Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Nationálabušeahta 2019:

Fitnodat- ja persovdnavearu máksomearri vuoliduvvo 22 prosentii

Ráđđehus evttoha vuolidit fitnodat- ja persovdnavearu 23 proseanttas 22 prosentii 2019:s.

– Ráđđehus addá vearrogeahpádusaid mat ovddidit seastima ja investeremiid, ja dat nanne ekonomiija ahtanuššanfámu .

Mii vuolidat persovdna- ja fitnodatvearromáksomeriid mii dahká eanet gánnáhahttin investeret norgga bargosajiid, ja dáinna lágiin addit bearrašiidda stuorit ekonomalaš friijavuođa ja loktet olbmuid bargomiela, dadjá ruhtadanministtar Siv Jensen (OvB).

Máksomearri lea dađis geahpeduvvon 28 proseanttas 2013 rájes gitta 23 prosentii 2018 rádjai.

Riikkaidgaskasaš ovdáneapmi lassánan kapitálasirdašuvvamiiguin ja vearroheivehemiiguin riikkarájáid rastá orru čájeheamen ahte fitnodatvearru berre geahpeduvvot sullii seamma dássái go min lagamus gávpeverddiin.

– Dat ahte fitnodat lea gullevaš Norgii ii galgga hehttet gilvaleami. Eará riikkat maid vuolidit fitnodatvearu. Vaikke vel dát ráđđehus lea vuolidan fitnodatvearu juo máŋga jagi, de lea mis   Davviriikkaid alimus fitnodatvearru, dadjá ruhtadanministtar.

Lassánan ceahkkálasvearru váikkuha muhtun muddui dasa ahte dienasvearu geahpádus ii lassán, muhto oppalaččat geahpeduvvo bargosisaboađu marginálavearromáksomearri eatnasiin.

Ráđđehusa evttohus mielddisbuktá ahte dán ráđđehusa netto vearro- ja divatgeahpádusat dahket sullii 25 miljárdda ruvnnu.

– Dábálaš bearrašis mas guktot leaba ollesáiggebarggus oažžuba dáinna evttohusain badjel 13 000 ruvnnu uhcit vearu boahtte jagi go 2013:s. Buorredilli nanosmahttojuvvo sihke servodagas ja ovttaskas olbmos. Go ieš beassá mearridit iežat tietnasa badjel, de šaddá eanet gánnáhahtti bargat, dadjá ruhtadanministtar.

Geahča maiddái ráđđehusa jagi 2019 vearro- ja divatevttohusa sierra diehtogálduin.

Bajás