Historjjálaš arkiiva

GMO-direktivadohkkehuvvon vuovdinlobit rievdaduvvojit

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dálkkádat- ja birasdepartemeanta

Áigodagas njukčamánu rájes miessemánu rádjai lea Birasdirektoráhta addán vihtta GMO-rávvaga Dálkkádat- ja birasdepartementii. Dat guoská golbma genamuddejuvvon rápsalinnjái ja guokte genamuddejuvvon máisalinnjái.

Genamuddejuvvon máisalinnjá NK603 ii leat šat lobálaš Norggas

EO-kommišuvdna almmuhii cuoŋománu 30.b.2015 mearrádusa ahte máisalinnjá NK603 ii leat lohpi vuovdit Norggas. EO lea namalassii heaittihan NK603 direktiivadohkkeheami, ja ođđa dohkkeheapmi máissa guovdu lea mearriduvvon EO ortnega mielde mii gusto genamuddejuvvon borramušaide ja fuođđariidda (1829/2003/EF). Norga ii leat vuos ortnega váldán mielde EES-šiehtadussii ja čađahan dan norgga riektevuogádagas. Ođđa dohkkeheapmi ii váikkut njulgestaga Norgii. 

Guokte ođđa neilihka leat dohkkehuvvon EO maŋidandirektiivva mielde

EO dohkkehii seammás guokte ođđa genamuddejuvvon neilihkalinnjá 2001/18/EF maŋidandirektiiva mielde.

Genateknologiijalága § 10 guđát lađđasa mielde “ii gáibiduvvo dohkkeheapmi vuovdit buktagiid mat leat dohkkehuvvon vuovdin várás EES-riikkas daid mearrádusaid vuođul mat leat EES-šiehtadusas, mielddus XX čuokkis 25 d (ráđđedirektiiva 2001/18/EF). Eiseválddit sáhttet lága mielde dattege gieldit dahje gáržžidit vuovdima jos dat sin oaiviliid mielde lea váralaš dearvvašvuhtii ja birrasii, dahje vuovdin muđui rihku dán lága ulbmiliid”.

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta lea  árvvoštallagoahtán berre go ráđđehus dál heaittihit dien guokte GMO-ortnega maid EO lea dohkkehan maŋidandirektiivva vuođul, ja dan oktavuođas lea bivdán fágalaš rávvagiid Birasdirektoráhtas.

Loga eanet Birasdirektoráhta siidduin.

Geahča ollislaš listu makkár buktagat leat dohkkehuvvon EO maŋidandirektiivva vuođul, ja maidda gieldinmearrádus ii gusto Norggas.