Ráđđehus nanne gielddaid njeljiin miljárddain kruvnnain

– Lea dehálaš ahte gielddat sáhttet fállat buriid bálvalusaid ja oadjebas fuola iežas ássiide, nuoramusain boarrásepmosiidda. Dan mii fuolahat ráđđehusa gielddaid vuoruheamis boahtte jagi, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Ráđđehus vuordá 4,075 miljárdda kruvdnasaš lassáneami gieldasektora friddja sisaboađuin. Dát addá gielddaide buori doaibmavejolašvuođa buoridit bálvalusaid ássiide ja hábmet buriid báikkálaš servodagaid.

Ráđđehusa bušeahttaevttohus láhčá dili nannet dearvvašvuođafálaldaga mánáide ja nuoraide, árrat áŋgiruššat skuvllas ja buoret fálaldaga gárrenmirkui darvánan olbmuide ja geavaheddjiide geat dárbbašit habiliterema ja veajuiduhttima.

– Mii evttohat buori lassáneami friddja sisaboađuin mat addet gielddaide einnostahtti ja buori ekonomiija. Dasa lassin lea dehálaš ahte gielddat geavahit doaibmavejolašvuođa bures ja vuoruhit áššiid ássiide buoremussan, dadjá Sanner.

Gieldasektora friddja sisaboađuid lassáneapmi vuođuštuvvo earret eará dáiguin vuoruhemiiguin:

  • 150 miljovnna kruvnna árra áŋgiruššamii skuvllas.
  • 50 miljovnna kruvnna dearvvašvuođastašuvnnaide ja skuvladearvvašvuođabálvalussii. Dát lea lassin birrasii 670 miljovnna kruvdnii maid dát ráđđehus lea jo juolludan dán ulbmilii.
  • 300 miljovnna kruvnna buoret fálaldahkii gárrenmirkui darvánan olbmuide. Dát lea lassin 400 miljovnna kruvdnasaš vuoruheapmái friddja sisaboađuid bokte 2016:s.
  • 100 miljovnna kruvnna gielddalaš habiliteren- ja veajuiduhttindoaibmabijuide mat galget veahkehit eambbosiid oažžut veahki hálddašit árgabeaivvi ja barggu.
  • 200 miljovnna kruvnna fylkkageainnuid máđasatnimii ja divodeapmái. Dát lea lassin birrasii 1,2 miljárdda kruvdnii maid dát ráđđehus lea jo juolludan dán ulbmilii.
  • Gielddaid friddja sisaboađuid lassáneami lassin evttoha ráđđehus 650 miljovnna kruvnna máđasatnimii ja veajuiduhttimii Mátta- ja Oarje-Norgga gielddaide gos lea eanet bargguhisvuohta go riikkagaskamearis.

 

Reerenasse tjïelh nænnoste njieljie millijardh kråvnajgujmie

– Dïhte lea vihkeles tjïelth maehtieh buerie dïenesjh jïh jearsoes såjhtoem dej årroejidie vedtedh, nööremistie båarasommese. Dam darjobe reerenassen barkojne tjïeltine båetije jaepien, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Reerenasse sjædtoem soejkesje tjïeltesuerkien frijje baalhkine 4,075 millijardh kråvnah. Daate tjïeltide buerie dahkoesijjiem vadta maehtieh buerebe dïenesjh årroejidie vedtedh jïh buerie voengesiebriedahkh skaepiedidh.

Reerenassen budsjettraerie sjïehtesje healsoefaalenassem nænnoste maanide jïh noeride, aareh barkoe skuvlesne jïh buerebe faalenasse ruvseduarpehkidie jïh utniejidie gïeh habiliteeremem jïh rehabiliteeremem daarpesjieh.

– Mijjieh raeriestibie buerie sjædtoem frijje baalhkine mah tjïeltide vedtieh daajroes jïh buerie ekonomijem. Dan lissine vihkeles dah tjïelth dahkoesijjiem buerielaakan utnieh jïh bööremes årroejidie prioriteradieh, Sanner jeahta.

Sjædtoe tjïeltesuerkesne frijje baalhkine lea gaskem jeatjah dejtie barkojde buerkiestamme:

  • 150 millijovnh kråvnah aareh barkose skuvlesne.
  • 50 millijovnh kråvnah healsoestasjovnide jïh skuvlehealsoedïenesjasse. Daate båata lissine medtie 670 millijovnh kråvnah mah daate reerenasse joe lea daase ålman vadteme.
  • 300 millijovnh kråvnah buerebe faalenasse ruvseduarpehkidie. Daate båata lissine 400 millijovnh kråvnah buerkiestamme barkosne dej frijje baalhkaj 2016 tjïrrh.
  • 100 millijovnh kråvnah tjïelti habiliteereme- jïh rehabiliteeremeråajvarimmide mah edtjieh meatan årrodh jienebe maehtede viehkiem åadtjodh aarkebiejjiem jïh barkoem haalvedh.
  • 200 millijovnh kråvnah fylhkegeajnoej gorredimmide jïh buaranimmide. Daate båata lissine dejtie medtie 1,2 millijardh kråvnah mah daate reerenasse joe råajvaræmman vadteme.
  • Sjædtoen lissine tjïelti frijje baalhkine reerenasse raereste 650 millijovnh kråvnah vedtedh gorredimmide jïh rehabiliteeremidie tjïeltide Åarjel- jïh Jillielaantesne mej jienebh barkohth enn laanten medtie mieresne.