Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Gïehtelimskonsesjovnem Nussir ASA:se vadta

Jieleme- jïh göölemedepartemeente gïehtelimskonsesjovnem vadta Nussir ASA:se juktie kåahperem evtiedidh Fálesnuorrin tjïeltesne.

Sørsamisk

Gïehtelimskonsesjovnem Nussir ASA:se vadta


Jieleme- jïh göölemedepartemeente gïehtelimskonsesjovnem vadta Nussir ASA:se juktie kåahperem evtiedidh Fálesnuorrin tjïeltesne.

–Gruvaprosjekte sæjhta jielemevåaromem noerhtene nænnoestehtedh. Dïhte sæjhta hijven dåarjoem vedtedh juktie voenges siebriedahkem evtiedidh, orre barkoesijjiejgujmie jïh maahtojne, jielemeministere Torbjørn Røe Isaksen (Å) jeahta.

Nöörjen lea gellie eatnemevierhtieh mah våaromem vedtieh jielemeevtiedæmman abpe laantesne. Mijjen mineraalh leah akte dagkeres eatnemevierhtie. Dïhte kruana målsome lea jearohke lissiehtamme evtiedimmeste gellie såarhts metallijste mah maehtieh åtnasovvedh orre teknologijine – goh biejjieceellah, bïegkejårrehtsh, el-bïjlh jïh badterijh. Mineraalejielemen navradahkh industrijese leah dan åvteste vihkeles juktie klijmaulmide jaksedh.

Byjresekonsekvensh

Reerenasse sæjhta mineraaleevtiedimmie edtja eensilaakan jïh monnehkelaakan dorjesovvedh mij byjresem krööhkeste. Doh byjreseligke konsekvensh mearoevåarhkojne leah veele viekesjamme orreme råajvarimmien positijve effekti vööste luejhtemeluhpesne maam Klijma- jïh byjresedepartemeente vedti 2016.

–Mijjieh libie jearsoes daate vöörhkeme ij sïjhth illedahkh byjresasse jïh mearoe-beapmoejieliemasse vedtedh mah dejtie nåakelaakan tsevtsieh, Torbjørn Røe Isaksen jeahta.

Tsevtseme båatsoste

Gruvaprosjekte göökte båatsoesïjth tsavtsa. Båatsoen ïedtjh jïh saemien kultuvrem krööhkestidh leah vihkeles orreme gosse departemeente lea ohtsemem vuarjasjamme. Dan åvteste konsultasjovnh leah dorjesovveme dej sjïere båatsoesïjtigujmie jïh Saemiedigkine. Departemeente ij leah Saemiedigkine latjkeme konsultasjovnine. Jieleme- jïh göölemedepartemeente vuarjesje gruvaprosjekte sæjhta båatsoem tsevtsedh, men gåarede prosjektem tjïrrehtidh sjïehtedimmiejgujmie mah sijhtieh råajvarimmiem giehpiedidh. Departemeente lea dan åvteste nænnoestamme lyjnehke råajvarimmieh darjodh juktie båatsoem krööhkestidh. Akte dejstie råajvarimmijste lea gïehtelimmiem tjöödtjestidh Ulveryggen-dajvesne suehpeden (suehpeden. 1. b. – ruffien 15. b.). Departemeenten vuarjasjimmien mietie råajvarimmie ij sïjhth båatsoem heaptodh jallh båatsoem jallh saemien kultuvrem tjarke gaertjiedidh.

Aamhtesereereme

Nussir ASA lea reguleradimmiesoejkesjem jååhkesjamme KBD:n nænnoestimmine njoktjen 20. .b 2014, jïh luejhtemeluhpiem jååhkesjamme KLD:n nænnoestimmine goeven 19. b. 2016. Luejhtemeluhpie sæjhta jiehtedh luhpie baatsahtassh gïehtelimmeste vöörhkedh mearoevåarhkosne Riehppovuotnesne. Nussir ASA syöki suehpeden 6. b. 2016 Mineraalereeremen direktoraatem Svalbarden Bïerjemïesteren baaktoe (DMF) gïehtelimskonsesjovnen bïjre juktie kåahperem evtiedidh Riehppovuotnesne.

Govlehtimmesne gïehtelimskonsesjovneohtsemistie Saemiedigkie gïrremh utni dan åvteste råajvarimmie sæjhta saemien ïedtjh dajvesne tsevtsedh. Mineraalelaaken njoelkedassi mietie dellie departemeente edtja aamhtesereeremem ohtsemistie darjodh, laejhtemenuepine Gånkese Staateraeresne. NFD ohtsemem jååhkesjæmman dåastoeji skïereden 27. b. 2017.

Rïhkeden 25. b. 2017 NFD DMF:m stilli aktem bïerjefaageles lahtestimmiem ohtsemasse darjodh. DMF lahtestimmiem deelli goevten 27.b. 2018. Nussir ASA lahtestimmiem böökti DMF:n lahtestimmien bïjre sov prievesne voerhtjen 5. b. 2018.

Suehpeden 8. b. akte ræhpas lahtestimmietjåanghkoe jïh vaaksjome hööltesovvin Fálesnuorrisne jïh Riehppovuotna-dajvesne, gusnie båatsoe jïh sjyöhtehke åejvieladtjh lin meatan. Seamma biejjien lij aaj rååresjimmieh dej sjyöhtehke båatsoesïjti jïh NFD:n gaskem, konsultasjovnelatjkoen mietie jaepeste 2005. Tjirkijh Saemiedigkeste lin meatan goh vïhtesjæjjah.

Goh akte bielie geervehtimmeste nænnoestimmeste konsultasjovnh tjïrrehtamme sjïdtin Saemiedigkine tsïengelen 29. b. jïh goevten 11. b. 2019.

Lohkh vielie

 

Nordsamisk

Addá Nussir ASA:i doaibmakonsešuvnna

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta addá Nussir AS:i doaibmakonsešuvnna bohkat veaikki Fálesnuori gielddas.

– Ruvkeprošeakta nanne ealáhusvuođu davvin. Dat váikkuha positiivvalaččat báikkálaš servodaga ovdáneapmái, ođđa bargosajiiguin ja gelbbolašvuođain, lohká ealáhusministtar Torbjørn Røe Isaksen (H).

Norggas leat olu luondduvalljodagat mat leat vuođđun ealáhusovdáneapmái miehtá riikka. Min minerálat leat dakkár luondduvalljodat. Dat ruoná molsašupmi lea sorjavaš olu iešguđetlágan metállaid bohkamis maid sáhttá atnit ođđa teknologiijaide – nugo beaivvášseallaide, bieggamilluide, elbiillaide ja báhtteriidda. Minerálaealáhusa álgoávdnasat industriijii leat danne deaŧalaččat olahit dálkkádatmihtuid.

Birasváikkuhusat

Ráđđehus háliidat ahte minerálabohkan galgá dáhpáhuvvat biraslaččat doahttalahtti ja ceavzilis vuogi mielde. Mearradeponiija biraslaš váikkuhusat leat dárkilit árvvoštallojuvvon luoitinlobi doaimma positiivvalaš váikkuhusaid ektui maid birasdepartemeanta buvttii 2016:s.

– Mii leat oadjebasat ahte deponeren ii dáhpáhuva dohkketmeahttun váikkuhusaiguin birrasii ja mearrabiebmoealáhussii, dadjá Torbjørn Røe Isaksen.

Váikkuhus boazodollui

Ruvkeprošeakta guoskkaha guokte boazodoalloorohaga. Boazodoalloberoštumit ja sámi kultuvrra vuhtiiváldin leat leamaš deaŧalaččat go departemeanta árvvoštalai ohcamuša. Leat danne čađahuvvon konsultašuvnnat guoskkahuvvon boazodoalloorohagaiguin ja Sámedikkiin. Departemeanta ii leat šaddan ovtta oaivilii Sámedikkiin konsultašuvnnain.

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta árvvoštallá ahte ruvkeprošeakta váikkuha boazodollui, muhto ahte prošeavtta sáhttá čađahit heivehemiiguin mat unnidit váikkuhusaid . Departemeanta lea danne mearridan ahte galget dahkkot buhtadeaddji doaimmat vuhtiiváldin dihte boazodoalu. Okta dain doaimmain lea ahte Gumpenjunnegávdnosis ii galgga leat doaibma guottetáigodagas (miessemánu 1. beaivvi - geassemánu 15. beaivvi).

Nugo departemeanta árvvoštallá, ii leat doaibma heađuštussan iige gáržžit boazodoalu doaimmaid dahje sámi kultuvra doaimmaheami hirbmosit.

Áššejohtu

Nussir ASA lea dohkkehan regulerenplána maid GOD (KMD) mearridii njukčamánu 20. beaivvi 2014:s, ja luoitinlobi maid DBD (KLD) mearridii juovlamánu 19. beaivvi 2016:s. Luoitinlohpi mielddisbuktá lobi deponeret bázahusmássaid mearradeponiijii Riehpovutnii.

Nussir ASA ozai miessemánu 6. beaivvi 2016: minerálahálddašeami direktoráhtas Svalbárdda Báktemeašttáriin (DMF) doaibmakonsešuvnna bohkat veaikki mii lea gávdnon Riehpovuonas. Doaibmakonsešuvnna gulaskuddamis ledje Sámedikkis vuosteákkat doaimma váikkuhusaid geažil sámi beroštumiide guovllus. Minerálalága njuolggadusaid galgá dalle ohcamuša áššemeannudeapmi dalle dahkkot departemeanttas, ja váidinlohpi lea Gonagassii Stáhtaráđis. EGD (NFD) oaččui ohcamuša mearrideapmái čakčamánu 27. beaivvi 2017:s.

EGD (NFD) gohččui golggotmánu 25.beaivvi 2017:s DMF ráhkadit báktefágalaš evttohusa ohcamuššii. DMF buvttii evttohusa guovvamánu 27. beaivvi 2018:s. Nussir ASA buvttii cealkámuša DMFs evttohussii reivves cuoŋománu 5. beaivvi 2018:s.

Miessemánu 8. beaivvi 2018:s dollojuvvui rabas čoahkkin buktit oaiviliid ja evttohusaid ja galledeapmi Fálesnuoris ja Riehpovuonguovllus masa oassálaste boazodoallu ja guoski eiseválddit. Seamma beaivvi čađahuvvo maiddái konsultašuvnnat gaskal boazodoalloorohaga ja NFD jagi 2005 konsultašuvdnašiehtadusa mielde. Sámedikki áirasat oassálaste geahččin.

Oassin mearrádusa gárvvisteamis čađahuvvo konsultašuvnnat Sámedikkiin ođđajagemánu 29. beaivvi 2019:s ja guovvamánu 11. beaivvi 2019:s.

Loga eanet

 

Lulesamisk

Vaddá Nussir ASAaj doajmmaloabev

Æládus- ja guoládusdepartemænnta vaddá Nussir ASAaj doajmmaloabev buvtadit guohpárav Fálesnuore suohkanin.

– Gruvvoprosjækta sjaddá nannit æládusájt nuorttan. Sjaddá vaddet buorre båhtusijt bájkálasj sebrudagá åvddånibmáj, ådå barggosajij ja máhtudagájn, javllá æládusminisstar Torbjørn Røe Isaksen (H).

Vuonarijkan le vallje luonndoluohkojs ma vaddi máhttelisvuodajt æládusåvddånibmáj ålles rijkan. Mijá minerála li dakkár luonndoluohko. Ruodna målssom le tjanádum stuoráp buvtadibmáj moattet metállatjerdajs ma máhtti ådå teknologijjan aneduvvat – duola dagu biejvvesella, bieggamillo, elbijla ja batterijja. Minirállaæládusá vuodoábnnasa industrijjaj le dan diehti ájnnasa dálkádakulmijt jåvsåtjit.

Birásvájkkudime

Ráddidus sihtá vaj minerállabuvtadibme galggá dáhpáduvvat dågålasj ja guoddelis vuogij milta birrasa hárráj. Vájkkudusá birrasa hárráj gå merraduvnev dahki le dárkkelit ájádaláduvvam daj buorep vájkkudusájs hárráj dåjmas luojttemloaben mij vatteduváj Dálkádak- ja birásdepartementas jagen 2016.  

– Mij lip jasska luojttalibme ij dáhpáduvá dåhkkidahtes vájkkudusáj birrasa ja merrabiebbmoæládusá hárráj, javllá Torbjørn Røe Isaksen.

Vájkkudusá boatsojæládussaj

Gruvvoprosjækta guoskadahttá guokta tjæro. Boatsojæládusáj berustime ja vieledus  sáme kultuvrraj lidjin ájnnasa gå departemænnta åhtsåmusáv árvustaláj. Dan diehti li rádudallam guoskavasj tjæroj ja Sámedikkijn. Departemænnta ja Sámedigge æbá la guorrasam rádudaládijn. Æládus- js guolástusdepartemænnta árvustallá gruvvvoprosjækta vájkkudahttá boatsojæládusáv, valla prosjækta máhttá tjadáduvvat hiebadimij ma binnedi vájkkudusájt. Departemænnta sihtá dan diehti jåhtuj biedjat muhtem vahágahttem binnedime dåjmajt boatsojæládus gáktuj. Akta dajs dåjmajs le   jut ij galga liehket dåjmadibme Ulveryggengávnnusin njoalodimájge (moarmesmáno 1, biejves biehtsemáno 15. bæjvváj).

Nav gåktu departemænnta árvustallá, de ij doajmma hiereda jali ilá gártjeda boatsojæládusáv jali sáme kultuvrradåjmadimijt.

Ássjemannulahka

Nussir ASA le dåhkkidam ráddjimplánav Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementa mærrádusas snjuktjamáno 20. biejves 2014, ja luojttemloabev Dálkádak- ja birásdepartementa mærrádusás javllamáno 19. biejves 2016. Luojttemloabe milta le loahpe luojttet bálkudisájt merraduvnnáj Riehppovuonan.  

Nussir ASA åtsåj moarmesmáno 6. biejve 2016 Minerállaháldadusá direktoráhtas Báktedåjmadiddje Svalbarda (DMF) baktu doajmmaloabev buvtadit guohpárav  Riehppovuona guohpárgávnnusis.

Gulásguttadijn lidjin Sámedikken vuosteldime dajna gå doajmma vájkkut sáme berustimijda dan guovlon. Minerállanjuolgadusáj milta galggá åhtsåmusá ássje giehtadaláduvvat departementas, gujddimriektájn Gånågissaj Stáhtaráden. Æládus- ja guolastusdepartemænnta oattjoj åhtsåmusáv mærrádussaj ragátmáno 27. biejve 2017.

Gålgådismáno 25. biejve vattij Æládus- ja guolástusdepartemænnta vidnov Minerállaháldadusá direktoráhttaj dagátjit báktefágalasj tsuojggidusáv åhtsåmussaj. Minerállaháldadusá direktoráhtta vattij tsuojggidusáv guovvamáno 27. biejve 2018. Nussir ASA moalgedij Minerállaháldadusá direktoráhta tsuojggidusá hárráj girjenis vuoratjismáno 5. biejve 2018.

Moarmesmáno 8. biejve 2018 lej rabás tsuojggidustjåhkanibme ja gæhttjammåhkke Fálesnuoren ja Riehppovuona guovlojn gånnå boatsojæládus ja guoskavasj oajválattja oassálasstin. Sæmmi biejve tjadáduvvin rádudallama guoskavasj tjæroj ja Æládus- ja guolástusdepartementa gaskan rádudallamsjiehtadusá milta jages 2005. Åvdåstiddje Sámedikkes oassálasstin gulldaliddjen.

Åvddål gå mærrádus dagáduváj lidjin rádudallama Sámedikkijn ådåjakmáno 29. biejve ja guovvamáno 11. biejve 2019.

Lågå ienebuv

Bajás