Viidát mearridanvuođđu virusvektorboahkuid birra

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus áigu dahkat loahpalaš mearrádusa AstarZenaca ja Janssena covid-19-boahkkogeavaheami birra. Sii vuođđudit áššedovdilávdegoddi mas miellahtut bohtet sihke Norggas ja olgoriikkas, ja sii ožžot bargun geahčadit makkár váikkuhusat das leat go dáid boahkuid váldá eret boahkuhanprográmmas.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta FHI ávžžuha váldit AstraZenaca-boahku eret boahkuhanprográmmas riskka dihte oažžut hárvenaš, muhto hui duođalaš liigeváikkuhusaid. FHI lea árvvoštallan dan Norgga njoammundilálašvuođa ektui.

– FHI fágaolbmot leat árvvoštallan nannosit ja vuđolaččat. Ovttas Dánmárkku bargoguimmiiguin, fuomášedje FHI ja Norgga fágabiras árrat dáid liigeváikkuhusaid ja árvvoštalle árrat sivvaoktavuođa boahkuin. Dat dahká ahte lea luohttámuš eiseválddiide go sii gieđahallet hárvenaš, muhto duođalaš liigeváikkuhusaid duođalaččat ja go mis leat vuogádagat Norggas mat fuomášit daid. Dat hárvenaš liigeváikkuhusat, maid dihte FHI bissehii AstraZenaca-boahkuheami, orrot čadnon bohkkui. Dat diehtu lea dál dohkkehuvvon máilmmiviidosaččat, muitala dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.

Boahkuheapmi Janssena boahkuiguin lea bissehuvvon gaskaboddosaččat maŋŋel go leat boahtán raporttat seamma lágan hárvenaš ja duođalaš liigeváikkuhusaid birra go mat čadnojuvvojit AstraZenaca-bohkkui.

Stuora váikkuhusat
– Mun lean maid, nu movt FHI, fuolas daid duođalaš liigeváikkuhusaid dihte. Muhto lean maid fuolas daid váikkuhusaid dihte mat čuožžililt Norgga álbmogii ja servodahkii go boahkuheapmi ja servodaga rahpan maŋiduvvo. Ikte nannii koronakommišuvdna ahte mánát ja nuorat leat guoddán stuora noađi pandemiijas. Sii eai ábut guoddit dan noađi guhkit go dárbbašlaš. Jus mii oalát hilgut dáid boahkuid, de sáhttá geavvat nu ahte eat olát mihtu boahkuhit buohkaid geat leat badjel 18-jagi ovdal geasi. De soaitit šaddat guhkit eallit doaibmabijuiguin ja ballat ođđa njoammumiin, muitala Høie.

Fágaolbmot miehtá máilmmis barget dál gávnnahit mii sáhttá leat hástaleaddji dákkár boahkuiguin – virusvektorboahkuiguin.

- Ráđđehus oaivvilda ahte mis ii leat doarvái buorre vuođđu loahpalaččat konkluderet ahte AstraZenaca-boahkku galgá oalát váldojuvvot eret Norgga boahkuhanprográmmas. Jus mii oalát hilgut AstraZenaca-boahkuid, de sáhttá dat čuohcat min vejolašvuođaide árvvoštallat geavahit Janssena boahkuid, mat ráhkaduvvojit seammá teknologiijain. Mii fertet vuordit máilmmiviidosaš máhtu, ja mii fertet ráhkkanit dasa ahte sáhttá dagahit ahte dát boahkut váldojuvvojit geavahussii, dadjá Høie.

Ráđđehus ráhkkana dál maid dasa ahte boahkuhanprográmmain galgá sáhttit joatkit almma AstraZenaca ja Janssena boahkuid haga.

- FHI árvvoštallá dál sáhttá go guhkidit áigodaga vuosttaš ja nuppi dosa gaskkas Moderna ja Pfizer boahkuin guđa vahkkus guoktenuppelohkái vahkkui. Sii guđet leat ožžon vuosttaš dosa leat bures suodjaluvvo covid-19 vuostá. Jus sáhttá guhkidit dan áigodaga ovdal go oažžu nuppi boahku, de ollešeimmet boahkuhit eambbosiid jođáneappot, muitala Høie.

Viiddis árvvoštallan
FHI riskaárvvoštallan AstraZenaca-boahku geavaheamis Norggas čujuha Norgga jápminloguide covid-19 geažil ja Norgga jápminloguide maid sivva sáhttá leat boahku duođalaš liigeváikkuhusat. Dál leat máilmmiviidosaččat bargame loktet máhtu riskka birra oažžut duođalaš liigeváikkuhusaid.

Ráđđehus sávvá dan dihte viiddis árvvoštallama dan birra ahte makkár vásáhusat eará riikkain leat dáid boahkuiguin, ja makkár nođiid boahkuheami maŋideapmi mielddisbuvttášii álbmogii ja servodahkii ollislaččat.

Lávdegotti mandáhtta
Áššedovdilávdegoddi galgá ollislaččat árvvoštallat riskka sihke indiviidadásis ja servodatdásis go heaitá atnimis virusvektorboahkuid. Lávdegoddi galgá árvvoštallat geavaheami iešguđetlágan ahkejoavkkuin ja geahččat lea go vejolaš buhtadeaddji doaibmabijuiguin eastadit liigeváikkuhusaid ja sihkkarastit jođánis medisiinnalaš čuovvuleami. Lávdegoddi galgá árvvoštallat relevánta riikkaidgaskasaš dieđuid liigeváikkuhusaid ja riskka birra.

Sii galget dasa lassin árvvoštallat álbmoga luohttámuša boahkuhanprográmmii ja ahte háliida go álbmot oažžut daid iešguđetlágan boahkuid. Sii galget árvvoštallat eaktodáhtolaš boahkkogeavaheami sidjiide guđet háliidit jođánit boahkuhuvvot, dainna eavttuin ahte EMA lea dohkkehan boahkuid.

 Lávdegoddi bivdojuvvo maid árvvoštallat servodatlaš váikkuhusaid go bisseha dán boahkkogeavaheami. Makkár mearkkašupmi lea das covid-19-buozanvuhtii ja jápmimii, erenoamážit nuorat olbmuid searvvis, ja vejolaš dieđuid covid-19 maŋitáiggeváikkuhusaid birra.

Dasa lassin galgá áššedovdilávdegoddi árvvoštallat movt olbmot orrot doahttaleame njoammuneastadandoaibmabijuid jus boahkuhanprográmma maŋiduvvo, ja makkár servodatekonomalaš váikkuhusat leat daid iešguđetlágan molssaeavttuin. Sii galget maid geahččat movt dearvvašvuođadoaibmabijut čuhcet dearvvašvuhtii, earret eará dainna lágiin ahte dearvvašvuođabálvalusas unnu kapasitehta eará plánejuvvon divššuide.

Dan vuođul galgá lávdegoddi buktit ráđđehussii ávžžuhusa movt EMA-dohkkehuvvon virusvektorboahkut, maid eará eurohpálaš riikkat ávžžuhit geavahit, berrejit geavahuvvot Norggas. Áigemearri lea miessemánu 10. beaivvi.

Áššedovdilávdegotti miellahtut
Lars Vorland galgá jođihit áššedovdilávdegotti. Vorland lea oahppan doavttir ja sus lea doavttergráda medisiinnalaš mikrobiologiijas. Son lea earret eará leamašan FHI njoammuneastadandivišuvnna direktevra, Davvi Dearvvašvuođa hálddašeaddji direktevra ja Ođđa vugiid mearridanfora (Beslutningsforum for nye metoder) jođiheaddji.

Eará miellahtut lávdegottis:

  • Gunnveig Grødeland, Oslo universitehta dutki
  • Gunnar Bovim , doavttir, NTNU ráđđeaddi
  • Anne Kjersti Befring, jurista, Oslo universitehta vuosttašamanueansa
  • Baard-Christian Schem, fágadirektevra, Oarje Dearvvašvuohta
  • Steinar Krokstad, HUNT, NTNU professor,
  • Ingrid Hjort, poastadoavtterstipendiáhtta, BI
  • Jon Michael Gran, statistihkkár, Oslo universite vuosttašamanueansa
  • Ingvild Sørvoll, váldodoavttir, Davvi-Norgga universitehtabuohcciviessu
  • Kathrine Kristoffersen, suohkanváldodoavttis, Romsa
  • Linda Nøstbakken, dutkandirektevra, Statistalaš guovddášdoaimmahat
  • Marie-Paule Kieny, dutkandirektevra, INSERM, Frankriika
  • John Edmunds, professor, London School of Hygiene and Tropical Medicine