Gonagaslaš Majestehta sárdni 7.Sámedikki rahpama oktavuođas golggotmánu 15.b. 2013

Mun sávan Sámediggái buresboahtima ovddasvástideaddji daguide ja sávan dan šaddat ávkin sámi álbmogii ja min riikii.

Mun sávan Sámediggái buresboahtima ovddasvástideaddji daguide ja sávan dan šaddat ávkin sámi álbmogii ja min riikii.

Sámediggi lea dehálaš ovddideaddji min oktasaš servodahkii. Sámediggi lea barggustis bokte váikkuhan dasa ahte sámi kultuvra, giella ja servodateallin leat šaddan gievrrabun ja nannoseabbon.  

Sámedikkis lea dehálaš servodatdoaibma. Dat lea guovdilis gulahallanguoibmi go stáhta eiseválddit hábmejit sámepolitihka.  

Ráđđádallamiid bargovuohki lea mielddisbuktán ahte gulahallamat Sámedikki ja eiseválddiid gaskka čađahuvvojit struktuvrralaš vuogi mielde, ja olu departemeanttat váldet dávjá oktavuođa Sámedikkiin. Dáinna lágiin ovttasbarget Sámediggi ja eiseválddit gávdnat buriid čovdosiid boahtteáiggi hástalusaide. Lea dehálaš sihkkarastit ahte sámi jietna gullo, ja ahte eiseválddiin lea nu buorre vuođđu go vejolaš dahkat mearrádusaid.

Nie lea maiddái báikkálaš dásis. Sámegiela hálddašanguovlu stuorru. Dál lea viidon ođđa gielddaiguin ja  Sámediggi lea singuin dahkan ovttasbargošiehtadusaid. Ovttasbargošiehtadusat leat mávssolaččat sihkkarastit ahte báikkálaš ja guovlulaš eiseválddit láhčet dilálašvuođaid sámi ássiide.

Servodat rievdá, nu maiddái eamiálbmogiid dilli. Dál ásset olu sápmelaččat gávpogiin ja stuorit čoahkkebáikkiin. Sihke ovttaskas sápmelažžii ja sámegillii ja kultuvrii lea dehálaš ahte mii váldit dán dili duođas. Buorre sámegiela oahpahus skuvllas lea mávssolaš – leš dál Kárášjogas vai Bergenis. Lea maid dehálaš ahte gávdnojit čoahkkananbáikkit gos sápmelaččat besset geavahit gielaset ja kultuvrraset.

Romssas lea dál dahkkon ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja Romssa gieldda gaskka mii Romssa sámiide galgá addit buriid rámmaeavttuid. Mun dieđán ahte Sámedikkis lea oktavuohta maiddái eará gávpotgielddaiguin vejolaš ovttasbargošiehtadusaid birra .

Máhttu ovddida diđolašvuođa ja áddejumi. Ovdagáttut sápmelaččaid ektui gávdnojit ain, ja  geavahuvvojit garra digaštallamiin go lea sáhka sámi vuoigatvuođain.

Go sámi jietna gullo servodatdigaštallamis, de dat lea mielde eastadeamen ovdagáttuid, buorida máhtu sápmelaččaid birra ja lea mielde ovddideamen buorre ságastallama. Sámediggi, bellodagat geat leat mielde Sámedikkis ja organisašuvnnat, leat váikkuhan dasa ahte sámi jietna dál gullo  dávjjibut  almmolaš digaštallamiin.

Lea maiddái dehálaš rápmot sámi dáiddáriid ja kulturbargiid mávssolaš doaimmaid ovddas maid bokte sii leat mielde nannemin sámi identitehta . Sin doaimmaid bokte mii oahpásmuvvat, ja sáhttit čevllohallat, dáinna osiin min kultuvrras.  Sámi filmmat, musihkka ja eará ovdanbuktinvuogit leat dehálaččat ovdánahttimis diđolašvuođa ja áddejumi sámi kultuvrii.

Gielat leat dehálaš oassi min oktasaš kulturárbbis. Ja sámegielat leat dehálaš kulturguoddit. Olu sápmelaččat dovdet noađđin go sii eai leat beassan mánnán oahppat eatnigielaset. Danne lea dehálaš fuolahit ahte sii geat háliidit oahppat giela, ožžot vejolašvuođa dan dahkat.

Lea illudahtti go sámi giellaguorahallan 2012 čájeha ahte ealáskahttin áŋgiruššamis lea leamaš ávki. Eiseválddit deattuhit ahte sámegielaid ealáskahttindoaimmat galget oažžut buriid rámmaeavttuid, earret eará Sámegielaid Doaibmaplána čuovvoleami bokte.

Muhto giellaealáskahttin ii ollašuva dušše mearrádusaiguin. Olu áŋggirdeaddjit leat oppa eallinagi garrasit bargan sámegielaid nannemiin – ja sin bargu lea leamaš hirbmat ávkkálaš. Go eanet ja eanet nuorat hupmet lullisámegiela ja julevsámegiela, de dáin gielain lea boahtteáigi.

Ovttasbargu eará davviriikkaiguin ja Ruoššain lea mávssolaš sihkkarastimis oadjebas boahtteáiggi boahttevaš sámi buolvvaide.

Sámeministariid ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámediggepresideanttaid ovttasbarggu bokte leat mii vuoitán positiivvalaš vásáhusaid. Sámediggi lea mielde váikkuheamen ahte eamiálbmotáššit meannuduvvojit Árktalaš ráđis ja Barentsovttasbarggus.

Maiddái riikkaidgaskasaš áŋgiruššamis lea Sámediggi mielde nannemin eamiálbmogiid vuoigatvuođaid.

Sámedikki doibmii leat stuora vuordámušat boahtte njeallje jagi. Dis leat olu dehálaš doaimmat vuordimis.  Mus lea luohttámuš dasa ahte Sámediggi  meannuda áššiid sámi álbmogii buoremussan.

Ipmil buressivdnidivččii Sámedikki doaimma ja daiguin sániiguin raban 7. Sámedikki.

 

 

Majesteete Gånkan håaleme rïhpestimmesne dehtie 7. saemiedigkeste rïhkeden 15.b. 2013

Manne Saemiedigkiem buerie båeteme healsohtem akten vyörtegs barkose jïh vaajtelem dïhte tjuara gaagnine sjïdtedh saemien almetjidie jïh mijjen eatnamasse.

Saemiedigkie akte vihkeles hammoedæjja mijjen tjåenghkies siebriedahkeste. Sov barkoen tjïrrh Saemiedigkie lea viehkiehtamme guktie saemien kultuvre, gïele jïh siebriedahkejielede aktem nænnoesåbpoe jïh jearsoesåbpoe sijjiem åådtjeme.

Saemiedigkien akte gaajh vihkeles siebriedahkeråålla. Dïhte akte vihkeles govlesadtemeguejmie gosse staateles åejvieladtjh sijjen saemiepolitihkem evtiedieh.

Rååresjimmievuekiej tjïrrh dle dïhte govlesadteme Saemiedigkien jïh åejvieladtji gaskem aktem öörneldihkie hammoem åådtjeme, jïh jïjnjh departemeenth Saemiedigkine jaabnan govlesedtieh. Naemhtie Saemiedigkie jïh åejvieladtjh ektesne berkieh juktie hijven raerieh gaavnedh dejtie båetijen aejkien haestiemidie. Daate vihkeles juktie gorredidh dïhte saemien gïele govloe, jïh gorredidh åejvieladtjh dam bööremes våaromem utnieh goh gåarede sijjen sjæjsalimmide.

Naemhtie aaj voengesne. Saemien gïelen reeremedajve lea sjïdteminie. Dajve lea læssanamme orre tjïeltigujmie, mejgujmie Saemiedigkie laavenjostoe-latjkoeh dorjeme. Laavenjostoelatjkoeh aktem vihkeles råållam utnieh juktie hoksedh voenges jïh regijovnaale åejvieladtjh sijjen saemien årroejidie sjïehteledtieh.

Siebriedahke jorkeseminie, aaj aalkoealmetjidie. Daan biejjien jïjnjh saemieh staarine jïh stuerebe söökes sijjine årroeh.  Dovne fïereguhten saemien gaavhtan jïh saemien gïelese jïh kultuvrese lea vihkeles mijjieh dam evtiedimmiem itjmieslaakan vaeltebe. Hijven saemienlïerehtimmie skuvlesne lea vihkeles – mejtie dïhte Karasjohkesne jallh Bergenisnie. Aaj vihkeles tjåangkoesijjieh gååvnesieh gusnie dah saemieh maehtieh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem evtiedidh.

Tromsøsne aktem laavenjostoelatjkoem buektiehtamme Saemiedigkien jïh Tromsøn tjïelten gaskem mij hijven mierietsiehkieh sjïehteladta dejtie saemien årroejidie Tromsøsne. Manne daajram Saemiedigkie aaj jeatjah staaretjïeltigujmie govlesadta mejtie gåarede laavenjostoelatjkoeh darjodh.

Daajroe voerkesvoetem jïh goerkesem lissehte. Jïjnjh mytah saemiej bïjre annje jielieminie, jïh åtnasuvvieh buelije digkiedimmine saemiej reaktaj bïjre. Gosse dïhte saemien gïele lea stïeresne siebriedahken digkiedimmesne, dle dïhte mytide  heerrede, dam sïejhme daajroem saemien tsiehkiej bïjre lissehte jïh hijven govlesadtemasse sjïehteladta. Saemiedigkie, krirrieh mah læstoem utnieh veeljemasse Saemiedigkesne jïh siebrieh, leah viehkiehtamme guktie dïhte saemien gïele tjerkebelaakan govlelge byögkeles digkiedimmesne.

Aaj vihkeles saemien tjiehpiedæjjah jïh kultuvrebarkijh garmerdidh dan vihkeles barkoen åvteste maaam darjoeh juktie saemien identiteetem nænnoestehtedh. Dah mijjem viehkiehtieh åehpies sjïdtedh dejnie bieline mijjen kultuvreste, jïh guktie mijjieh garmeres sjædta destie. Saemien filme, musihke jïh jeatjah lahtestimmievuekieh leah vihkeles dåarjoe juktie voerkesvoetem jïh goerkesem saemien kultuvrese lissiehtidh.

Dah gïelh aaj akte vihkeles bielie mijjen tjåenghkies kultuvreaerpeste.¨Jïh dah saemien gïelh leah vihkeles kultuvreguedtijh. Jïjnjh saemieh annje guedtieh dam maajsoem ihke dah eah leah åådtjeme sijjen ietniengïelem lïeredh maanabaelien. Dan åvteste vihkeles sjïehteladtedh ihke dah mah sijhtieh sijjen gïelem lïeredh dam åadtjoeh.

Sjollehke dïhte saemien gïelegoerehtimmie jaepeste 2012 vuesehte dïhte jealajimmiebarkoe lea nuhteligs. Dah åejvieladtjh tjïertestieh jealajimmie dejstie saemien gïelijste edtjieh hijven mierietsiehkieh åadtjodh. Daate dorjesåvva gaskem jeatjah dejnie vijriesåbpoe barkojne råajvarimmijste Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide.

Men ij sån jealajimmiem buektehth ajve nænnoestimmiejgujmie oktebisnie. Jïjnjh iedtjeladth, akten guhkies jieleden tjïrrh, leah jïjnjem dorjeme juktie dejtie saemien gïelide nænnoestehtedh – jïh dej barkoe lea gaajh vihkeles. Gosse ahkedh jienebh noerh åarjelsaemien jïh julevsaemien nuhtjieh, dle dïhte håhkoem vadta båetijen aajkan aaj daejtie gïelide.

Laavenjostoe dej jeatjah noerhtelaantigujmie jïh Russlaantine lea vihkeles juktie aktem jearsoes båetijem aejkiem gorredidh dejtie båetije boelvide saemijste. Dan tseegkeme laavenjostoen tjïrrh gaskem saemieministerh jïh saemiedigkiepresidenth Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne, libie hijven dååjrehtimmieh vitneme. Saemiedigkie viehkehteminie aalkoealmetjegyhtjelassh biejjieöörnegasse bïejedh Arktiske raerien jïh Barentselaavenjostoen tjïrrh.

Aaj gaskenasjovnaale sijjesne Saemiedigkie aktem stoerre barkoem dorje juktie aalkoealmetji reaktah nænnoestehtedh.

Mijjieh stoerre veanhtadimmieh utnebe Saemiedigkien barkose dej minngebi njieljie jaepiej. Dijjen leah jïjnjh vihkeles laavenjassh dijjen uvte. Manne leajhtedem Saemiedigkie sæjhta sov barkoeh darjodh dan bööretjommesasse saemien åålmegasse.

Manne Jupmelem bïrrem Saemiedigkien barkoen bueriesjugniedidh jïh bæjhkohte daej baakoejgujmie dïhte 7. Saemiedigkie lea rïhpestamme.

 

 

Majestehta Gånågisá hålla giehttjit sámedikke rahpamin gålgådismáno 15. biejve 2013

Sávav Sámedikkev buorisboahtem åskåldis bargguj ja sávav sjaddá ávkken sáme álmmugij ja ájtteklánndaj.

Sámedigge le ájnas doarjjamákse hábbmimin mijá aktisasj sebrudagás. Bargo baktu le Sámedigge oassálasstám vaj sáme kultuvrra, giella ja sebrudakiellem le oadtjum nannusap ja tjårggidum dilev.

Sámedikken le riek ájnas sebrudakdoajmma. Le ájnas guládallamguojmme gå stáhta oajválattja hábmedi ietjas sámepolitihkav.

 Rádádallamvuogij baktu le guládallam Sámedikke ja oajválattjaj gaskan oadtjum struktuvralasj hámev, ja moadda departementa uddni álu guládalli Sámedikkijn. Navti barggi Sámedigge ja oajválattja aktisattjat gávnatjit buorre tjoavddusijt boahtteájge hásstalusájda. Dát la ájnas tjårggitjit vaj sáme jiedna gullu, ja tjårggitjit vaj oajválattjajn li buoremus vuodo mærrádusájda.

 Návti le aj bájkálattjat. Sámegiela háldadimguovllo lassán. Guovllo le stuoredum ådå suohkanij, maj Sámedigge le aktisasjbarggosjiehtadusájt ásadam. Aktisasjbarggosjiehtadusájn li aj ájnas doajmma tjårggitjit vaj bájkálasj ja guovlulasj oajválattja hiebadahtti ietjas sáme viesádijda.

Sebrudahka rievddá, aj álggoálmmugijda. Uddni moadda sáme årru stádajn ja stuoráp sajijn. Sihke ájnegis sábmáj ja sáme giellaj ja –kultuvrraj le ájnas dáv åvddånahttemav duodaj válldet. Buorre sámegielåhpadibme skåvlåjn le ájnas – vájku le Kárásjågån jali Biergunin. Ájnas le aj æjvvalimsajij gånnå sáme álmmuk máhttá adnet gielajnis ja kultuvrajnis.

Råmsån li oadtjum aktisasjbarggosjiehtadusáv Sámedikke ja Råmså suohkana gaskan mij hiebadahttá buorre ålgoldisævtojt sáme álmmugij Råmsån. Mån diedáv Sámedigge aj guládallá ietjá stádasuohkanij máhttelis aktisasjbarggosjiehtadusáj birra.

Máhtudahka laset diedulasjvuodav ja dádjadusáv. Gávnnuji vilá moadda jahto sámij birra, ja åvdeduvvi rabjas ságastallamijn sámij riektáj birra. Gå sáme jiedna gullu sebrudakságastallamin, de dát vuostelt jahtodahkamav, laset gájkkásasj diedov sámij dile birra ja hiebadahttá buorre guládallamij. Sámedigge, belludagá Sámedikkeválgan ja organisasjåvnå, li oassálasstám vaj sáme jiedna nannusappot gullu almulasj ságastallamin.

Ájnas le aj rámmpot sáme dájddárijt ja kulturåvdåstiddjijt dan bargo diehti majt dahki nannitjit sáme identitehtav. Sij oassálassti vaj gájka oahpásmuvvap, ja mihá sjaddap, dán åsijn mijá kultuvras. Sáme filma, musihkka ja ietjá åvddånbuktemvuoge li ájnas dåjma lasedittjat diedulasjvuodav ja dádjadusáv sáme kultuvras.

Giela li aj ájnas oase mijá aktisasj kulturárbes. Ja sámegiela li ájnas kultuvrraguodde. Moadda sáme vilá noadev guoddi gå ælla iednegielas oahppam mánnávuodan. Dan diehti le ájnas hiebadahttet vaj da gudi sihti gielav oahppat, oadtju dav máhttelisvuodav.

Ávvudahtte le gå sáme giellaguoradallam jages 2012 vuoset barggo ælládimijn le ávkken. Oajválattja dættodi ælládibme sámegielajs galggá vatteduvvat buorre dilijt. Dát dagáduvvá duola dagu gåtsedimijn dåjmajs sámegielaj doajmmaplánan.

Valla ælládibme ij dåssju mærrádusáj baktu boade.

Moadda rahtjalis ulmutja li iellemájgev barggam nannitjit sámegielajt – ja sijá rahtjamusájt ep nagá merustit. Gå ienep nuora adni oarjjelsámegielav ja julevsámegielav, de vaddá dårvov boahtteájggáj aj dájda gielajda.

Aktisasjbarggo daj ietjá nuorttarijkaj ja Ruossjajn le ájnas oaggitjit jasska boahtteájgev boahtte sáme buolvajda. Dan ásadum aktisasjbargo baktu sameminisstarij ja sámedikkepresidentaj gaskan Vuonarijkan, Svierigin ja Suoman lip oadtjum vuogas åtsådallamijt. Sámedigge oassálasstá álggoálmmukgatjálvisájt ássjen dahkat Arktalasj ráde ja Barentsaktisasjbargo baktu. Aj rijkajgasskasattjat tjadát Sámedigge ájnas bargov nannitjit álggoálmmugij riektájt.

Sámedikke barggo boahtte niellja jage duostoduvvá stuorra vuorddemusáj. Diján li moadda ájnas dahkamusá åvdålin. Mån åskeldav Sámedigge sjaddá tjoavddet dahkamusájt ávkken sáme álmmugij.

Buorissjivnnjádus Jubmel Sámedikke bargov ja dajna sárnov giehttjit Sámedikkev rabádum.