Historjjálaš arkiiva

Eambbo barggut, buoret čálgofálaldagat ja oadjebas árgabeaivi

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Ekonomalaš doaibmabijut mat Nationálabušeahtas 2017 ovddiduvvojedje doibme bures. Reviderejuvvon nationálabušeahtas 2017 áigu ráđđehus dan geažil joatkit vuoruhemiid mat ovddidit barggaheami, buriid čálgofálaldagaid ja oadjebas árgabeaivvi.

– Bargguhisvuohta njiedjá ja ekonomalaš dilli ovdána. Dat čájeha ahte ráđđehusa politihkka doaibmá ja láhčá buori vuođu dustet oanehis ja guhkitáiggi ekonomalaš hástalusaid mat Norggas leat. Dáinna bušeahtain mii bures láhčit dili dárbbašlaš nuppástuhttinbargui, ođđa bargosajiide ja viidáset ahtanuššamii, cealká ruhtadanministtar Siv Jensen (OvB) 

Buorre ovdáneapmi, beaktilis ekonomalaš politihka geažil
Ekonomalaš dilli Norggas ovdána. Ahtanuššan lea buorránišgoahtán, 2017 Nationálabušeahta meroštallamiid mielde, ja bargguhisvuohta njiedjá. Sivvan ahtanuššamii lea vuollegis reantu ja beaktilis bušeahttapolitihkka. Geahnohis ruvdnoárvu lea maid váikkuhan dasa ahte gilvvohallannákca lea sakka buorránan.

– Dán ráđđehusáigodagas leat mii ovddidan bušeahtaid barggahusa, doaimmaid ja nuppástusaid várás. Min deháleamos mihttomearri lea ahte nu ollugat go vejolaš galget oažžut oadjebas barggu. Mii oaidnit ahte politihkka doaibmá, muhto ain lea dárbu doarjagiidda ekonomalaš politihka bokte. Ollugat dovdet eahpesihkkarvuođa ja ballet massimis bargguset, erenoamážit Lulli-Norggas ja Vestlánddas. 4 miljárdda ruvnno sturrosaš doaibmapáhkka, mii diimmá čavčča dohkkehuvvui, nanne barggahusa daid guovlluin gos eanemusat leat šaddan gillát heajos oljohattiid geažil. Dál vuoruhat doaimmaid nuorra bargguhisolbmuid várás ja guhkesáiggebargguhemiid várás, dadjá ruhtadanministtar. 

Ráđđehus láhčá dili nuppástusaide ja ahtanuššamii
Seammás lea dehálaš ahte ruhtapolitihkka vuoruha nuppástusaid ja ekonomalaš ahtanuššama Norggas. Ruđat galget riekta geavahuvvot, ja ruhtapolitihkka galgá láhčit dili vai eará oasit ekonomalaš politihkas sáhttet doaibmat.

– Mii galgat váruhit ahte eat duolmmas gássapedála menddo garrasit nu ahte dat čuohcá  gilvonávccaide ja heajos ruvdnoárvui. Mii maid eat sáhte molsut oljoindustriija bargosajiid almmolaš suorggi viiddidemiin. Jos galgat lihkostuvvat dárbbašlaš nuppástuhttindoaimmaiguin, de fertet vuoruhit doaibmabijuid mat lasihit ekonomalaš ahtanuššanvejolašvuođaid guhkit áiggi badjel ja mat nannejit priváhta ealáhuseallima, lohká ruhtadanministtar Siv Jensen.

2017 bušeahtas ráđđehus áŋgiruššá nannoseappot innovašuvnna, máhtolašvuođa ja vuođđostruktuvrra ovdii. Vearrodássi lea njiedjamin. Dát áŋgiruššamat sáhttet buoridit nannánekonomiija ahtanuššanvejolašvuođaid. Stuora nuppástusproseassat leat álggahuvvon vai almmolaš hálddašeapmi šaddá buoret ja beaktileappot.

– Ráđđehusa politihkka lea nu hábmejuvvon ahte doarjut oanehisáiggi doaimmaid ja vai nuppástuhttimiid ja ođđa doaimmaid sáhttá čađahit, lohká ruhtadanministtar.

2017 reviderejuvvon bušeahta váldologut
Reviderejuvvon nationálabušehttii lasihuvvojit ođđa dieđut, ja árvaluvvo rievdadit   goluid ja sisaboađuid.  

Oljo- ja foandaruđaid geavaheapmi meroštallojuvvo 220,9 miljárdda kruvdnui 2017:s, submi lea mihtiduvvon struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuolláibáhcaga ektui. Dat lea 4,7 miljárdda kruvnnu uhcit go maid Nationálabušeahtta 2017 diimmá čavčča leai bidjan vuođđun.  Geavaheapmi vástida 2,9 proseantta Stáhta penšuvdnafoandda olgoriikka kapitálii, mii Nationálabušeahtas 2017 leai meroštallojuvvon 3,0 prosentii.

Sivvan rievdadusaide leat vuosttamužžan unnit golut álbmotoajus ja lassánan vuoitosisaboahtu fitnodagain gos stáhtas lea eaiggátoassi.

Ráđđehus árvala maid lasihit goluid muhtun surggiin. Dat mearkkaša:

  • Erenoamážit vuoruhit doaimmaid eastadit bargguhisvuođa ja nu lasihat ge 500 ođđa bargosaji bargomárkandoaibmabijuid oktavuođas, ja nannet guhkesáiggebargguhemiid čuovvulandoaimmaid ja viiddidat bargofálaldagaid bargoohcciide geat leat vuollel 30 jagi. 
  • Dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis lasihit doaibmanávccaid go árvalat ásahit eanet birrajándor fuolahussajiid.  Árvalus addá vejolašvuođa juolludit ruđaid hukset ođđa dahje ođastit 1 300 saji 2017:s.  
  • Ovttaskas vuolleahkásaš mánáid dili buoridit vuostáiváldinbáikkiin johtilis ásaiduhttima bokte. Dat lasiha ássangoluid, muhto geahpeda goluid vuostáiváldinbáikkiide ja fuolahusguovddážiidda. Seammás dat lea buorre integrerenpolitihkka.  

Nationálabušeahta 2017 ektui lea ruhtapolitihkkaimpulsa 2016:s ja 2017:s njiedjan 1,4 proseanttas 1,2 prosentii  Nannán-Norgga BNP-oasi ektui. Foandaboađuid geavaheapmi lea 2016:s vuollelis go 2017:s. Dat mielddisbuktá ahte ruhtapolitihkkaimpulsa jagi 2017 meroštallojuvvo 0,5 prosentii Nannán-Norgga BNP-oasi ektui, veaháš eanet go dat mii diimmá čavčča meroštallojuvvui. Impulsa mihtida struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuolláibáhcaga rievdama mii lea oassin Nannán-Norgga treanda-BNP:s, ja lea álkis mihttomearri das movt bušeahtta dagaha oppalaš jearu ekonomiijas.

– Reviderejuvvon bušeahtas vuoliduvvo oljoruđaid geavaheapmi 4,7 miljárdda kruvnnuin diimmá čavčča bušeahta ektui.  Bušeahtta dattege lea buorre veahkkin dasa ahte jearru lassána nannánekonomiijas, cealká ruhtadanministtar Siv Jensen.

Rievdadusat vearro- ja divatnjuolggadusain
Ráđđehus evttoha muhtun ođđa geahpádusaid oktiibuot 1 750 miljovnna kruvnnu ovddas jahkásaččat.

  • Movttiidahttit eanebuid geavahit priváhta penšuvdnaseastinortnega, ráđđehus árvala ásahit ođđa ortnega mii addá vejolašvuođa lasihit vearrogessosa oktagaslaš penšuvdnaseastinortnegis, ja viiddidit dálá ortnega vai ealáhusdoallit maid sáhttet dan geavahit 
  • Ráđđehus árvala geahpádusaid penšunisttaide go penšuvnnas lasihat unnimus gessosa.  
  • Vai ođđaásaheamit šaddet eanet gánnáhahtti de ráđđehus árvala dieidda fitnodagaide vearroinsentiivaortnega guhkesáiggi investeremiid várás 
  • Ráđđehus áigu čuovvulit Stuoradikki gohččunmearrádusa ahte rievdadit mohtorsihkkeldivada vai geavaheapmi šaddá eanet birasseasti ja raporteret CO2-foandda ásaheami proseassa, vuoruhemiid ja vejolaš áigegeavaheami birra. 

Ráđđehus árvala maiddái eará njuolggadusrievdadusaid, earret eará viiddidit lassiárvodivatbuhtadusortnega friddjaskuvllaid várás.