Historjjálaš arkiiva

Bušeahtain nannejit ovdáneami, oadjebasvuođa ja nuppástuhttima

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

– Ráđđehus lea láhčán buoret bálgá norgga ekonomiijai, nu ahte dat čoavdá mávssolaš doaimmaid dálá dilis ja ráhkkanahttá Norgga boahtteáigái. Mii leat ollašuhttán doaimmaid, mat álkidahttet ekonomiija nuppástuhttimiid, ja maiguin nannet ovdáneami ja ođđa bargosajiid. Reviderejuvvon bušeahtas mii bargat ain seammá guvlui, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Oljohatti nana njiedjan lea cakkastan norgga ekonomiija ovdáneami. Bargguhisvuohta orru lassáneamen, erenoamážit Sør- ja Vestlándda inšenevrraid gaskkas ja eará joavkkuin, mat leat doaimmahan bálvalusaid norgga nannánjuolgái.

– Vaikko bargguhisvuohta ii leat dássážii leamaš nu beare allat, go buohtastahttit iežamet vássán áiggiin dahje eará riikkaiguin, de liikká dat buktá eahpesihkarvuođa bearrašiidda, maidda dat čuohcá. Danin lea mávssolaš, ahte Ráđđehus nanne bargosajiid gilvalannávccaid ja ráhkada ođđa, oadjebas bargosajiid, ruhtadanministtar Siv Jensen cealká.

– Oljoboađuid njiedjan hástala min nuppástuhttinnávccaid. Norgga ekonomiija ferte leat nu bures ráhkkanan go vejolaš. Mii fertet nannet ekonomiija ovdánannávccaid ja láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte buvttadannávccat sáhttet fas badjánit, ruhtadanministtar Siv Jensen deattasta.

Ruhtapolitihkka vástida vuđolaččat riikka hástalusaide. Vuolit reanttuin geigejit gieđa norgga ekonomiijai. Heajut kruvdnokursa buorida gilvalannávccaid ja doarju ealáhusaid nuppástuhttinnávccaid. Jagi bálkášiehtadallamiid mudden váikkuha seammá guvlui, nu ahte dilli ii menddo sakka čuoza buvttadeapmái ja barggolašvuhtii. Ruhtadanpolitihkain nannejit ovdáneami, válddekeahttá dattetge riskkaid kruvnno kurssa hárrái.

Diimmá čavčča mearriduvvon bušeahtas ledje doaimmat, mat geahpedit ekonomiija nuppástuhttima, ja mat nannejit ovdáneami. Ráđđehus deattasta innovašuvnna, máhtu ja gánnehahtti infrastruktuvrra, mainna nannejit nannánekonomiija ovdánannávccaid. Vearrodássi lea njiedjamin. Stuorra nuppástuhttinproseassat leat johttáhuvvon, ja daiguin rievdadit stáhta buorebun ja beaktilabbon. Ráđđehus lea ožžon dohkkehuvvot bargobiraslága rievdadusaid, maiguin dahket bargomárkana geabbilabbon. Reviderejuvvon bušeahtas árvalit láhčit bargguhemiide eanet bargosajiid ja viiddidit permiterenortnega.

Reviderejuvvon bušeahta
Ráđđehus bargá ovddasvástideaddji ruhtapolitihkain ja doallá ortnega ekonomiijas. Reviderejuvvon nationálabušeahtas árvalit geavahit oljoruđaid 2015 áigge 168,8 miljárdda kruvnno, mihtiduvvon struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuollebáhcagiin. Dat lea 5,1 miljárdda eanet go maid árvaledje diimmá čavčča. Mávssoleamos ágga bušeahta geahnohuhttimii lea go vearro- ja divatboađut eai leat ovdánan dan mađe, go navdojuvvui.

Jagi bušeahtta lea dattetge sullii seammá ekspansiiva, go diimmá čavčča, vaikko vuollebáza lea lassánan. Nu lea danin go maiddái 2014 rehketdoallu čájeha stuorát vuollebáhcaga.

Struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuollebáhcaga rievdadus, mii lea oassi Nannán-Norgga treanda-BNB:s, lea ovttageardánis vuohki mihtidit mo bušeahtta váikkuha ekonomiija oppalaš jerrui. 2014 rájes 2015 rádjái árvvoštallo dát bušeahttaimpulsa leat ½ proseanta Nannán-Norgga treanda-BNB:s, nu mo láhččojuvvui diimmá čavččage.

Oljoruđaid geavaheapmi árvvoštallojuvvo vástidit 2,6 prosentii Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda kapitálas, 2015 nationálabušeahtas dat lei 3,0 proseantta.

Álbmotoaju vuolit golut ja lassánan vuoitoboađut geahpedit maid vuollebáhcaga. Ráđđehus lea seammás gávnnahan, ahte lea riekta lasihit dihto surggiid goluid.

Ráđđehus áŋgiruššá gielddaid ovdii. Reviderejuvvon bušeahtas Ráđđehus árvala lasihit gieldasuorgái 1,1 miljárdda kruvnno friija boahtun. Nu lea vejolaš nannet bálvalusaid ássiide, nu mo árvaluvvui diimmá čavčča.

Ráđđehus árvala lasihit juolludemiid investeremiidda ja buoridit muhtun riikkageaidnogaskkaid, main lea heajos dássi, dahje mat leat hedjonan dulvviid ja uđđasiid geažil.

Ráđđehus árvala lasihit Syria ja dan ránnjáriikkaid humanitára doarjaga 250 miljovnnain kruvnnuin, nu ahte dat lea lagabui miljárdda kruvnno dán jagi. Ráđđehus áigu maid nannoseappot áŋgiruššat Gaskameara báhtareddjiid ovdii ja sáddet skiippa ja veaga Triton-operašuvdnii.

Ráđđehus árvala lágidit doaibmapáhka terrora vuostá. Láhččojuvvo dilli dasa, ahte ásahit oktiibuot 35 ođđa virggi, maid olis barget vierrosoalddáhiid ektui ja eastadit radikaliserema.

Ráđđehus lea aiddobáliid ovddidan strategiija mánáid geafivuođa vuostá, ja árvala 100 miljovnna kruvnno sihke áibbas ođđa doaimmaide ja maiddái dálá barggu nannemii.

Ođastus bargorihkolašvuođa vuostá
Ráđđehus čuovvula ođastusa, mainna ovddidit beaktilut vearro- ja divathálddašeami. Reviderejuvvon bušeahta oktavuođas ovddidit árvalusa, man mielde nannejit bargoaddikontrolla ja sirdet vearrobearrama vearroeiseválddiide. Nu mii oažžut ovttageardánut ja beaktilut vearrobearrama. Nu lasihit maiddái riektesihkarvuođa ja áŋgiruššama čáhppes ekonomiija vuostá. 

– Mearriduvvon vearro- ja divatvuogádat berre dábálaččat gustot olles jagi. Mii árvalit danin dušše unnit rievdadusaid vearro- ja divatnjuolggadusaide. Ráđđehus áigu viiddidit bargonávccahemiid gaskaboddasaš ortnega. Árvalit maid rievdadit divadiid, maiguin ovddidit dakkár boaldámušaid geavaheami, mat eai nu sakka čuoza dálkkádahkii, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Reviderejuvvon bušeahtas leat geahčadan vuđolaččat biiladivadiid, ja ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte anus livčče ođđasut ja sihkkarut biillat, mat eai nu sakka goarit birrasa. Stáhta oažžu boađuid biiladivadiin. Dasa lassin berrejit divadat gokčat olggut goluid, mat čuhcet servodahkii lihkohisvuođaid, ráidduid, rieja, nuoskkideami jna oktavuođas. Geahčadeami bohtosat čájehit man guvlui biiladivadiid ovddidit dás duohko.