«Eai leat dušše sánit”

Mun gehččen nu go 1,3 miljovnna eará norgalaččat dán jagáš Melodi Grand Prix ja bessen vásihit go árvvolaš vuoiti válljejuvvui. Dán jagáš vuoiti lea nuorra, čeahpes nissonolmmoš ja sápmelaš. Ledjen erenoamáš čeavlái go ieš maid lean sápmelaš. Jáhkán ahte eará sámit min riikkas maid dovdet čeavláivuođa nu go mun.

Lohkiidreivve lea almmuhuvvon iešguđetge báikkálaš- ja guovlluaviissain.

Muhto dakka maŋŋá gelddolaš lávvardateahkeda, boahtigohte kommentárat  neahta badjel. Dat  -  mii orru hui imaš -  suhttadii muhtumiid.  

Vuoiti lea maŋimuš áiggi šaddan gillát duođalaš sámevaši sosiála mediain ja neahttabáikkiin dan dihte go lea sápmelaš. Leat čállojuvvon vaššás cealkámušat ja ollu “likes” vaššilágan kommentáraide.   

Dan ii sáhte gohčodit ovttaskas dáhpáhussan go Melodi Grand Prix-vuoiti Agnete Johnsen vásiha dákkár issoras vaši ja cielahemiid. Ollu sámit vásihit cielahemiid skuvlašiljus, gáhtaid alde, sosiála mediain ja neahttaaviissaid kommentáraid bokte. Ollugat cielahuvvojit go leat sámit, ja eai ge daguid dahje oaiviliid dihte.

Sámi álbmotbeaivvi, lávvardaga guovvamánu 6.b. dán jagi vásiheimmet vuot ollu vaššás cealkámušaid riikka sámiid vuostá, ja sámit Troandimis čiŋadan gávttiiguin vásihedje duođalaš vealaheami go ledje vázzimin gávpogis ja ávvudeamen beaivviset. Nubbi sudnos guhte vásihii dan leai Daniel Johansen,  čálii “Lørdagskveld og samehets” čállosa mii almmuhuvvui Adresseavisa nammasaš aviissas  guovvamánu 11.b. Golbma vahku maŋŋil, lávvardaga, guovvamánu 27.b. leai vuot lávvardat ja sámevašši.

Mo čuhcet diekkár vaššás cealkámušat midjiide?

Ráđđehus fuolastuvvá go leat nu ollu vaššás cealkámušat earret eará sohkabeali, čearddalašvuođa, osku, doaibmanávccahisvuođa dahje seksuálasoju geažil.

Muhtun cealkámušat sáhttet garrasit čuohcat ovttaskas olbmuide, joavkkuide ja olles servodahkii. Dakkár cealkámušat mat earret eará oalgguhit veahkaválddálašvuhtii, leat dasa lassin norgga lága mielde lobiheamit ja galget ráŋggáštuvvot.

Muhtun olbmuide lea issoras dáhpáhus go vásihit áitimiid gáhtaid alde, dušše dan dihte go čájehit iežaset. Olmmoš ballagoahtá. Dat lea issoras vásihit vaši dušše dan dihte go searvá almmolaš dáhpáhusaide. Lea maid issoras vásihit dan ahte go olmmoš  čájeha gii son lea, de dat boktá vuostehágu ja vaši mii rahpasit almmuhuvvo.

Teknologiija dahká vel ahte vašši joksá min buohkaid juohke sajis – ja oppa áiggi. Gillájeaddji ii oaččo goassige ráfi. Vašši čuohcá maid sidjiide geaidda dat ii njuolgut guoskka.   

Nuorra sámit Norggas geat lohket ja oidnet rávis albmáid ja nissoniid oaiviliid ja cealkámušaid, ballagohtet čájeheamis iežaset sámi identitehta. Sáhttá maid šaddat nu ahte sii illá háliidit ovddidit oainnuideaset, ja searvat iešguđet  almmolaš dáhpáhusaide. 

Nu ii galgga leat. Dan dihte fertet čájehit ahte mii eat dohkket diekkár cielahemiid ja vaši. Mii fertet čájehit beroštumi ja almmuhit oaiviliiddámet  vaššás cealkámušaide. Cielaheamit eai čuoza dušše ovttaskas olbmuide, muhto olles olmmošjovkui  – ja dán oktavuođas sámiide.  

Mii geat leat politihkkarat ja eiseválddit, fertet váldit erenoamáš ovddasvástádusa ja vuosttaldit dákkár daguid, ja ovttaskas olmmožin maiddái.

Mis lea buohkain ovddasvástádus hábmet dakkár birrasa gos buohkat sáhttet čájehit geat sii leat almmá balu, givssideami ja áitagiid haga.  

Maid bargá ráđđehus?

Ráđđehus ovddidii skábmamánus diibmá politihkalaš julggaštusa vaššás cealkámušaid vuostá, ja dál leat ráhkadeamen sierra strategiija. Ráđđehussii lea dat dehálaš bargu maid mii vuoruhat erenoamážit. Lea maid hástaleaddji bargu. 

Dieđusge galgat vuhtiiváldit sátnefriddjavuođa mas lea vearditmeahttun árvu. Muhto mii eat galgga gilvit dahje oalgguhit vaššivuhtii. Almmolaš divaštallan ii vuoitte das maidige jos olbmot eai čájet beroštumi  – dainna baluin ahte cielahuvvojit ja áitojuvvojit.

Ráđđehus galgá maid sihkkarastit ahte eará mávssolaš árvvut liberála servodagas, nu go norgga servodagas, vuhtiiváldojuvvojit, earret eará máŋggabealatvuohta, iešguđetlágan olbmuid árvvusadnin, dásseárvu ja luohttevašvuohta. Mii eat sáhte dan geažil čiehkádit dainna jáhkuin ahte vaššicealkámušat ja áitagat mii dovddahuvvo interneahtas ja gáhtaid alde, leat dušše sánit.

Sánit leat mielde hábmemin guottuid muhtumiin, ja hehttehusaid fas earáin. Sámit eai galgga dárbbašit vásihit ja gierdat cielahemiid, áitagiid ja givssidemiid dušše go leat sámit. Buotlágan vaššás cealkámušaid ferte vuostálasit.