Suodjalusminisstara hålla mujttogierge ilmodattijn Divtasvuonan

Suodjalusminisstara Frank Bakke-Jensena hålla basádismáno 25. biejve jagen 2019 gånnå árvvosárnnomav sárnnu sáme rádjálåvsåj, viehkediddjij ja Divtasvuona álmmuga rahtjamussaj.

Suodjalusminisstar Frank Bakke-Jensen ilmot mujttogiergev Måsken Divtasvuonan basádismáno 25. biejve 2019.
Suodjalusminisstar Frank Bakke-Jensen ilmot mujttogiergev Måsken Divtasvuonan basádismáno 25. biejve 2019. Govva: Gåvvå: Marita I. Wangberg, FD

Gieres ájggevihtana

Gieres divtasvuonaga

Gieres didja gájka

*

Uddni oahppap ienebuttjav juojddá dassta mij le ájnnasamos oahppat maŋŋela maŋep væráldadoaro: Histåvråv dåjmadip buoremusát ietja.

Dav mij ietja buoremusát tjállep.

Maŋep væráldadoarro lij dakkir doarro mij ij lim goassak læhkám almasjvierrega histåvrån.  

Ep la goassak, åvddåla jali maŋŋela, vásedam majdik mij le sæmmi láhkáj.

Lågij milijåvnå ulmutjijs massin hekkas doarroájgij. Ep rat diede – merustaládum soajttá birrusij 60 ja 90 milijåvnå.

Tjerdalasj sjallidibme ja ulmusjmuorrodibme sjattaj industrialiseridum.

Atomabumbav gávnadin, åvddånahttin ja adnuj válldin.

Vuovnnás ideologijja lidjin sivvan rijdduj – valla aj sieldes bahudahka.

Mij ep diede man ållo soldáhta gåddujin.

Ep lågojt rat diede – juorrulibme le pluss-minus guokta milijåvnå.

Gå juorrulibme lågoj hárráj lågoduvvá milijåvnåj subtsas dát juojddá doaro stuorrudagás.

*

Gå værált buollá ja statestihka nammadi milijåvnåjt, de le álkke ájnegis almatjijt vajálduhttet.

Miján almatjijn le máhtukvuohta ármestit.

Valla máhtukvuohta ij le hiebadum industriála dårruj – jali dakkár gierddamijda majt ep ájmmuda dádjadit.

Jali dalloj gå ep bahudagáv ájmmuda dádjadit.

Dan diehti le ájnas muhttijn ganugasstet ja ájádallat dán statestihkan li milijåvnå ájnegis almatjijs. Ájnegis almatjijt gejt vierttip ájádallat ja vuojnnet.

Ja dan láhkáj gæhttjalit dádjadit dav alvos bahudagáv mij doarov tjuovvu.

*

Divtasvuodna li avtaláhkáj guhkken ierit stuorámus doarro saljojs.

Valla huoman boahtep diehki ja gullap subttsasijt ájnegis almatjij birra gudi sælldát ratjástin doarroájge.

Ájnegis almatja gudi tjoahken ålles sebrudahkan sjaddin.

Julevsáme rádjálåvså, sijá fámilja ja ietjá Divtasvuonaga.

 

*

Sáme rádjálåvså li doalvvum lagábuj 3000 ulmutja rája badjel, mijá bieledis ráddnárijkkaj dan vidá doarrojage birán.

Ájnegis almatjijt ja smávep juohkusijt.

Juohkka bále lij sæmmi vádá.

Doarroájge lij sæmmi vádá vájku makkár tjiegos ja loabedis dåjmajda ulmutja sehkanin.

Jus gitta váldádallin, de lij jábmem stráffan juogu dal loabedis avijsaj ålgusvaddin, báhtariddjijt låvssijin jali sabotássjajn barggin.

Sijá fámilja máhttin aj oadtjot sæmmi stráffav.

Midjij uddni ij le nav álkke dádjadit.

Ij le nav álkke dádjadit makkir buosjesvuodav ja duosstelisvuodav dakkár vuosteldibme rávkká.

Ja divna vuosteldime ánssidi mijá dåhkkidimev ja vieledimev.

Ratjádijn tsieggetjit lándav ådåsis, ja boahtte ájgev duostutjit, ep la agev ájmmudam dádjadit ja árvvon adnet dakkár vuosteldimev.  

Mij ep la agev nuohkásijt vuosedam vieledusáv sidjij gudi juokkirak láhkáj ietjasa værrodin iehtjádijda viehkken.

Mijá diehti – mijá friddjavuoda ja iesjrádálasjvuoda diehti.

Muhtema dajs dokumentajs majt lav dán ássjen låhkåm li nav rasistalattja majt vargga ulmusj ij sidá jáhkket.

Ja váj gåktu, makkir mielajn gæhttjal dajt låhkåt, de dokumenta ålles juohkusav gåvvidi ja tjielggiji nievres gåvvidimij, ja aj ålles ulmusjtjerdav, ja nav de ållusav dakkár nievres gåvvidimij mij le váttes dádjadit ja dåhkkidit.

*

Mujttodajvatjin Stuorradikken le miján stuorra broanssapláhtta lågenangávtse bielijn. Dát le mujttogirjje vuostasj væráltdoaro maŋŋela.

Danna lip namájt tjállám divnajda gudi hekkas massin. Badjelin la marmorplakehtta gånnå le tjáledum gijtto divnajda gudi hekkas vaddin mijá friddjavuoda diehti.

Valla maŋep væráldadoaro maŋŋela lej gåvvå nav masjval, nav vaj ettjin máhte namájt tjállet. Ienni tjállin: Ij aktak nammadum, ja ij ga aktak vajálduhtedum.  

Ja nav mij dálla: Mujtojt viedtjap, vaj ij aktak gev sihtap mujttet, ij galga vadjáluvvat.

Paradoksa le, gå værált buollá, ja miján le aktisasj vasjulasj bahás idiologijjajn gen vuosstij doarrop, de la álkke vajálduhttet jut muhtema dajs nievres ájádallamvuogijs soajttá gávnnut aj dáppe mijá gaskan.

Rasissma, ballo vierruhijs ja antisemitissma lej aj sijá gaskan gudi lidjin mak rievtes bielen doaron.  

Gå dejvadin nasisma ietjas májnnomijn ja garra lájttalimijn, de gádoj árggabiejve ballo vierruhijs rádára vuolláj.

Nav vaj gå julevsáme rádjálåvså gåvviduvvin álbeduvvam bágoj ja guoddaluvvin nievres dåmadimij diehti, de ettjin ulmutja tsuvke majdik ja ettjin ga vuostelda.  

Aktak ittjij majdik moalgeda ja tsuojggi.

Ettjin moalgeda vájku dat lij sæmmi nievres ájádallamvuohke man vuosstij doarojma ålles ájgev maŋep væráldadoarroájge.

*

Gå doarro någåj, de ettjin rádjálåvså ja sijá viehkediddje dáppe Divtasvuonan guddneduvá ietjasij rahtjamusáj åvdås.

Ettjin makkirak árvvosárnnomav gulá vájku lidjin doalvvum gålmmå tuvsana ålmmåjs, kujnajs ja mánájs oaggásvuohtaj Svierigij.

Ienni gáddaluvvin ja iehpeduvvin.

Politijjaj diededuvvin ja guoradallama vuolláj båhtin.

Vájku dal ássje hilgoduvvin, de li huoman læhkám låssis noaden moaddásijda.

*

Uddni galggá giergge mij le tsieggidum mujtton ja árvvon sáme rádjálåvsåjda ja bájkálasj sebrudahkaj dáppe Divtasvuonan guojttet.

Mujttogierge ja mujttotsiekkadusá li doaroj maŋŋáj tsieggiduvvam miehtáj rijka mujtton dajda gudi vuosstálasstin ja rahtjin bessat nasistaj svagáj vuoles.

Mujttogiergge dáppe Divtasvuonan tsieggiduváj jagen 1999.

Valla almulasj ilmodibme dáhpáduvvá esski dálla.

Dát le aj mujtton, ja mærkkan, dajda hávijda ja vájvijda majt ulmutja vásedin maŋep væráldadoaro maŋŋela.

Esski dálla oadtju sáme rádjálåvså, sijá familja ja viehkediddje dav almulasj árvvosárnnomav majt juo måttijt jagijt das åvddålå bierrijin oadtjot.

Ja Mikálla: Guoddalime ælla dåssju muorroduvvam ja fámoduhteduvvam, dav vájvahimev majt mån åvddånbuvtáv didjij uddni, dat válldá ierit guoddalimijt, ja sæmmi bále vajvahav gå da guoddalime ma båhtin sáme rádjalåvsåjda ja bájkálasj sebrudahkaj dáppe Divtasvuonan ettjin nuohkásit dåssjen tjielggiduvá. Ja ettjin ga árabut dåssjen tjielggiduvá.

Ráddidusá bieles vájvven anáv gå rádjálåvså ja sijá maŋeldisbuolvva ælla bessam dåbddåt dav árvov majt ánssidin.

Vieledusájn, árvo dåbdujn ja vuollegisvuodajn tjuodtjop dánna mujttogierge guoran mij mujttádahttá sáme rádjálåvsåj rahtjamusáv. Mujttogiergge mij bájkálasj sebrudagá rahtjamusáv maŋep væráldadoaro ájge guddnet.

Mijá friddjavuoda ja mijá demokratijja diehti.