Buorre beaivi! Buoris! Buerie biejjie!

-Mii čalmmustahttit sámi giellavahkku – oktasaš áŋgiruššan oainnusmahttit sámegielaid ja loktet máhtu sámegielaid birra. Sámegiella lea dehálaš oassi sámi kultuvrras, muhto dat lea maid riggodat norgga kultuvrii, dadjá guovlo- ja digitaliserenministtar Linda Hofstad Helleland.

Mihttomearrin sámi giellavahkuin lea loktet sámegielaid stáhtusa ja buoridit máhtu sámegielaid ja sámi kultuvrra birra olles servodagas. Giellavahkku lágiduvvui vuosttaš geardde ON eamiálbmotgiellajagi čalmmustahttima oktavuođas 2019:s. 

-Ráđđehus háliida searvat oktasaš veahkkálasbargui čalmmustahttit sámegielaid. Giellageavaheaddjái, sámi álbmogii ja sámi servodaga ovdáneapmái lea dat dehálaš. Das ii leat sáhka dušše gulahallamis, muhto das lea maid sáhka identitehtas, kulturárbbis ja gullevašvuođas, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.   

-Sámegielaid boahtteáigái lea hirbmat dehálaš ahte sámegielat oidnojit servodagas. Dat lokte stuoraservodaga máhtu sámegielaid birra, ja dat sáhttá maid mielddisbuktit ahte eanebut háliidit oahppat sámegiela, dadjá Helleland.

Digitaliseren ja sámegielat

Sámegielaid ferte sáhttit geavahit digitála reaidduin jos dat galget ceavzit boahttevuođas.   Divvun ja Giellatekno Romssa Universitehtas barget buoridan dihte teknologalaš giellareaidduid sámegielaid várás. Sii leat maid ráhkadan jorgalanprográmma mii jorgala teavsttaid davvisámegielas dárogillii, mii dahká giellageavaheddjiide álkibun čállit sámegillii jos vel buohkat geat lohket teavstta eai máhte sámegiela. 

-Giella maid ii sáhte geavahit iešguđetlágan digitála vuogádagain sáhttá áiggi mielde jávkat. Ráđđehus geahččala danne oažžut stuorit teknologiijafitnodagaid ráhkadit čovdosiid vai šaddá álkit geavahit sámegielat teknologalaš reaidduid sin digitála vuogádagain,  dadjá Helleland.  

Buorre beaivi! Buoris! Buerie biejjie!

- Mijjieh gïelevåhkoem mïerhkesjibie – akte aktivyöki barkoe juktie saemien gïelh våajnoes darjodh jïh daajroem saemien gïeli bïjre lissiehtidh. Saemien gïelh leah vihkeles bielie saemien histovrijistie, men gïeli gaavhtan aaj nöörjen kultuvre ræjhkoesåbpoe sjædta, dajve- jïh digitaliseradimmieministere Linda Hofstad Helleland jeahta.

Gïelevåhkoen ulmie lea saemien gïeli statusem lutnjedh jïh daajroem saemien gïeli jïh kultuvren bïjre siebriedahkesne lissiehtidh. Gïelevåhkoe voestes aejkien öörnesovvi 2019 mïerhkesjimmien sjïekenisnie EN:n aalkoeåålmegegïelejaepeste.

- Reerenasse sæjhta meatan årrodh daennie aktivyöki barkosne juktie saemien gïelh våajnoes darjodh. Daate vihkeles fïereguhten gïeleutnijen åvteste, saemien åålmegen åvteste jïh evtiedimmien åvteste saemien siebriedahkeste. Ij leah ajve gaskesadtemen bïjre, men aaj identiteeten, kultuvreaerpien jïh ektiedimmien bïjre, staateministere Erna Solberg jeahta.

- Gïeli båetijen aejkien gaavhtan joekoen vihkeles saemien gïelh leah våajnoes siebriedahkesne. Destie jienebelåhkoesiebriedahke vielie daajroem åådtje, jïh maahta viehkine årrodh guktie jienebh sijhtieh saemien lïeredh, Helleland jeahta.

Digitaliseradaimmie jïh saemien gïelh

Ihke saemien gïelh edtjieh maehtedh jåerhkedh jieledh dellie eevre daerpies gïele maahta digitaale daatasysteemine åtnasovvedh. Divvun jïh Giellatekno Romsa Universiteetesne leah dah mah leah saemien gïeleteknologijem evtiedamme. Dah aaj maasjinajarkoestimmieprogrammem evtiedamme noerhtesaemien gïeleste nöörjen gïelese, jïh dan åvteste saemien gïeleutnijh maehtieh saemien tjaeledh aaj dejnie ektiedimmine gusnie eah gaajhkesh mah edtjieh teekstem lohkedh, saemien haalvoeh.

- Gïelh mah eah maehtieh digitaale daatasysteemine åtnasovvedh leah vaahresne nåhkedidh. Reerenasse dan åvteste skraejriem vaalteme teknologijesïeltide saarnoehtidh vuekieh evtiedidh guktie aelhkebe sjædta baahtsemem saemien gïeledïrregidie åadtjodh dej sijjine, Helleland jeahta.

Buorre beaivi! Buoris! Buerie biejjie!

- Mij tjalmostahttep sáme giellavahkov – aktisasj væhkkalakbarggo tjalmostittjat ja máhtov lasedittjat sáme gielaj hárráj. Sáme giela li ájnas oase sáme kultuvras, valla giela dahki aj vuona kultuvrav boandábun, javllá guovllo- ja digitaliserimminisstar Linda Hofstad Helleland.

Sáme giellavahko ulmme le låpptit sáme gielaj stáhtusav ja máhtov lasedit sáme giela ja kultuvra hárráj sebrudagán. Giellavahkko ásaduváj vuostasj bále jagen 2019 sæmmi bále

gå tjalmostin ANa iemeálmmukjagev.

- Ráddidus sihtá oassálasstet dan aktisasj væhkkalakbargguj tjalmostittjat sáme gielajt. Dát le ájnas ájnegis giellaaddnijda, sáme álmmugij ja sáme sebrudagá åvddånibmáj. Dát ij gullu dåssju guládallamij, valla gullu aj identitiehttaj, kultuvrraárbbáj ja gulluvasjvuohtaj, javllá stáhtaminisstar Erna Solberg.

- Sáme gielaj boahtte ájge åvddånibmáj le ájnas vaj sámegiella gullu ja vuojnnu sebrudagán.

Dassta máhttá ieneplåhkosebrudahka åmastit ienep máhtov, ja ienebu arvusmahteduvvi sámegielav åhpatjit, javllá Helleland.  

Digitaliserim ja sáme giela

Vaj sáme giela galggi máhttet bissot le ájnas vaj giella máhttá aneduvvat digitála vuogádagájn. Divvun ja Giellatekno Råmså universitiehtan libá åvddånahttemin sáme giellateknologijjav. Dahkam libá aj prográmmav masjijnnajårggålibmáj nuortakgielas dárogiellaj, mij vaddá sáme giellaaddnijda máhttelisvuodav sábmáj tjállet aktijvuodajn gånnå e divna gudi tevstav galggi låhkåt sámegielav dádjada.

- Giela ma e aneduvá digitála vuogádagájn máhtti ruvábut gáhtot. Ráddidus le dan diehti álgadam oadtjot stuoráp teknoligijjavidnudagájt oassálastátjit vaj sjaddá álkkep gávnnat sáme giellavædtságijt sijá vuogádagájn, javllá Helleland.