Ceahkki 4 ii álggahuvvo dál

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Eahpesihkarvuohta Delta-váriantta birra ja njoammunlassáneapmi sihke Norggas ja riikkaidgaskasaččat dagaha ahte ráđđehus lea mearridan ahte eai álggat 4:át ceahki rahpanplánas vuos. Ođđa árvvoštallan das ahte sáhttit go 4:át ceahkkái mannat, dahkko gaskkamuttos borgemánu.

Dearvvašvuođadirektoráhtta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtta (FHI) lea iežas rávvagis bivdán ráđđehusa árvvoštallat maŋidit 4:át ceahki rahpamis guvttiin vahkuin.

  • Pándemiija ii leat vel nohkan. Lea vuorjašuhtti ovdáneapmi máŋgga Eurohpa riikkas Delta-váriantta geažil, maiddái riikkain gos lea stuorát boahkuhangokčan go Norggas, nu go Stuorra-Británnias ja Nederlánddas. Lea čadnon eahpesihkarvuohta dasa mo Delta-várianta boahtá čuohcat Norgii go lea sáhka njoammunleavvamis ja buozanvuođas. Ráđđehus lea danin válljen čuovvut Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtta (FHI) ráđi ahte eai álggat ceahki 4 rahpanplánas vuos, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.

Delta-várianta lea geasi rájis leamaš váldováriantan Norggas, ja dán variántta njoammun lassána álbmogis. Dearvvašvuođadirektoráhtta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtta (FHI) čujuhit iežaset vástádussii ahte erenoamážit ovdáneapmi Norggas ja riikkaidgaskasaččat maŋemuš beivviid lea dagahan ahte rahpan berre maŋiduvvot.

Dábálaš skuvlaárgabeaivi
Olles pándemiija čađa lea ráđđehus vuoruhan mánáid ja nuoraid ovddemussii. Dál lea viehka dehálaš láhčit dili dainna lágiin ahte skuvllaid sáhttit rahpat ruoná dásis skuvlaálgimis. Dát gáibida ahte mis lea buorre kontrolla njoammundilis.

 

  • Mii fertet dahkat maid sáhttit vai mánát ja nuorat sáhttet skuvlii álgit dábálaš skuvlaárgabeaivái maŋŋá luomu. Viidásat rahpan dál lasiha vára ahte máŋga skuvlla fertejit rahpat fiskes dahje rukses dásis ja dáinna lágiin čuohcat mánáide ja nuoraide, cealká Høie.

Dat lea lihká nu ahte mánáidgárddit, skuvllat ja SAÁO (skuvlaastoáiggeortnegat) guvlluin gos lea ollu njoammun, berrejit plánet rahpat fiskes dásis. Dát guoská erenoámžit mánáidgárddiide ja SAÁO, guđet rahpet ovdal go skuvllat borgemánus.

Nuorat vuollel 18 jagi eai dárbbaš njoammunerremii
TISK-strategiija (iskkadeapmi, sierravuohta, njoammunguorran ja erren) lea leamaš muhtin deháleamos veahkkeneavvuin doalahan dihte geahču pándemiijas Norggas. Dát doaibmabijut gusket ollugiidda, sihke eaŋkilolbmuide, suohkaniidda, skuvllaide, mánáidgárddiide ja bargoeallimii. Danin lea dehálaš muddet doaibmabijuid nu ahte lea njoammundilálašvuođa ektui.

Otná njuolggadusaid mielde leat suddjekeahtes lagasoktavuođain bággu leat njoammunerremis 10 jándora maŋŋá go leat oččohallan. Errenáigi sáhttá oaniduvvot jus PCR-teasta lea negatiiva 7 jándora maŋŋá.

Borgemánu 16. b. rájis ii guoskka geatnegahtton njoammunerren mánáide ja nuoraide vuollel 18 jagi, earret viessodoalulahtut dahje vástideaddji lagas oktavuođat njoammuduvvon olbmui, ovdamearkka dihtii moarsi/irgi. Spiehkastat guoská dušše jos iskan čađahuvvo suohkana njuolggadusaid mielde. Dat ráhkaduvvo nášunala bagadus dan birra makkár iskanregiima suohkaniin berre leat. Jos iskanregiima ii čađahuvvo lea guoskevaš geatnegahtton erremii.

 

  • Mii fertet eastadit ahte mánát ja nuorat biddjojit erremii ja ožžot ollu jávkama go skuvllat rahppojit ruoná dásis. Dasgo ruoná dásis eai leat kohorttaide/ovttadagaide juhkkojuvvon, de lea dárbbašlaš ahte beaitit sin geat leat vuollel 18 jagi errengeatnegahttimis, nu ahte ii juohke eaŋkil njoammundáhpáhus dagat eretjávkama ollugiidda ja gáržžit skuvlladoaimma, dadjá Høie.

Boarrásiidda go 18-jahkásaččaide doalahuvvo dálá geatnegahtton njoammunerren, muhto suohkanat ožžot vejolašvuođa dahkat spiehkastemiid ja errema sadjái bidjat iskkademiid. Suohkanat berrejit erenoamážit veardidit ahte oahppit joatkkaskuvllain geat leat badjel 18 jagi ja eai leat suddjejuvvon, ahte sáhttet beaitit njoammunerremis.

Unnit muddemat ceahkki 3:s
Dahkkojuvvojit unnit muddemat ceahkki 3:s. Dát muddemat bohtet doibmii gaskaija rájes, ihku vuossárgga 2. b. borgemánus.

 

  • Odne sáhttet mánát ja nuorat oassálastit valáštallan- ja kulturlágidemiin, nugo kámppain ja gilvvuin, rastá regiuvnnaid ja biiriid. Seamma šaddá vejolažžan maiddái rávisolbmuide dál.

  • Fitnodagat ja organisašuvnnat mat háliidit sosiála lágidemiid iežaset bargiide, nugo kick-off-čoagganemiide, fertejit dál čuovvut njuolggadusaid priváhta lágidemiid birra. Dát mielddisbuktá čavggabut ráddjemiid oasseváldilohkui go fágalaš čoagganemiin. Dákkár čoagganeamit definerejuvvojit dál dego almmolaš lágideapmin. Dat lea eaktun ahte lágideamit leat olggobeale lágideaddji olis.

  • Dahkko spiehkasteapmi sisamátkkoštangáržžedemiidde vuolleahkásaš mánáide geat mátkkoštit Norgii váhnemiid mielde geain leat spiehkasteapmi sisamatkkoštangáržžedemiidde eará vuođul go koronasertifikáhta. Mánát geat mátkkoštit váhnemiid mielde geain leat spiehkasteapmi sisamatkkoštangáržžedemiidde eará vuođul go koronasertifikáhta, ja leat ovdal ožžon dákkár spiehkasteami, sáhttet dál mátkkostit sisa.

  • Fearggat mat bohtet ruoná riikkain riikkii gos lea errengeatnegasvuohta almmá ahte leat ođđa mátkkošteaddjiid váldán mielde, eai galgga rehkenasttot almmolaš fievrredeapmin covid-19-láhkaásahus njuolggadusaid mielde spiehkasteamis sisamatkkoštangáržžedeami mátkkošteaddjiid oanehisáigge orusteamis guovlluin gos leat errengeatnegasvuohta.

Muddemat ceahkki 4 – ii álggahuvvo dál
Váikko ráđđehus ii álggat ceahkki 4 dál, de lea mearriduvvon muhtin unnit muddemat  ceahkki 4:ii lassin dasa maid ovdal leat mearridan. Vaikko dát eai biddjo johtui dál, dovddusindahkkojuvvojit dát dahkan dihtii vuorddehahttivuođa sidjiide geaidda dát rievdadusat gusket.

Dát leat muddemat ceahkki 4:ii ráđđehusa plánas dađistaga rahpamis:

  • Sáhttet leat gitta 500 olbmo priváhta lágidemiin.

  • Gáibádus kohorttaide gitta 500 doalahuvvo lágidemiin koronasertifikáhtain.

  • Ceahkki 4:s aliduvvo lohku oasseváldiide doaibmaleairrain ja eará astoáiggefálaldagain mat čohkkejit olbmuid ja bistet máŋga beaivvi, 300 olbmos 500 olbmui. Rávvejuvvon joavkosturrodat lassána dán oktavuođas 40 olbmos 50 olbmui.

  • Universitehtat, allaskuvllat ja fágaskuvllat sáhttet čađahit fysalaš oahpahusa almmá doallat gaskagáibádusa oahpahusa vuolde.

Lágidemiide leat mearriduvvon čuovvovaš muddemat ceahkki 4:ii:

  • Heaittihit sisaluoitinbisseheami dii. 24.00 lágidemiin gos lea álkoholaguossohanlohpi.

  • Heaittihit gáibádusa beavdáibuktimis álkohola lágidemiin. Gáibiduvvo dan sadjái ahte leat čohkkánsajit buohkaide jos áigot guossohit álkohola lágidemiin gos lea álkoholaguossohanlohpi, muhto ii dárbbaš lágidemiin gos atnet koronasertifikáhta.

  • Heaittihit 1 mehtera gaskagáibádusa bargiide geat eai leat profešuneallat kulturlágidemiin.

  • Láhkanjuolggadusain sihkkarastit ahte suddjejuvvon olbmot geat leat fárrolaga sáhttet čohkkát lahkalaga maŋŋá go leat boahtán lágideapmái gos geavahuvvojit čohkkánsajit mat leat gitta skruvvejuvvon.

  • Heaittihit gildosa ahte čohkkájit olbmot eambbo go bealis gittaskruvvejuvvon čohkkánsajiin go eai sáhte doalahit 1 mehtera gaskka juohke guvlui.

  • Lágideaddji geatnegasvuohta čađahit doaibmabijuid fuolahan dihtii gaskka oasseváldiide galgá doaibmat maiddái almmolaš lágidemiin almmá gittaskruvvejuvvon ja juolluduvvon čohkkánsajiid.