmet ahte almmolašvuohta máksá dan ovddas, namuha Guri Melby.

Testeneavttut rievdaduvvojit nu ahte suohkanat sáhttet testet olbmuid vaikko eai várot ge dávdda sis. Suohkanat besset de vuoruhit testenkapasitehta dáidda ođđa ulbmiliidda.

– Mii áigut maid testet olu olbmuid sihke astoáigge- ja vuosttašceahkkefálaldagain mat gullet psyhkalaš dearvvašvuođasuodjaleapmái ja gárrendillefuolahussii, ja bargosajiide gos bargiin lea olu oktavuohta olu olbmuiguin. Skuvlaluomus mii áigut jeavddalaččat testen vai sáhttit eanet vel rahpat doaimmaid mánáide ja nuoraide, nu go geassedoaimmaid ja geasseleairraid, dadjá Kjell Ingolf Ropstad.

Njunušfaláštallan
Njunušfaláštallan lea ođđa kategoriija rahpanplánas. Nuppi ceahkis šaddá vejolažžan doallat hárjehallančiekčamiid PostNord-spábbačiekčanligas ja maid eará ráidduin njunušvaláštallamis mat dássážii eai leat rahppon. Ráđđehus áigu maid dahkat vejolažžan doallat ráidočiekčamiid daid seamma ráidduin golbma vahkku maŋŋel miessemánu 27. beaivvi, nu guhká go vásáhusat hárjehallančiekčamiin ja njoammun­dilli čájehit ahte sáhttá nu dahkat.

Definišuvnnat

Gárvásit boahkuhuvvon:

  • Sii guđet leat ožžon guokte dosa boahku, ja dat álgá lohkkot vahkku maŋŋel go maŋemus dosa lea ožžon.

  • Sii geain lea leamašan covid-19 ja leat ožžon ovtta boahkkodosa unnimusat 3 vahkku maŋŋel dan dáhtona go leat váldán iskosa, ja dat álgá lohkkot vahkku maŋŋel boahkuheami.

  • Sii guđet leat ožžon 1. boahkkodosa, ja leat dohkkehuvvon laboratoriavugiin ožžon positiiva covid-19-iskosa unnimusat 3 vahkku maŋŋel boahkuheami, ja leat sirrejuvvon.

Suddjejuvvon:

  • Gárvásit boahkuhuvvon

  • Sii guđet leat ožžon vuosttaš boahkkodosa, bistá 3-15 vahkku boahkuheami maŋŋel.

  • Sii geain lea leamašan covid-19 sirrema rájes 6 mánu rádjái iskkadeami dáhtona rájes dohkkehuvvon laboratoriavugiin.

Dát našuvnnalaš doaibmabijut gustojit miessemánu 27. beaivvi rájes:

Ávžžuhusat olles riikii

Doala 1 mehtera gaskka. Doalat gieđaid ráinnasin. Biso ruovttus jus leat buohcci.

Sosiála oktavuohta

  • Ále váldde eanet go logi guossi. (ođas)

  • Jus buot guossit bohtet seamma bearrašis, de sáhttet leat eambbosat, muhto ferte sáhttit doallat gaskka.

  • Ávžžuhuvvo olgun deaivvadit.

  • Mánát mánáidgárddiin ja mánáidskuvllain sáhttet oažžut gussiid iežaset kohorttain.

  • Go leat guossit ruovttuin de eai lohkkojuvvo sii guđet leatsuodjaluvvon (Láhkadieđut) mielde ráddjehusain, muhto ferte goitge leat vejolaš doallat gaskka sin gaskkas guđet eai leat suodjaluvvon (Láhkadieđut). (ođas)

Mátkkošteamit

  • Ii ávžžuhuvvo mátkkoštit olgoriikii. Áibbas dárbbašlaš mátkkit sáhttet čađahuvvot.

  • Riikka siste sáhttá mátkkoštit. Sii guđet eai leat suodjaluvvon berrejit leat erenoamáš várrogasat ja plánet mátkki nu ahte nu bures go vejolaš vai eai buvtte njoammuna báikkis báikái. Dat lea erenoamáš dehálaš sidjiide guđet vulget dakkár báikkiin gos lea olu njoammun. (ođas)

  • Olbmot guđet mátkkoštit suohkaniidda gos leat loažžadit doaibmabijut, berrejit čuovvut daid ávžžuhusaid mat gustojit daid suohkaniin gos dábálaččat orrot. Dat ii guoskka sidjiide guđet leatsuodjaluvvon (Láhkadieđut). (ođas)

Skuvllat ja mánáidgárddit
Mánáidgárddit ja skuvllat čuvvot johtolatčuovgamodealla mas leat ruoná, fiskes ja rukses doaibmabidjodásit maid ovttaskas suohkanat ieža árvvoštallet. Ii leat šat nu ahte našuvnnalaččat galget buot mánáidgárddit ja skuvllat leat fiskes dásis. (ođas)

Alit oahppu

  • Eanet fysalaš oahpahus ja eanet jeavddalaš testen. (ođas)

  • Registreret geat leat oahpahusas ja sin čohkkánsajiid álkidan dihte njoammunguorrama. (ođas)

Bargoeallin

  • Ruovttukantuvra ja/dahje geabbilis bargoáigi buohkaide geain lea vejolašvuohta.

Gávpeealáhus

  • Rabas njoammuneastadandoaibmabijuiguin, gč. sierra suorgestandárdda ja gáibádusaid láhkaásahusas.

  • Gálvomeassut ja gaskaboddosaš márkanat muddejuvvojit seammaládje go gávpeealáhus, eai ge šat rehkenastojuvvo lágideapmin. Gáibiduvvo maid ahte oktavuođadieđut registrerejuvvojit daid gussiid ovddas geat mieđihit dasa. (ođas)

Faláštallan- ja astoáiggedoaimmat

  • Rávisolbmot badjel 20-jagi sáhttet doaimmahit organiserejuvvon doaimmaid nu go hárjehallamiid, lášmmohallamiid jna. joavkkuid mielde main leat eanemusat 20 olbmo, nu guhká go sáhttet doallat unnimusat ovtta mehtera gaskka. (ođas)

  • Rávisolbmot badjel 20-jagi sáhttet doaimmahit organiserejuvvon doaimmaid olgun joavkkuid mielde main leat eanemusat 30 olbmo mielde, nu guhká go sáhttet doallat unnimusat ovtta mehtera gaskka. (ođas)

  • Eanet joavkkut sáhttet čoahkkanit ovtta hárjehallan-/lášmmohallanbáikái jus joavkkut dollojuvvojit sierra ja nu ahte sihke ovttaskas olbmot ja joavkun sáhttet doahttalit njoammuneastadandoaimmaid.

  • Mánát ja nuorat vuollel 20-jagi sáhttet hárjehallat ja searvat valáštallan-, kultuvra- ja astoáiggedoaimmaide, ja sidjiide ii guoskka dat ávžžuhus ahte doallat 1 mehtera gaskka go lea dárbbašlaš doaimmahit aktivitehta.

  • Jus mánát ja nuorat hárjehallet/lášmmohallet joavkkuin, servviin dahje nu eará suohkanis, de sii sáhttet gilvalit dan joavkku/searvvi mielde nu guhká go njoammun­dili mielde lea dohkálaš.

  • Joavkkut unna suohkanaččain main eai leat eará gilvaleaddjit suohkanis, sáhttet mannat ránnjásuohkanii gilvvohallat nu guhká go suohkaniin lea ovttalágan njoammun­dássi. (ođas)

  • Olgoaktivitehtat ávžžuhuvvojit ovdalii go vieso siste.

Njunušvaláštallan (ođas)

  • Njunušvaláštallit sáhttet hárjehallat nu go dábálaččat, sihke olgun ja viesus.
  • Šaddá vejolažžan doallat hárjehallangilvvuid buot joavkkuide njunušvaláštallamis, dat guoská maid Post Nord-ligai. Šaddá maid vejolažžan doallat ráidogilvvuid golbma vahkku maŋŋel go nubbi ceahkki lea doibmiibiddjojuvvon jus fal lea dohkálaš nu dahkat hárjehallangilvvuid vásáhusaid mielde ja njoammundili mielde. (ođas)

Njuolggadusat olles riikii

Lágideamit
Ávžžuhuvvo leat várrogas ja plánet go oassálastá lágidemiide nu ahte nu bures go vejolaš eastada njoammuma báikkiid gaskkas. Dat mearkkaša maid ahte ii oassálastte lágidemiide eará suohkanis jus orru dakkár suohkanis gos lea olu njoammun.

Lágidemiid njuolggadusat lea nu movt čuovvovaččat:

  • Eanemusat 20 olbmo priváhta lágidemiin vieso siste earret go iežas ruovttus, ovdamearkka dihte riegádanbeaidoalut láigohuvvon lanjain. Olggobealde lea rádji 30 olbmo. Mánát ovtta kohorttas mánáidgárddis dahje mánáidskuvllas sáhttet čoahkkanit ovttas nu olu rávisolbmuiguin go maid lea dárbbašlaš. (ođas)

  • Eanemusat 50 olbmo almmolaš lágidemiin vieso siste almma fásta mearriduvvon čohkkánsajiiguin, muhto goitge gitta 100 olbmo lágidemiin mat čohkkejit gussiid vuollel 20-jagi ja geat bohtet seamma suohkanis, dahje geat oassálastet hárje­hallamiidda, lášmmohallamiidda, geahččalemiide ja nu ain seamma suohkanis. (ođas)

  • Eanemusat 200 olbmo lágidemiin vieso siste gos buot geahččit čohkkájit fásta, mearriduvvon čohkkánsajiin. (ođas)

  • Eanemusat 200 olbmo lágidemiin olgun, muhto 600 olbmo (juhkkojuvvon 3 kohortii á 200 olbmo) jus sii čohkkájit fásta, mearriduvvon sajiin ja lea guokte mehtera gaska kohorttaid gaskkas.

  • Lágideaddjit galget doibmiibidjat doaibmabijuid áimmahuššan dihte gáibádusaid doallat gaskka olbmuid gaskkas geat eai gula seamma viessodollui dakkár lágidemiin gos geahččit čohkkájit fásta, mearriduvvon čohkkansajiin. Jus lea dárbbašlaš, de galget adnot vávttat sihkkarastin dihte.

  • Seamma vejolašvuohta guossohit alkohola lágidemiin go guossohanbáikkiin.

Olgobáikkit, guossohanbáikkit ja lágideamit main lea lohpi guossohit alkohola

  • Sisaluoitin ja guossoheapmi dii. 24.00 rádjái. Ii gáibiduvvo biebmoguossoheapmi. (ođas)

  • Gáibádusat njoammuneastadandoaibmabijuide: Registreren, unnit guossit ja gáibádusat gaskkaide, sihke viesus ja olgun.