Historjjálaš arkiiva

Unnit Pfizer-BioNTech-boahkut, go navde

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Eai leat nu ollu boahkut, maiguin boahkuhit suoidne-, borge- ja čakčamánus. Álbmotdearvvašvuođainstituhtta (ÁDI) ávžžuha guhkidit guovtti boahkuheami gaskka ja ahte sáhttet geavahit nuppi boahkuheamis nuppi mearkka boahkuid, amaset maŋŋonit boahkuhanprográmma ektui.

- Mii leat ráhkkanan dasa ahte soaitit oažžut sihke buriid ja heajos ođđasiid boahkuid birra. Ovdal vahkkoloahpa mii dađi bahábut oaččuimet heajos ođđasiid. Mii oažžut mealgat unnit Pfizer-BioNTech-boahkuid suoidne-, borge- ja čakčamánus, go navddiimet. Mii sáhttit gal oažžut eanet Moderna-boahkuid suoidne- ja borgemánus, ja dat buhtada muhtun muddui dan ahte eat oaččo nu ollu Pfizer-BioNTech-boahkuid, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Geassemánus navdet oažžut badjel 300 000 Pfizer-BioNTech-boahku vahkkui. Lagamus golmma mánus navdet boahtit dušše 200.000 boahku vahkkui. Oktiibuot dat gártá 900.000 unnit go rehkenaston.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta (ÁDI) lea vahkkoloahpas geahčadan mo dat čuohcá boahkuhanprográmmii. Sii ávžžuhit fas doallagoahtit 12 vahku gaskka vuosttaš ja nuppi boahkuheames. ÁDI rahpá maid vejolašvuođa ovttastahttit Pfizer-BioNTech ja Moderna vuosttaš ja nubbin boahkkun. Dilli sáhttá ain rievdat jos oažžut eanet boahkuid, go dál lea almmuhuvvon. Ráđđehus čuovvu ávžžuhusaid. Guhkit boahkuhangaskka váldet atnui vajot.

Boahkuid geográfalaš juogu heiveheapmi nohká 29. vahku rájes, nu mo plánejuvvon.

- Go eat oaččo nu ollu boahkuid go navddiimet, de maŋŋonit sullii vahkuin dan ektui goas leimmet áigon geargat badjel 18-jahkásaččaid vuosttaš boahkuhemiin ja sullii guokte vahku nuppiin boahkuhemiin, go buohtastahttit dálá boahkuhanplánain. Dieđán, ahte gielddaide lea hástalussan go áigodagat ja doaimmahanáiggit rivdet. ÁDI sádde gielddaide dieđu dan birra mo dán dilis galget láhttet, ja giittán fas oktii stuorra ja mávssolaš boahkuhanbarggus, dadjá Høie.

Boahkuheamit dássážii
Ollugat leat searvan boahkuhanprográmmii. Odne dahje ihttin olahit ođđa mihttomeari, go guokte miljon olbmo leat boahkuhuvvon oktii. Dat mearkkaša ahte 45 proseantta badjel 18-jahkásaččain leat boahkuhuvvon oktii.

  • Vuosttaš háve boahkuhuvvon, badjel 65 jagi - 94,6 %
  • Vuosttaš háve boahkuhuvvon, badjel 55 jagi – 87,6 %
  • Vuosttaš háve boahkuhuvvon, badjel 45 jagi – 77,64 %