Historjjálaš arkiiva

Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi - Gollegiella 2006

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Stáhtaráđi Bjarne Håkon Hanssena sárdni. Geigendoalut 18.10.2006.

Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi - Gollegiella 2006

Stáhtaráđi Bjarne Håkon Hanssena sárdni. Geigendoalut 18.10.2006.

Ráhkis buohkat

Norgga sámeministtarin ja dán jagi Davviriikkalaš sámi giellabálkkášumi – Gollegiela - geigejumi lágideaddjiriikka bealis - lea munnje stuora gudnin sávvat eará davviriikkalaš sámeministariidda ja sámediggepresideanttaide, ii ge unnimusat dán jagi bálkášumi vuittiide ja árvvoštallanlávdegotti jođiheaddjái váimmolaččat bures boahtin davviriikkalaš sámi giellabálkkášumi - Gollegiela geigejupmái.

Davviriikkaid sámeministarat ja sámediggepresideanttat ásahedje Gollegiella-bálkkášupmi jagis 2003. Dat geigejuvvui vuosttaš geardde 2004:s. Giellabálkkášumi ulbmil lea ovddidit ja suodjalit sámegielaid Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Bálkkášupmi sáhttá geigejuvvot ovttaskas olbmuide, joavkkuide, servviide dahje ásahusaide mat leat bures doaimmahan giellaovddidanbarggu.

Gáhttet ja ovddidit iešguđet sámegielaid lea hui deaŧalaš sámepolitihkalaš bargu. Erenoamážit leat unnimus gielat rašes dilis ja dárbbašit eanet doarjaga vai cevzet. Giella lea deaŧalaš kulturguoddi, ja hui mávssolaš sámi identitehta dáfus. Go lágiduvvojit dilálašvuođat aktiiva ja viiddis giellageavaheapmái, de dat lea mielde ealáskahttime giela. Dat lea hui guovddáš oassi sámi kultuvrra viidáset ovddideamis.

Politihkkárin lea mis vejolašvuohta lágidit dilálašvuođaid dasa ahte sámegiella oažžu árvvu ja geavahuvvo almmolaš oktavuođain. Skuvllat ja oahpahusásahusat leat báikkit gos sámegiel oahpponeavvut ja girjjit leat oahpaheami ja oahppama guovddážis. Mii sáhttit lágidit sámegillii eanet arenaid, nugo ovdamearkka dihte interneahta ja giehtatelefovnnaid. Dat lea erenoamáš deaŧalaš nuoraide ja boahttevaš sámegielat buolvvaide. Mii sáhttit maid fuolahit ahte eanet almmolaš dieđut livčče gávdnamis sámegillii. Mii sáhttit maiddái juolludit ruđaid buriid doaimmaide mat ovddidit giela.

Muhto mii eat birge daid áŋgiris olbmuid haga miehtá Sámi geat iežaset beroštumiin barget mávssolaš barggu iešguđet sámegielaid ovddas. Dan dihte lean mun nu ávus go beassat odne guoktása dáin gudnijahttit. Soai geat dán jagi juogadeaba bálkkášumi leaba Jouni Moshnikoff ja Harald Gaski.

Ovdal go geigen bálkkášumi davviriikkalaš sámeministariid ja sámediggepresideanttaid ovddas, de bivddán árvvoštallanlávdegotti jođiheaddji Inger Marie Gaup Eira ovdanbuktit lávdegotti ákkastallama dasa go juste soai oažžuba bálkkášumi dán jagi.

Lávdegotti jođiheaddjis lea sátni

Mun giittán árvvoštallanlávdegotti barggu ovddas maid leat bargan. Mun dieđán sidjiide lea leamaš oalle váttis válljet bálkkášumi vuitiid daid ollu buriid evttohusaid gaskkas mat leat boahtán lávdegoddái. Lávdegottis leat allagelbbolaš miellahtut, geat bures dovdet sihke sámegiela ja giellabarggu, ja maiddái sámi kultuvrra ja servodateallima.

Dál bivddán Jouni Moshnikoffa ja Harald Gaski boahtit ovdan vuostáiváldit giellabálkkášumi oinnolaš mearkkaid – diploma ja ruhtašeahka, ja seammás giittán dudno goappašagaid buori ja ovdamearkkalaš barggu ovddas sámegiela ovddidemiin.