Historjjálaš arkiiva

Opmodatvearu buorideapmi

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Ráđđehus buorida opmodatvearu dan láhkai, ahte dat geahpeda vuoládusa, maid oažžu nuppi ásodaga ja ealáhusopmodaga árvomeroštallamis. Seammás lasihit vuođđovuoládusa 870 000 kruvdnui. Ráđđehusa evttohus mielddisbuktá, ahte 50 000 olbmo eai šat dárbbaš máksit opmodatvearu.

Ráđđehus buorida opmodatvearu dan láhkai, ahte dat geahpeda vuoládusa, maid oažžu nuppi ásodaga ja ealáhusopmodaga árvomeroštallamis. Seammás lasihit vuođđovuoládusa 870 000 kruvdnui. Ráđđehusa evttohus mielddisbuktá, ahte 50 000 olbmo eai šat dárbbaš máksit opmodatvearu.

Ráđđehus lea buoridan opmodatvearu vuoiggalabbon maŋimuš jagiid. Daid vearromáksiid oassi, geat mákset opmodatvearu, lea eanet go bealliduvvon 2005 rájes. Dasa lassin vástida vearuhanvuođđu buorebut duohtaárvvuide, go ovdal. 2013 bušeahtas Ráđđehus joatká dán barggu.

- Sii geat investerejit giddodagaide, leat guhká ožžon čielga vuoládusa opmodatvearus. 2013 bušeahtas mii árvalit geahpedit dán vuoládusa muhtin veardde nuppiid ásodagaid ja ealáhusopmodagaid guovdu. Dan láhkai lea munni lasihit vuođđovuoládusa ain eanet. 50 000 olbmo eai šat dárbbaš máksit opmodatvearu rievdadusa maŋŋá, ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen dadjala.

Ráđđehus árvala lasihit nuppiid ásodagaid ja ealáhusopmodagaid livnnetárvvuid 40 proseanttas 50 prosentii árvaluvvon márkanárvvus. Sihkarvuođaventiila, mii mielddisbuktá ahte vearromáksi sáhttá gáibidit livnnetárvvu vuolideami, jos dat šaddá stuorábun go 60 proseantta opmodaga duođaštuvvon márkanárvvus, doalahuvvo rievdadusaid haga. Vuođđovuoládusa lasihit 750 000 kruvnnos 870 000 kruvdnui (1 740 000 kruvdnui náittosbáraide).

Árvalus mielddisbuktá oktiibuot netto vearrogeahpádussan sullii 20 miljovnna kruvnno. 590 000 vearromáksi opmodatvearru geahppána, ja 115 000 vearromáksi ožžot stuorát opmodatvearu. Sis, geat ožžot stuorát vearu, leat alla boađut.