Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Dåjma koronavirusa gáktuj joarkeduvvi

Ráddidus joarkká divna dåjmaj ma li jåhtuj boahtám koronaviruså åvddånimev ganugahtátjit Vuonan gitta bæssátjij maŋŋelij, vuoratjijsmáno 13. bæjvváj.

Moarmesmáno 12. biejve 2020 biejaj ráddidus jåhtuj viehka moadda dåjma ganugahtátjit virusav. Dåjma li dajs nannusabmusijs ja ienemusát guoskadahtte ma li læhkám ráfeájgij Vuonan.  

Mánájgárde, skåvlå ja universitiehta li stieggidum. Sæmmi aj unnep ja stuoráp vidnudagá,  restauránga ja bårråmsaje, hárjjidallambájke ja konsærttasiena. Moatten oassásin ja vidnudagán ælla ulmutja gudi oasesti dáj suodjalimdåjmaj diehti.

 – Dåjma vuojnnet gåhtsi oabllomav, valla dárbahip ájn guhkep ájgev gæhttjat gåktu gævvá. Ráddidus le dahkam strategijjav ráddjitjit oabllomav mij merkaj juohkkahasj gesi virus le njåmmum ij máhte dav doalvvot ienebujda gå avta ietja ulmutjij. Dalloj le de varresvuodadåjmadagán máhtukvuohta viehkedit divnajt gudi viehkev dárbahi, javllá stáhtaminisstar Erna Solberg.

Árrat le ájn javllát jus li dá dåjma ma li jåhtuj biejadum buore. Ráddidus joarkká dáj garra dåjmaj, vuostak gåjt dal ájn vuoratjismáno 13. bæjvváj 2020. Ájnnasamos le viehkedit dajt gudi skihppáji, juogu dal koronas jali ietjá sivás, ja gåtsedit vaj varresvuodadievnastus doajmmá.

– Mij hæhttup joarkket rahtjamusájn virusav gádodit. Mij diehtep dát máksá, valla vuona álmmuk rahtja aj sæmmi guovlluj. Dassta lav gijttevasj. Mij lip åvddåla rahtjalis ájgijt vásedam. Dav mij aj galggap dán bále nahkat, javllá stáhtaminisstar.

Varresvuodadievnastus biedjá jåhtuj måttijt dåjmajt vaj sjaddá máhttelis koronaskihppijt dálkudit, ja sæmmi båttå vaddet viehkev dalága ja dálkudit pasientajt ietjá alvos skihpudagáj.  

– Gájkka dáv mij dahkap vaj ulmutja galggi dálkudimev oadtjot ja buorre sujtov jus alvvát skihppáji. Vuonan le buorre varrresvuodadievnastus mij la barggamin låpptit máhtukvuodav ja rahtjamin liehket nav gárvvasin gå máhttelis duostutjit dav mij máhttá boahtet. Mij bisodip dåjmajt ulmijn vaj varresvuodadievnastus ij galga ilá noadoduvvat. Sæmmi båttå gárvedip varresvuodadievnastusáv dan dilláj goassa ep vuorbástuva gåhtsat virusa oabllomav nav gåktu sávadahtte, javllá varresvuoda- ja huksominisstar Bent Høie.

– Skihppijvieso gæhttjali binnedit dálkudimijt ja operasjåvnåjt, ja li ienebut barggamin daj pasientaj hárráj gudi dárbahi ratjigis dálkudimev ja respiratåvråjt. Mån diedáv dát le vájvven dajda gudi vierttiji viehkev vuorddet, valla dát le dárbulasj vaj oadtju viehkev dalága ja ratjigis dálkudimev ja sujtov. Akta dåjmajs le máhtudagáv låpptit skihppijsujttarij lunna ietjá åssudagájn vaj máhtti ratjigit sujttit pasientajt ja resiparåvttåsujttimav dåmadit, javllá varresvuoda- ja huksominisstar Bent Høie.

 

Dála li muhtema dajs ájnnasamos dåjmajs ma joarkeduvvi gitta vuoratjismáno 13. bæjvváj 2020 (máhtti guhkeduvvat)

  • Dárkkelis rájnasvuodadåjma joarkeduvvi. Ulmutja e galga liehket ilá lahka nubba nubbáj, snivva giedajt bassat ja gåssåt páhppárij jali giehtagávvaj.
  • Ålggon bierri liehket binnemusát miehtara gasska iehtjádijda. Gå ulmutja ålggon, de e galga liehket ienebu gå vidás sæmmi juohkusin – ietján gå da gudi li sæmmi familjas jali goades. Sinna goaden galggá liehket binnemus guokta miehtara ulmutjij gaskan, valla dát ij guoska sidjij gudi li sæmmi sijdas jali familjas.
  • Divna mánájgárde, mánájskåvlå, nuorajskåvlå, joarkkaskåvlå, allaskåvlå ja universitiehta ja ietjá åhpadusinstitusjåvnå galggi liehket stekkan.
  • Mánájgárddemáná ja máná mánájdásen gænni li æjgáda sebrudakdárbulasj dåjmaj oadtju fálaldagáv ietjasij mánájgárdijn ja skåvlåjn.
  • Njuolgadusá ierrena ja måsskusa hárráj gå li lahka læhkám daj gesi virus la njåmmum joarkeduvvi. Jus le årrum soabmása siegen gænna le koronavirus, galga liehket ierren 14 biejve. Jus le ålggorijkan mannam galga liehket ierren 14 biejve dat biejves gå sijddaj båhti. Jus guoradaláduvá jali le koronavirusav oadtjum, de hæhttu måsskusin viessot. Dån hæhttu ålles ájgev sijdan tsáhppet ja ij besa ålgus. Jus guoradallama e vuoseda virusav, de galga ållidit ierrenájgev.
  • Ierrennjuolgadusá gå Vuodnaj boadá ålggorijkas (mannama ierren) joarkeduvvi daj tjuolldusij ja dárkkelis tjielggidusáj ma li uddni.
  • Njuolgadusá rádjat ålggorijkak stáhtaviesádij rijkas ålgus gudi e åro jalik barga Vuonan joarkeduvvi, daj tjuolldusij ja dárkkelis tjielggidusáj ma li uddni.
  • Rádjádárkestibme sisŋep Schengen-rájájn joarkeduvvá.
  • Varresvuodabargge gudi pasiænntadálkudimij barggi e besa ålggorijkajda vuolgget. Buorgulvis gullu sihki virggemanojda ja priváhta manojda, gåjt dal vuoratjismáno gæhtjaj.
  • Kultuvrradållama, valástallamdållama ja organiseriduvvam valástallamdåjma juogu dal sinna jali ålggon li buorgoduvvam.
  • Divna dåjma guossodimsuorgen, tjuolldusin guossodimbájke gånnå biebmoj guossodi, dakkára degu kantijna ja bårådimsaje gånnå l binnemusát miehtar ulmutjij gaskan, stieggiduvvi.
  • Guossodimen e galga ulmutja ietja biebbmov viedtjat. Guossodimsuorggáj gulluji restauranta, bára, pøppa ja ålggoiellem.
  • Hárjjidallambájke, vuojadagá ja dakkára galgga liehket stekkan.
  • Dåjma ma fálli biesskedimev, masássjav ja rumájsujtov, tatoverimav, piercimav ja dakkárijt stieggiduvvi.
  • Buorgulvis bessat hyhtojda/asstoájggebájkijda joarkeduvvá.
  • Divna jåhtulakstasjåvnå rijkav miehtáj stieggiduvvi.
  • Kollektijvafievrro bisoduvvá. 

Gehtja ålles dåjmajt sválldasin nasjonale tiltak (regjeringen.no) gárvedum Vuona oajválattjajs koronavidjurijt dåmadittjat.

---

Doaibmabijut koronavirusa vuostá doalahuvvojit

Ráđđehus doalaha buot doaibmabijuid, mat leat álggahuvvon vuosttaldan dihte koronavirusa Norggas, maŋŋelii beassážiid gitta cuoŋománu 13. beaivái.

Njukčamánu 12. beaivvi 2020 bijai ráđđehus johtui moanaid doaibmabijuid bissehan dihte virusa. Dát doaibmabijut leat garraseamos ja čavggamus mearrádusat mat Norggas leat leamaš ráfi áiggis.

Mánáidgárddit, skuvllat ja universitehtat leat gitta. Nu leat maiddái smávit ja stuorit fitnodagat, restoráŋŋat, hárjehallanguovddážat ja konseartalávddit. Olu gávppiin ja fitnodagain eai leat kundarat njoammuneastadandoaibmabijuid geažil.

 – Doaibmabijut orrot goazaheame njoammuma, muhto mii dárbbašit eambbo áiggi ovdal go oaidnit man ávkkálaččat dat leat. Ráđđehus lea mearridan njoammunráddjenstrategiija, mii mielddisbuktá ahte juohkehaš geasa dávda lea njommon, ii galggaše njoammudit dávdda eambbo go eanemustá ovtta eará olbmui. Dalle nákcešii dearvvašvuođadoaimmahat veahkehit buohkaid geat dárbbašit veahki, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.

Lea beare árrat dadjat leat go álggahuvvon doaibmabijut ávkin. Danne doalaha Ráđđehus daid garra doaibmabijuid, vuosttažettiin goit cuoŋománu 13. beaivvi 2020 rádjái. Deháleamos lea sihkkarastit ahte sii geat buohccájit duođalaččat, juogo korona geažil dahje eará sivaid geažil, ožžot veahki dearvvašvuođabálvalusas. Ja ahte dearvvašvuođabálvalus ii noađuhuvvo badjelmeare.

– Mii fertet ain joatkit álbmogassii doarrut njoammuma vuostá. Mii diehtit ahte lea gáibideaddji, muhto olbmot čuovvulit doaibmabijuid miehtá riikka. Háliidan giitit dan ovddas. Mii leat birgen lossa áiggiid čađa ovdal. Gal mii nagodit dán maid, dadjá stáhtaministtar.

Dearvvašvuođabálvalus álggaha iešguđetge doaibmabijuid vai nákce dikšut koronabuhcciid ja seammás fállat heahteveahki ja divššu pasieanttaide geain leat eará duođalaš dávddat.

– Buot maid mii dál dahkat, lea dan dihte vai olbmot sáhttet oažžut buori divššu jus buohccájit duođalaččat. Norggas lea buorre dearvvašvuođabálvalus mii dál bargá lasihit kapasitehta ja buoremus lági mielde ráhkkanit dasa mainna sáhttit deaividit. Mii bisuhit doaibmabijuid maid ulbmil lea fuolahit ahte dearvvašvuođabálvalus ii šatta badjelmeare noađuhuvvot. Seammás ráhkkanahttit mii dearvvašvuođabálvalusa dakkár dillái ahte eat soaitte nagodit bissehit njoammuma nu bures go livččiimet sávvan, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.

– Buohcciviesut barget dál unnidit plánejuvvon divššuid ja čuohpahemiid, ja baicca jorahit kapasitehta pasieanttaide geat dárbbašit intensiivadivššu ja respirahtoriid. Mun dieđán ahte šaddá lossadin sidjiide geat šaddet vuordit oažžut veahki, muhto dat lea dárbbašlaš sihkkarastin dihte heahteveahki ja intensiivadivššu. Okta doaibmabijuin lea loktet eará ossodagaid buohccidivššáriid gelbbolašvuođa nu ahte sáhttet bargat intensiivapasieanttaiguin ja respirahtordivššuin, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar.  

Oassi dain deháleamos doaibmabijuin mat doalahuvvojit njukčamánu 13. beaivvi 2020 rádjái (sáhttá guhkiduvvot)

  • Garra buhtisvuođadoaibmabijut doalahuvvojit. Olbmot fertejit fysalaččat garvit lahkoneames guhtet guoimmiset, fertejit bassat gieđaid bures ja gossat báhpirii dahje giehtagávvii.
  • Almmolašvuođas berrejit olbmot doalahit unnimustá mehtera gaskka eará olbmuide. Olgun eai berre eambbo go vihtta olbmo čoahkkinastit – dát ii guoskka ovtta bearraša dahje ovtta dállodoalu lahtuide. Viesus berrejit olbmot doalahit unnimustá guokte mehtera gaskka guhtet guoibmáseaset, muhto dát ii guoskka ovtta bearraša dahje ovtta dállodoalu lahtuide.
  • Visot riikka mánáidgárddit, mánáidskuvllat, nuoraidskuvllat, joatkkaskuvllat, allaskuvllat ja universitehtat ja eará oahppoásahusat leat gitta.
  • Mánáidgárdemánát ja smávvaskuvlladási mánát geaid váhnemat leat servodatkritihkalaš doaimmain, ožžot ain fálaldaga iežaset mánáidgárddiin ja skuvllain.
  • Njuolggadusat karantena (errenáiggi) ja isolašuvnna (sirrema) birra maŋŋel go leat leamaš njoammuduvvon olbmo lahka (njoammunkarantena) doalahuvvojit. Jus leat leamaš lagas oktavuođas soapmásiin geas lea duođaštuvvon koronavirus, de galggat leat karantenas 14 beaivvi. Jus leat leamaš olgoriikkas, de galggat leat karantenas 14 beaivvi dan beaivvi rájes go bohtet ruoktot. Jus dus lea duođaštuvvon koronavirus dahje jus leat iskojuvvon dan ektui, de fertet isolerejuvvot. Dat mearkkaša ahte fertet orrut ruovttus čađat it ge mannat olggos. Jus iskkus lea negatiiva, de galggat ollašuhttit karantenaáiggi.
  • Karantenanjuolggadusat dalle go boahtá Norgii olgoriikkas (mátkkoštankarantena) doalahuvvojit daiguin spiehkastagaiguin ja dárkkuhemiiguin mat dál gustojit.
  • Njuolggadus ahte ráji nalde jorgalahttit olgoriikka stáhtaboargáriid geat eai oro dahje bargga Norggas, doalahuvvo, daiguin spiehkastagaiguin ja dárkkuhemiiguin mat dál gustojit.
  • Rádjebearráigeahčču siskkit Schengen-rájiid nalde guhkiduvvo.
  • Dearvvašvuođabargit geat dikšot pasieanttaid eai oaččo mátkkoštit olgoriikii. Gielddus guoská sihke bálvalusmátkkiide ja priváhta mátkkiide, vuos cuoŋománu 2020 lohppii.
  • Kulturlágideamit, valáštallanlágideamit ja organiserejuvvon valáštallandoaimmat sihke siste ja olgun leat gildojuvvon.
  • Visot gávpedoaimmat guossohanbálvalussuorggis, earret borramušguossohanbáikkit nu go kantiinnat ja borranbáikkit mat sáhttet láhčit dili nu ahte guossit doalahit unnimusat 1 mehtera gaskka, leat gitta.
  • Borramuš ii galgga guossohuvvot ieščoagginfálaldahkan. Guossohanbálvalussuorgái gullet restoráŋŋat, bárat, pubat ja olgobáikkit.
  • Hárjehallanguovddážat, vuojadanhállat, vuojadanbáikkit ja sullasaččat leat gitta.
  • Fitnodagat mat fállet vuoktačuohppanbálvalusaid, liikedivššu, ruvvema ja rumašdivššu, tatoverema, ráiggaheami (piercing) ja sullasaš bálvalusaid leat gitta.
  • Gielddus orostallat barttain/astoáiggeviesuin doalahuvvo.
  • Visot riikka johtolatstašuvnnat leat gitta.
  • Oktasašjohtolatfálaldat bisuhuvvo.

Dáppe gávnnat buot našuvnnalaš doaibmabijuid (regjeringen.no) maid Norgga eiseválddit leat álggahan dusten dihte koronadilálašvuođa.

---

Råajvarimmieh koronavijrusen vööste jåerhkieh

Reerenasse jåarhka gaajhkh råajvarimmieh mejgujmie aalkeme koronavijrusen skïemtjelassem heerrede Nöörjesne voerhtjen 13.b. raajan, påaski mænngan.

Njoktjen 12. b. 2020 reerenasse nïerhki jïjnjh råajvarimmieh jïh håhkesji vijrusem tjöödtjesti. Råajvarimmieh leah dah tjarkemes jïh jeenjemes goerpedehteme mijjieh åtneme Nöörjesne raeffietïjjesne.  

Maanagïerth, skuvlh jïh universiteeth steegkeldh. Aaj onne jïh stoerre sïelth, beapmoesijjieh, saavremejarngh jïh konsertescenh. Jïjnjh bovrh jïh sïelth eah åestijh utnieh suetievaarjelimmie-råajvarimmiej gaavhtan.

 – Råajvarimmieh vååjnoeh suetiem heerredidh, men daarpesjibie jienebe tïjjem guktie vuejnebe mah effekth dah utnieh. Reerenasse lea strategijem nænnoestamme guktie suetiegeerjehtimmiem heerredidh mij sæjhta jiehtedh fïere guhte gie laanestamme jeenjemes galka mubpiem laanestidh. Dellie healsoesuerkie kapasiteetem åtna gaajhkh viehkiehtidh gïeh viehkiem daarpesjieh, staateministere Erna Solberg jeahta.

Fer aareh ennje jiehtedh jis dah råajvarimmieh effekth utnieh. Reerenasse jåarhka dan gaavhtan dej striengkies råajvarimmiejgujmie, voestes iereste voerhtjen 13.b. 2020 raejesne. Vihkielommes vihtiestidh dah gïeh itjmies skïemtjedieh, koronan gaavhtan jallh jeatjah fåantojste, maehtieh viehkiem åadtjodh healsoedïenesjisnie. Jïh guktie ij fer barkoes sjïdth healsoedïenesjisnie.

– Mijjieh tjoerebe jåerhkedh ektiebarkoem jïh suetiem heerredidh. Daejrebe daate dovres, men almetjh abpe laantesne dam dåeriedieh. Dan gaavhtan sïjhtem gijhtedh. Mijjieh garre tïjji tjïrrehtamme åvteli. Edtjebe dam daelie aaj buektiehtidh, staateministere jeahta.

Healsoedïenesje jïjnjh råajvarimmieh nierhkieh guktie kapasiteetem utnedh skïemtjijh båehtjierdidh gïeh koronine laanestamme, jïh seamma tïjjen dallegh viehkiem vedtedh jïh båehtjierdidh skïemtjijh jeatjah itjmies skïemtjelassine.

– Gaajhkh maam daelie darjobe lea dan gaavhtan almetjh edtjieh åadtjodh eensi båehtjierdimmiem jis itjmies skïemtjedieh. Nöörjen hijven healsoedïenesje mij daelie barka kapasiteetem læssanidh jïh barkoem darjodh guktie bööremes vuekine ryöjredidh dejtie mah båetieh. Mijjieh råajvarimmide utniehtibie mej ulmie ij sjïdth fer barkoes healsoedïenesjisnie. Seamma tïjjen mijjieh healsoedïenesjem ryöjredibie tseahkan gusnie ibie maehtieh suetiem heerredidh dan jïjnje goh sïjhtebe, healsoe- jïh såjhtoeministere Bent Høie jeahta.

– Skïemtjegåetieh daelie berkieh soejkesjamme båehtjierdimmieh jïh operasjovnh tjanghkestehtedh, jïh kapasiteetem jårredh skïemtjijidie mah daarpesjieh intensijvebåehtjierdimmiem jïh respiratovrh. Daajram daate löövles dejtie gïeh tjuerieh viehkiem vuertedh , men dïhte daerpies guktie vihtiestidh dallegh viehkiem jïh intensijvebåehtjierdimmiem. Akte råajvarimmijste lea skïemtjesåjhteri maahtoem læssanidh, dah gïeh berkieh jeatjah goevtesinie guktie dah maehtieh intensijveskïemtjijigujmie jïh respiratovrebåehtjierdimmiejgujmie barkedh, healsoe- jïh såjhtoeministere jeahta.

Naan dejstie vihkielommes råajvarimmijste mah jåerhkieh voerhtjen 13.b. 2020 raajan (maehtieh aaj dan mænngan jåerhkedh)

  • Dah striengkies hygieneråajvarimmieh jåerhkieh. Almetjh tjuerieh fysisken gåhkoem hööltedh jeatjah almetjidie, utnedh hijven gïetehygienem jïh paehpierasse jallh gernjeregaevien sïjse gossedh.
  • Ålkone byjjes sijjine, almetjh byöroeh unnemes aktem meeteren gåhkoem hööltedh jeatjah almetjidie, eah byöroeh årrodh jienebe enn vïjhte almetjh ektesne dåehkesne – bielelen fuelhkie jallh årrojh seamma hïejmesne. Gåetien sisnie almetjh byöroeh utnedh unnemes göökte meeterh gåhkoem sinsitnide, bielelen fuelhkie jallh årrojh seamma hïejmesne.
  • Gaajhkh laanten maanagïerth, maanaskuvlh, noereskuvlh, jåarhkeskuvlh, jolleskuvlh jïh universiteeth jïh jeatjah ööhpehtimmieinstitusjovnh steegkeldh.
  • Maanagïertemaanah jïh maanah onnemaanaskuvledaltesinie eejhtegigujmie gïeh sïebredahken vihkeles funksjovnh utnieh, jåerhkieh faaleldahkem åadtjodh dej maanagïertesne jïh skuvlesne.
  • Njoelkedassh karanteenen jïh isolasjovnen bïjre suetiegaskesen mænngan (suetiekaranteene) jåerhkieh. Jis lïhke gaskesem åtneme naakenem gie koronavijrusem åådtjeme, edtjh karanteenesne årrodh 14 biejjieh. Jis datne leah ålkoelaantefeelemisnie mïnneme edtjh karanteenesne årrodh 14 bijjieh biejjeste datne gåatan båateme. Jis koronavijrusem åådtjeme jallh leah teestem vaalteme, tjoerh ållesth isolasjovnesne årrodh. Dïhte sæjhta jiehtedh tjoerh gåetesne årrodh abpe tïjjem jïh ih åadtjoeh olkese vaedtsedh. Jis teeste negatijve, edtjh karanteeneboelhkem tjïrrehtidh.
  • Karanteenen njoelkedassh jis Nöörjen sïjse feeledh ålkoelaanteste (feelemekaranteene) jåerhkieh bielelen njoelkedassh jïh tjïelkestimmieh mah daan biejjien faamosne.
  • Njoelkedassh geerestimmien bïjre ålkoelaanten staateårroejijstie mah eah årroeh jallh barkh Nöörjesne rïjhken raastesne jåerhkieh, bielelen njoelkedassh jïh tjïelkestimmieh mah daan biejjien faamosne.
  • Raastevaaksjome sisnjelen Schengen-raasth jåarhka.
  • Healsoebarkijh mah skïemtjijebåehtjierdimmiejgujmie berkieh eah åadtjoeh ålkoelaantese vuelkedh. Bïedteme dovne dïenesjefeelemidie jïh privaatefeelemidie, annjebodts voehtjen 2020 raejesne.
  • Kultuvreöörnemh, gaarsjelimmieöörnemh jïh organiseeredamme gaarsjelimmiedorjemh dovne ålkone jïh gåetien sisnie leah beadteme.
  • Gaajhkh darjomh gåassoehtimmiesuerkesne, bielelen gåassoehtimmiesijjieh gusnie beapmoeh gåassoehtidh, dïhte sæjhta jiehtedh kantijnh jïh beapmoesijjieh mah maehtieh sjïehteladtedh guessieh maehtieh unnemes 1 meeterem gåhkoem dej gaskem, leah steegkeldh.
  • Eah åadtjoeh beapmoeh buffet:inie gåassoehtidh. Gåassoehtimmiesuerkesne restauranth, baarh, pub:h jïh ålkoejielemh.
  • Saavremejarngh, voejemegåetieh, laavkomelaanth jïh seammaleejns leah steegkeldh.
  • Dorjesh mah faelieh frisööredïenesjh, njaltjehåksoem, massasjem jïh kråahpehåksoem, tatovereeme, raejkiedarjomh (piercing) jïh seammaleejns leah steegkeldh.
  • Bïedteme hæhtjojne/eejehtalleme-eekeminie årrodh jåarhka.
  • Gaajhkh laanten trafihkestasjovnh steegkeldh.
  • Kollektijvefeelemefaaleldahkem utniehtidh.

Vuartesjh ållesth læstoem naasjonalen råajvarimmieh / nasjonale tiltak mah nöörjen åejvieladtjh leah tseegkem guktie koronatsiehkiem gïetedidh.

Bajás