Historjjálaš arkiiva

Guokte vuoiti davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmái Gollegiela

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Divvun ja Giellatekno Romssa universitehtas, ja Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina Jeliseevna Afanasjeva, geat bargaba gielddasámegielain, ožžot davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi Gollegiella 2012.

Divvun ja Giellatekno Romssa universitehtas, ja Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina Jeliseevna Afanasjeva, geat bargaba gielddasámegielain, ožžot davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi Gollegiella 2012.

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta stáhtaráđđi Rigmor Aasrud ja Sámedikki presideanta Egil Olli lihkuheaba goappašiid bálkkašupmevuitiid.

-Dán guovtti bálkkašupmevuoiti birrasat ovddastit máŋgga dáfus guokte iešguđet áigebaji sámegiela ovddideamis. Bargu mii min mielas lea hui deaŧalaš, cealká stáhtaráđđi Rigmor Aasrud.

Stáhtaráđđi Aasrud cealká viidáseappot ahte lea hui illudahtti oaidnit ahte árvvoštallanlávdegoddi dán jagi oaččui nu ollu buriid evttohasaid bálkkašupmái.

-Evttohusat gokčet dadjat juo buot sámi giellaguovlluid. Dat duođašta stuorra beroštumi ii dušše Gollegillii, muhto maiddá bargui sámegielain, lohká Aasrud.

Sámedikki presideanta Egil Olli deattuha man deaŧalaš viiddes bargu sámegielain lea ja čujuha dasa ahte Sámedikkis lea mihttomearrin ahte sámegiella galgá nannejuvvot, ja ahte dat šaddá lunddolaš oassin norgga almmolašvuođas.

-Giella lea deaŧalaš kulturguoddi ja identitehtamearka. Dan maid bálkkašumi vuoitit dahket gáhtten ja ovddidan dihtii sámegiela, lea ge hui deaŧalaš bargu cealká Sámedikki presideanta Egil Olli.

Sámedikki presideanta Egil Olli lea dasa lassin hui čeavlái Divvun-prošeavtta dihtii, maid Sámediggi álggahii 2004:s, ja mii 2011:s sirdojuvvui Romssa universitehtii.

-Prošeaktaáigodagas lea Divvun ovddidan dievasárvosaš divvunreaiddu davvi-, julev- ja lullisámegielas. Mun jáhkán dát reaiddut leat stuorra veahkkin ollu sámegielagiidda geat ovdal eai leat máhttán dahje duostan čállit iežaset gillii, loahpa presideanta Egil Olli.

Árvvoštallanlávdegotti jođiheaddji, Harald Gaski, gii ieš lea ovdal ožžon Gollegiella-bálkkašumi, lea ovttaoaivilis stáhtaráđi Aasrud cealkámušain ahte dán jagi bálkkašumi geigen gudnejahttá sin geat leat bargan sámegielain árbevirolaš mediaid geavaheami bokte.

-Seammás dat čujuha ovddasguvlui ođđa hástalusaide maid sámegielat fertejit dustet dáhtamáilmmis. Lea deaŧalaš ahte aiddo minoritehtagielat árrat juo geavahišgohtet ođđa gelddolaš vejolašvuođaid mat rahpasit ođđa mediaárgabeaivvis. Dat lea dat buoremus vuohki dahkat sámi giela ja kultuvrra geasuheaddjin dálá ja boahtteáiggi nuoraide, dadjá Harald Gaski.

Gollegiela bálkkašumi geigen dáhpáhuvai davviriikkalaš ministtar- ja sámediggepresideantačoahkkimis Oslos bearjadaga 23.11.12

Bálkkašumi vuitiid birra:

Antonova ja Afanasjeva ovddasteaba giellaáŋgiruššiid boarráset gearddi, sii geat olles eallinagi leat áŋgiruššan giela stáhtusa loktemin dainna lágiin ahte čállit girjjiid, jorgalit sámegillii ja sámegielas, ja sámegielaid gaskkas, dasa lassin ahte bargat ortográfalaš gažaldagaiguin.

Divvun ja Giellatekno leat váldán atnui ođđaáiggi teknologiija dan barggus ahte addit sámi giellageavaheddjiide seamma vejolašvuođaid ja vuoigatvuođaid go majoritehtagielaid lahtuide, ovddidit sihke riektačállin- ja divvunprográmmaid, bagadusaid ja sátnegirjjiid neahtas.

Gollegiella vuođuštus PDF
Gulliegïelen sjïekenasse PDF
Vuodustibme Gållegiella guddnebálkkáj PDF