Ekspeartalávdegoddi galgá geahčadit gielddaid bargamušaid

Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner nammada jođánisbargi ekspeartalávdegotti árvalit eavttuid mat leat dehálaččat gielddaid bargamušaide.

Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner nammada jođánisbargi ekspeartalávdegotti árvalit eavttuid mat leat dehálaččat gielddaid bargamušaide.  

-Ráđđehus háliida gielddasuorggi mii lea heivehuvvon boahttevaš hástalusaide. Mii dárbbašat nannoseabbo ja stuorit gielddaid. Dat lea dárbu ássiid buriid bálvalusaid sihkkarastit sin dárbbuid ektui, ja nannet báikkálaš demokratiija. Mun nammadan dál ekspeartalávdegotti, man doaibman lea árvvoštallat eavttuid maid vuođul gielddat galget čoavdit iežaset bargamušaid, cealká Sanner.

Ráđđehus áigu giđđat ovddidit almmuhuvvon gielddaođastusa. Gielddaproposišuvnnas. mii ovddiduvvo miessemánus, áigu ráđđehus čielggadit manne ođastussii lea dárbu, ođastusa mihttomeriid, ja plána mo ođastusa čađahit. Ráđđehus áigu láhčit dili regionála ja báikkálaš proseassaide, gos gielddat galget divaštallat makkár gielddaiguin sii háliidit ovttastahttojuvvot.

-Báikkálaš gullevašvuohta lea dehálaš ođastusa lihkostuvvamii. Máhtolašvuohta ja duohtadieđut galget leat vuođđun gielddaođastusa bargui. Ekspeartalávdegotti árvalusat leat hirbmat dehálaččat ráđđehusa viidáset bargui ja ávkkálaččat báikkálaš divaštallamiidda, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar.  

Ekspeartalávdegoddi geige vuosttas oasseraportta giđa mielde. Lávdegoddi galgá geahčadit eavttuid mat galget doaimmas vai gielddat sáhttet čoavdit dálá bargamušaid. Ekspeartalávdegoddi ovddida loahpparaportta jagi geažis. Raporttas čielggaduvvojit  eavttut mat galget biddjot vuođđun vai gielddat ožžot ođđa bargamušaid ja eanet iešstivrejumi. Raporta galgá geavahuvvot ođđa bargojuohkima barggus.

Lávdegottis leat mielde hárjánan dutkit ja bargit, ja oktiibuot sii ovddastit máŋggabeallásaš ja nana gelbbolašvuođa gielddasuorggi ektui, mii addá buori vuođu dárkilit guorahallat guoskevaš eavttuid maid vuođul ođastusbargu galgá čađahuvvot.  

Professor Signy Vabo, Oslo ja Akerhus Allaskuvllas (HiOA) galgá jođihit ekspeartalávdegotti. Eará miellahtut leat Oslo Universitehta professor Terje Hagen; Norgga teknihkalaš-luonddudieđalaš universitehta (NTNU) servodatekonomiija professor ja TBU jođiheaddji, Lars Erik Borge; dutki Bernt Aslak Brantzæg, Telemárkkudutkan; Giliovdánahttin Gealboguovddáža direktevra, Halvor Holmli; Finnøy gieldda ráđđeolmmái, Helene Ohm ja Lenvik gieldda ráđđeolmmái, Margrethe Hagerupsen.

Loga ekspeartalávdegotti mandáhta dáppe (girjegiella)

 

Ekspertemoenehtse edtja laavenjasseloetemassem vuartasjidh tjïeltine

Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner aktem spaajhtebarkije ekspertemoenehtsem nammohte, mij edtja moenemetsiehkie raeriestidh mah leah vihkeles dan laavenjasseloetemasse tjïeltine.

- Reerenasse aktem tjïeltesektovrem sæjhta mij lea sjïehtedamme jirredebiejjien haestiemidie. Mijjieh nænnoesåbpoe jïh stuerebe tjïelth daarpesjibie. Daate daerpies dovne dan åvteste edtja hoksedh årrojh hijven dïenesjh åadtjoeh mah leah dej daerpiesvoeti mietie, jïh dam voenges demokratijem nænnoestehtedh. Manne aktem ekspertemoenehtsem nammohte daelie, mij edtja moenemevæhtah akten hijven laavenjasseloetemasse tjïeltine vuarjasjidh, Sanner jeahta.

Glijrese reerenasse sæjhta sov bïeljelamme tjïeltereformem åehpiedehtedh. Tjïelteproposisjovnesne , maam suehpeden buakta, reerenasse sæjhta kreajnoehtidh man åvteste daerpies reformine, reformen ulmieh jïh aktem soejkesjem guktie edtja reformem tjïrrehtidh. Reerenasse sæjhta regijovnaale jïh voenges prosesside sjïehteladtedh, gusnie tjïelth edtjieh digkiedidh mej tjïeltigujmie dah sijhtieh ektesne sjïdtedh.

- Voenges reereme lea vihkeles juktie hijven reformem buektiehtidh. Seamma tïjjen dle dïhte barkoe tjïeltereformine  tjuara daajroem jïh faaktah betnesne utnedh. Ekspertemoenehtsen raerieh sijhtieh joekoen vihkeles årrodh reerenassen guhkiebasse barkose, jïh edtjieh nuhteligh årrodh voenges digkiedimmine, tjïelte- jïh orrestimmieministere jeahta.

Ekspertemoenehtse edtja voestes bieliereektehtsem deelledh daan gïjren. Daesnie moenehtse edtja gïehtjedidh mah moenemetsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh ihke tjïelth edtjieh loetedh dejtie laavenjasside mejtie daan biejjien utnieh. Ekspertemoenehtse edtja sov galhkuvereektehtsem buektedh gööktine jaepine. Daesnie edtjieh lïhkebe digkiedidh dejtie moenemetsiehkide mah edtjieh våaroeminie årrodh ihke tjïelth edtjieh maehtedh orre laavenjassh jïh vielie jïjtjestuvremem åadtjodh. Reektehtse edtja åtnasovvedh gosse orre laavenjassejoekedimmine barka.

Moenehtsisnie dotkijh jïh praktihkeles almetjh dååjrehtimmine, mah tjåanghkan aktem gellielaaketje jïh hijven maahtoem utnieh abpe tjïeltesektovren bïjre. Daate hijven premissh vadta akten veele digkiedæmman sjyöhtehke moenemetsiehkijste mejtie maahta nuhtjedh reformebarkosne.

Ekspertemoenehtsen åvtehke lea professovre Signy Vabo, Oslo jïh Akershusen jïlleskuvle (HiOA). Doh mubpieh lïhtsegh leah professovre Oslon universiteetesne, Terje Hagen; professovre siebriedahkeekonomijesne NTNU:sne jïh TBU:n åvtehke, Lars Erik Borge; dotkije Bernt Aslag Brantzæg, Telemarkforskning; direktööre  Kompetansesenter for distriktsutvikling, Halvor Holmli; raerieålma Finnøy tjïelte, Helene Ohn jïh raerieålma Lenvik tjïeltesne Margrethe Hagerupsen.

Lohkh abpe mandaatem ekspertemoenehtsasse (gærjagïele)

 

Ássjediehttenammadus galggá suohkanij dahkamustjoavddemav gehtjadit

Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner bargadahttá muhtem jåhtelisbargge ássjediehttenammadusáv mij galggá oajvvadit ævtojt suohkanij dahkamustjoavddemij.

- Ráddidus sihtá suohkansuorgev mij le ihttásj hásstalusájda hiebaduvvam. Dárbahip nannusap ja stuoráp suohkanijt. Dájt dárbahip sihke dan diehti váj viesáda galggi buorre dievnastusájt oadtjot ma li sijáj dárbojda hiebaduvvam, ja váj bájkálasj demokratijav nanni. Dálla bargadahtáv ássjediehttenammadusáv mij galggá árvustallat ævtojt buorre dahkamustjoavddemij suohkanijn, javllá Sanner.

Gidáj ájggu ráddidus ietjas diedum suohkanådåstusáv buktet. Suohkanproposisjåvnån mij moarmesmánon åvddån biejaduvvá galggá ráddidus tjadádit manen ådåstusáv dárbaj, ådåstusá ulme ja pládna gåktu ådåstus galggá tjadáduvvat. Ráddidus galggá guovlolasj ja bájkálasj prosessajt ásadit gånnå suohkana galggi dagástallat makkir suohkanij sæhkáj sihti.

- Bájkálasj tjanástahka le ájnas jus galggá ådåstusájn vuorbástuvvat. Sæmmi båttå galggá suohkanådåstusá barggo máhto ja fáktá nanna tsieggiduvvat. Ássjediehttenammadusá vuojno li viehka ájnnasa ráddidusá bargguj åvddålijguovlluj ja galggá ávkken bájkálasj dagástallamijda, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar.

Ássjediehttenammadus galggá ietjas vuostasj oasserapportav gidá nalluj buktet. Danna galggi árvustallat makkir ævto galggi sajenisá jus suohkana galggi nahkat tjoavddet dajt dahkamusájt ma siján li uddni. Ássjediehttejuogos galggá ietjas loahpparapportav buktet jage birán. Danna galggi lagábut gehtjadit makkir ævto galggi vuodon jus suohkana galggi ådå dahkamusájt ja ienep fámov oadtjot. Rapporta galggá vuodon gå ådå dahkamusjuohkem galggá mierreduvvat.

Nammadus le aktij biejaduvvam máhtalgis dutkijs ja praktihkkárijs, gudi aktan åvdåsti moattebelak ja vuogas máhtov ålles suohkansuorgen. Dá li buorre ævto gå galggá snivva tjadádit guoskavasj ævtojt majt máhttá ådåstuhttembargon adnet.

Ássjediehttenammadusáv galggá Oslo ja Akershus allaskåvlå (HiOA) professor Signy Vabo jådedit. Ietjá ájrrasa li Oslo universitehta professor Terje Hagen; NTNU sebrudakekonomija professor ja TBU jådediddje, Lars Erik Borge; Telemarkdutkama dutke Bernt Aslak Brantzæg; Guovlloåvddånahttema máhttoguovdátja direktørra Halvor Holmli; Finnøy suohkana háldadusoajvve Helene Ohm ja Lenvik suohkana háldadusoajvve Margrethe Hagerupsen.

Lågå ålles ássjediehttenammadusá mandáhtav (bokmål)