Historjjálaš arkiiva

Kruepies meadtoeh eah byörh fer båeries sjïdtedh

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Justis- ja politidepartemeanta

Reerenasse aktem raeriestimmiem govlehtæmman seedtie juktie voerestovvememieriem bovvestæmman jïh seksuelle daaresjæmman maanaj vööste laahpehtidh. Govlehtimmietjaalegisne aaj jïjnjh jeatajh raeriestimmieh mah edtjieh nænnoesåbpoe bysvehtsriekteles vaarjelimmiem vedtedh seksuelle daaresjimmiej jïh vædtsoesvoeten vööste lïhke fuelhkine.

Reerenasse aktem raeriestimmiem govlehtæmman seedtie juktie voerestovvememieriem bovvestæmman jïh seksuelle daaresjæmman maanaj vööste laahpehtidh. Govlehtimmietjaalegisne aaj jïjnjh jeatajh raeriestimmieh mah edtjieh nænnoesåbpoe bysvehtsriekteles vaarjelimmiem vedtedh seksuelle daaresjimmiej jïh vædtsoesvoeten vööste lïhke fuelhkine.

– Edtja nuepie årrodh galhkuvemieriem bysvehtsaamhtesinie bïejedh gosse guhkiem vaaseme. Men dejtie ellen kruepiesommes meadtojde ij gåaredh galkhkuvemieriem bïejedh åvtelen meadtoeladtje bysvehtsem åådtjeme – saaht man guhkiem vaaseme mænngan meadtoe dorjesovvi, justise- jïh riejriesvoeteministere Grete Faremo jeahta.

Dan biejjien aaj naemhtie, dïhte voerestovvememierie aamhtesinie seksuelle ektiedimmien bïjre maanajgujmie, jïh aamhtesh kjønnslemlestelsen bïjre, ryöknesåvva dehtie biejjeste mååskesjæjja 18 jaepieh illie – dam maam gohtje utskutt voerestovvememierie. Reerenasse raereste daam öörnegem vijriedidh guktie dïhte aaj jienebh bysvehtsdahkoeh maanaj jïh noeri vööste feerhmie.

– Daej raeriestimmiejgujmie sïjhtebe gorredidh gaajhkesh mah seksuelle daaresjimmieh dååjrieh goh maanah, nuepiem utnieh sov aamhtesem reaktese buektedh, Faremoe jeahta.

Nænnoesåbpoe vaarjelimmie voldtekten vööste
Reerenasse raereste dahkoebuerkiestimmie voldtektnænnoestimmesne jorkese, juktie gorredidh gaajhkesåarhts seksuelle ektiedimmieh mah eah leah jïjtjevyljehke, bysvehtslaakeste feerhmesuvvieh.

– Daejnie raeriestimmine aktine vihkeles mearhketjine vijriesåbpoe barkebe reerenassen dahkoesoejkesjisnie voldtekten vööste, Faremo jeahta.

Reerenasse aaj orre bysvehtsh raereste almetjetrïegkenassen vööste, dam maam gohtje «stalking», juktie gorredidh dah bysvehtslaakh nuekieslaakan itjmiesvoeten dagkarijstie dahkojste vuesiehtieh.

Maanaj reaktajearsoesvoetem nænnoestahta
Juktie reaktajearsoesvoetem dejtie maanide nænnoestehtedh mah vædtsoesvoetem jïjtse fuelhkeste dååjrieh, dle reerenasse raereste aktem öörnegem sjïehtesjidh gusnie akte advokaate edtja dej båvvelgamme maanaj iedtjide vaarjelidh mearan aamhtesem goerehteminie.

– Manne tjoeperdem ihke aamhtesh sæjjan biejesuvvieh, dan åvteste leerhketallije ij leah naakenem åtneme mij sov aamhtesem pollisese soptsestamme, Faremo jeahta.

Nöörje tjuara skreejrehtæjjine årrodh
Såemies dejstie raeriestimmijste lea daerpies juktie maehtedh Europaraerien konvensjovnem heerredimmien jïh nåhkehtimmien bïjre vædtsoesvoeteste jååhkesjidh nyjsenæjjaj vööste, jïh vædtsoesvoete lïhke fuelhkine, jïh Europaraerien konvensjovne vaarjelimmien bïjre maanijste seksuelle nuhtemen jïh seksuelle otnehtallemen vööste.

– Vihkeles Nöörje aaj gaskenasjovnaale sijjesne jåarhka skreejrehtæjjine årrodh, juktie nyjsenæjjaj jïh maanaj reaktide nænnoestehtedh, Faremo jeahta.

 

Værrásamos vierredahko ettjin beras lulu boarásmuvvat

Ráddidus sáddi guláskuddamij muhtem oajvvadusáv gádodit gåddema ja seksuála illastimij boarásmuvvamav. Guláskuddamtjálos sisadná aj muhtem ietjá oajvvadusá ma galggi lahka berraha seksuála illastime ja vahágahttemav nannusappot suodjalit stráffariektá milta. 

- Galggá bessat hiejtedit stráffaássjijt gå ájgge le guhkás jåhtåm. Valla ållu værámus værrodagoj åvdås, ep máhte låhpadit åvddål vierredahkke le stráffudum – vájku man guhkke le dallutjis gå vierradahko dáhpáduváj, javllá justijssa- ja gergasvuodaminisstar Grete Faremo.

Uddni le aj navti jut boarásmuvvamájggemierre ássjijn ma guosski mánáj seksuála illastibmáj ja birratjuohppamij, riekkniduvvá dat biejve rájes gå sån guhti le dav gierddam dævddá 18 jage – nav gåhtjodum utskutt boarásmuvvam. Dáj oajvvadusáj sihtap sihkarasstet jut juohkkahattja gudi hæhttuji seksuála illastimijt gierddat mánnán, bessi ietjasa ássjev stráffatjuovodit, javllá Faremo.

Biledibme suodjalibme nanniduvvam
Ráddidus oajvvat biledibmemærrádusá vierredahkkotjielggidus rievddaduvvá, váj juohkka lágásj ájggomahtes seksuála aktijvuohta stráffalágas guoskaduvvá.

- Dájna oajvvadusájn tjuovvop ájnas tjuorgav ráddidusá biledibme doajmmaplánan, javllá Faremo.
Ráddidus oajvvat aj ådå stráffabuoda persåvnnåtjuovvolime vuosstij, nav gåhtjodum «stalking», váj sihkarasstá jut stráffalága nuoges láhkáj dættot man alvosa dákkir dago li.

Nanniji mánáj riektásihkarvuodav
Nannimdiehti riektásihkarvuodaj mánájda gudi vahágahteduvvi ietjasa berrahis, oajvvat ráddidus muhtem årnigav ásadit gånnå advokáhtta galggá gåttedum máná berustimijt bærrájgæhttjat madi ássje dutkaduvvá.
- Måråstav ássje li hiejteduvvam, danen gå vaháguvvamin ij le læhkám muhtem guhti le ietjas ássjev politija åvdås låpptim, javllá Faremo.

Vuodna hæhttu åvdemusán
Muhtem dájs oajvvadusájs li dárbulattja jus galggá vuollájtjállet Europaráde konvensjåvnåv nissunij tsábbmema ja illastibme lahka aktijvuodajn ja Europaráde konvensjåvnåv mij galggá mánájt suodjalit illastime ja seksuála vierreano vuosstij.

- Ájnas le jut Vuodna rijkajgasskasattjat aj joarkká oajvven nissunij ja mánáj riektáj nannimin, javllá Faremo.

 

 

Roavva vearredaguin ii berre boarásmuvvanáigemearri

Ráđđehus sádde dál gulaskuddamii evttohusa ahte váldit eret boarásmuvvanáigemeari goddimiin ja seksuálalaš veahkaválddálašvuođain mánáid vuostá. Gulaskuddančállosis leat muhtun eará evttohusat mat galget addit nannoset ráŋggáštusrievttálaš suddjema seksuála veahkaválddálašvuođaid ja veahkaválddiimiid vuostá lagas relašuvnnain.

- Galgá leat vejolašvuohta loahpahit ráŋggáštusáššiid go guhkes áigi lea gollan. Muhto buot roavváseamos vearredaguid ii sáhte loahpahit ovdalgo vearredahkki lea ráŋggáštuvvon – beroškeahttá man guhkes áigi lea gollan dan rájes go vearredahku dáhpáhuvai, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Grete Faremo.

Dál lea maiddái nu ahte boarásmuvvanáigemearri áššiin main lea seksuála ovttastallan mánáiguin ja vulogeašliitudeami áššiin, rehkenasto dan beaivvi rájes go gillájeaddji deavdá 18 jagi – nu gohčoduvvon guhkiduvvon boarásmuvvanáigemearri. Dán ortnega evttoha ráđđehus viiddidit maiddái gustot eanet ráŋggáštahtti daguide mánáid ja nuoraid vuostá.
- Dáid evttohusaiguin mii sihkkarastit ahte buohkaide geat vásihit seksuálalaš veahkaválddálašvuođaid, nugo mánáide, addo vejolašvuohta oažžut ráŋggáštusčuovvoleami iežaset áššis, dadjá Faremo.

Nannejuvvon suddjen veagalváldima vuostá
Ráđđehus evttoha ahte dahkogovvádus veagalváldinmearrádusas rievdaduvvo, sihkkarastin dihte ahte ráŋggáštusláhka siskkilda buot ii iešdáhtolaš seksuála ovttastallamiid.
- Dáinna evttohusain mii čuovvolit dehálaš čuoggá ráđđehusa doaibmaplánas veagalváldimiid vuostá, dadjá Faremo.

Ráđđehus evttoha maiddái ođđa ráŋggáštusmerrema persovdnačuovvumii, nu gohčoduvvon «stalking», sihkkarastin dihte ahte ráŋggáštusláhka doarvái muddui govvida dakkár daguid duođalašvuođadási.

Nanne mánáid riektesihkarvuođa
Nannen dihte riektesihkarvuođa mánáin geat vásihit veahkaválddálašvuođa iežas bearrašis, evttoha ráđđehus sisafievrredit ortnega mas advokáhtta galgá áimmahuššat goddojuvvon máná beroštumiid dan botta dutkkalmasat áššis dahkkojit.
- Mun vuorjašuvan dainna go áššit leat heaittihuvvon, daningo gillájeaddjis ii leat leamašan oktage gii ovddida su ášši politiijaid ektui, dadjá Faremo.

Norga ferte leat dán barggu njunnošis
Muhtin evttohusat leat dárbbašlaččat vai sáhttá dohkkehit Eurohpáráđi konvenšuvnna dan birra ahte easttadit ja hehttet veahkaválddálašvuođaid nissoniid vuostá ja veahkaválddálašvuođaid lagas relašuvnnain ja Eurohpáráđi konvenšuvnna dan birra ahte suddjet mánáid seksuála geavaheami ja seksuála illastemiid vuostá.
- Lea dehálaš ahte Norga maiddái riikkaidgaskasaččat ain joatká njunnošis bargame nannet nissoniid ja mánáid vuoigatvuođaid, dadjá Faremo.