Historjjálaš arkiiva

Lihkku sámi álbmotbeivviin!

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Sámi boazodoallu lea dehálaš ja erenoamáš ealáhus ollu báikkiin Plassjes máddin gitta Honnesváhkái davvin. Ealáhus buvttada buori borramuša mas lea alla kvalitehta, ja fállá buriid vásáhusaid buot ahkásaččaide, sihke mánáide ja vuorrasat olbmuide. Boazodoalus leat ollu ovdánan vejolašvuođat, ja ollugat jearahit bohccobierggu. Earret dan ahte buvttadit bohccobierggu, de lea ealáhusas maid vejolašvuohta ovddidit mátkeealáhusa ja sámi kulturgaskkusteami, ealáhusa siskkobealde ja fuolahusa oktavuođas. Dán ealáhusas leat ollu vejolašvuođat. Danne lean hui čeavlái go dákkár beaivvi go otne beasan iežan gohčodit boazodoalloministtarin.

Det samiske flagget.

Mun lean dávjá hupman dán ealáhusa hástalusaid birra. Dat leat váttis gažaldagat ja ovttaskas boazodollii dat leat  mielddisbuktán váivviid ja eahpesihkkarvuođa. Mun ádden dan ahte boazolohkoheiveheapmi Finnmárkkus sáhttá čuohcat boazodolliide ja bearrašiidda. Seammás oaivvildan ahte dat lea buohkaide ávkin go boazolohku geahpeduvvo mearriduvvon alimus boazolohkui.  Ja go dat dáhpáhuvvá de buorrána maid boazoealáhusa beaggin! Mu mielas galggašeimmet dán ášši sáhttit ovttas čoavdit. Eanaš boazodoallit leat geahpedan ealuideaset mearrádusaid mielde, ja mii áigut eiseválddiid bealis gozihit ahte earát maid dahket dan seamma. 

Lea maid čuoččuhuvvon ahte  jos dálveguohtumiid vuoigatvuođat Sis-Finnmárkkus livčče čielggaduvvon, de eai gávdnošii boazolohkováttisvuođat  – dalle livčče buohkat diehtán man ollu bohccot sis galget. Dál lea bargu jođus, earret eará Sámedikkiin ja NBR:in ovttas, man ulbmilin lea gávdnat čovdosiid, nu ahte  Eanajuohkinriekti sáhttá čielggadišgoahtit boazodoalu siskkáldas vuoigatvuođagažaldagaid. Mun mielas vuorddašan árvvoštallamiid ja árvalusaid dán bargojoavkkus. 

Almmatge leat vel hástalusat mat gusket guohtuneatnamiidda ja bohccuide mat galget čovdojuvvot – ja dan ferte ealáhus ieš dahkat.  Dál lea ealáhusas buorre dilli, dan geažil go leat ollu nuorat geat háliidit bargat bohccuiguin, ja gullat boazodoalloservodahkii. Lean johtán ollu Finnmárkkus ja beassan deaivvadit ollu boazodolliiguin. Okta mu buoremus bargobeaivi departemeanttas leai dalle go galledeimmet muhtun dálvesiidda Kárášjogas 2014:s. Muhto lea áibbas čielggas ahte  guohtuneatnamat eai gierddašii dan jos  juohkehaččas livčče seamma ollu bohccot. Boazoeaiggát geas lea boazodoallu váldoealáhussan ferte sihkkarastit iežas ealáhusa. Seammás dárbbaša son dan boazodoallomáhtu mii sis lea geat leat bajásšaddan ealáhusas, muhto geain lea eará birgenláhki. Dan geažil lea dehálaš ahte boazodoallit siskkáldasat juogadit boazologu ja vuhtiiváldet iešguđet boazoeaiggádiid dárbbuid. 

Mun duođas jáhkán ahte boazodoalloealáhus ieš nagoda čoavdit dáid dehálaš hástalusaid. Ovttasbarggu bohtosat, ja dáhttu gávdnat čovdosiid, dahket vuođu ceavzilis boazodoalloservodahkii mas lea lunddolaš sadji norgga servodagas.