Historjjálaš arkiiva

Dearvuođaiguin eanadoallo- ja biebmoministaris Jon Georg Dales

Lihkku beivviin sámi álbmot

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Odne lea sámeálbmot beaivi, ja mii ávvudit sámiid, sámevuođa ja diehttelasat boazodoalu mii lea dehálaš sámi ealáhus.

Boazodoallu lea dehálaš ealáhus ja sámiid ja Norgga kulturguoddi. Sámi boazodoallu lea guovddážis máŋgga báikkálaš servodagain, gitta Hedmárkkus Finnmárkui. Boazodoallu lea earenoamáš, das leat oallut ovdamunit ja vejolašvuođat loktet árvvu ja gánnáheami. 

Odne lea sámeálbmot beaivi, ja mii ávvudit sámiid, sámevuođa ja diehttelasat boazodoalu mii lea dehálaš sámi ealáhus.
Odne lea sámeálbmot beaivi, ja mii ávvudit sámiid, sámevuođa ja diehttelasat boazodoalu mii lea dehálaš sámi ealáhus. Govva: Heidi Dokter/Samfoto/NTB Scanpix

Ealáhusas lea buorre vuođđu buvttadit buktagiid maid duhtadit ostiid gáibádusaid ja sávaldagaid mat gusket kvalitehtii, duogážii ja historjái. Luondu ja jahkeáiggiid molsun hábme ja addá mágu bohccobirgui. Dat lea albma, ráinnas ja áibbas lunddolaš. Dasa lassin čájeha duktan ahte bohccobiergu lea maid dearvvašlaš. 

Muhtun boazodolliin leat maiddái fálaldagat mátkkoštanealáhusdoaimmaide. Mátkkošteaddjit, iešguđetge agiin, háliidit oaidnit gaskaijabeaivváža, guovssahasaid ja diehttelasat deaivat boazosápmelaččaid ja oahpásnuvvat ja gullat sámi boazodoalu birra. Lassin leat dál maiddái oahpahus- ja fuolahusvuođustuvvon bálvalusat ovddideami vuolde. Lea dehálaš ásahit ođđa ealáhusaid maid vuolggasadji lea boazodoalus. Dat addá nanu ja buresbirgejeaddji servodaga, eanet gánnáhahttivuođa nu ahte eambbosat sáhttet oažžut váldodietnaseaset boazodoalus.   

Mátkkošteaddjit, iešguđetge agiin, háliidit oaidnit gaskaijabeaivváža, guovssahasaid ja diehttelasat deaivat boazosápmelaččaid ja oahpásnuvvat ja gullat sámi boazodoalu birra.
Mátkkošteaddjit, iešguđetge agiin, háliidit oaidnit gaskaijabeaivváža, guovssahasaid ja diehttelasat deaivat boazosápmelaččaid ja oahpásnuvvat ja gullat sámi boazodoalu birra. Govva: Heidi Dokter/Samfoto/NTB Scanpix

Vaikko boazodoallu lea ealáhus man vuođđun lea kultuvra, de lea ealáhusas vierru váldit atnui ođđa teknologiija mainna seastá sihke áiggi ja resurssaid, ja nu láhčá dili eanet oadjebas ja sihkkareappot bargodilálašvuođaid. Daid maŋemus jagiid leat boazodoallit atnigoahtán dronaid, elektrovnnalaš boazomerkema ja dádjadanvuogádaga mii doaibmá satelihta bokte. Dákkár veahkkeneavvut geahpedit doalu ja buoridit buvttadeami. Seammás daid atnin maid ovddida teknologiija ja maid dasa ahte eanet boazoeaiggádat váldet atnui daid. 

Ealáhus lea čađahan dehálaš barggu oažžun dihte nanu ja bistevaš boazodoalu. Ekologalaš ja ekonomalaš nanu ja bistevaš ealáhus lea, mu oainnu mielde, váldovuođđun ja eaktun oažžut kultuvrralaš nanu ja bistevaš ealáhusa. Dakko bokte váldá maid vuhtii ahte ealáhusa vuođđu lea bearašdoallu. 

Lea buorre vuođđu jáhkkit buoret beivviid boazodollui. Sáhttá leat eanet jearru bohccobirgui go maid nákcejit buvttadit. Ja dakkár dilis leat stuora vejolašvuođat lasihit árvoháhkama.  

Mu ulbmil eanadoallo- ja biebmoministariin lea láhčit dili boazodollui nu ahte boazodoallit sáhttet ollašuhttit daid vejolašvuođaid mat leat ealáhusas. 

Lihkku beivviin! 

Det samiske flagget.