Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna šiehtadallamat leat loahpahuvvon

Norga, Ruoŧŧa ja Suopma leat loahpahan davviriikkalaš sámekonvenšuvnna šiehtadallamiid. Šiehtadallamiid jođihangoddi dohkkehii šiehtaduvvon konvenšuvdnateavstta  ođđajagimánu 13.b.2017. Evttohus ovdanbiddjo dál guoskevaš riikkaid ráđđehusaid ja sámedikkiid ovdii.

– Lean ilus go šiehtadallamat dál leat loahpahuvvon, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna lea oktasaš davviriikkalaš sámi prošeakta. Dál lea buot láhččojuvvon dasa ahte ásahit oktasaš rievttálaš rámmaid Norggas, Ruoŧas ja Suomas. 

Norgga šiehtadallanjoavkkus leat leamaš guokte ovddasteaddji Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas, okta ovddasteaddji Olgoriikadepartemeanttas ja guokte ovddasteaddji Sámedikkis.

– Šiehtadalliin leat leamaš iešguđetlágan oaivilat máŋgga áššis, ja šiehttadallamat leat gaskkohagaid leamaš gáibideaddji. Mu mielas lea hirbmat positiivvalaš ahte šiehtadallanjoavku dál ovddida evttohusa maid sihke stáhtaid áirasat ja golbma sámedikki dorjot, dadjá Jan Tore Sanner. Sanner čujuha ahte sámekonvenšuvdna vuhtiiváldá gustovaš Norgga rievtti ja álbmotrievtti, ja ahte eanavuoigatvuođaid ja ealáhusaid guoskevaš mearrádusárvalus čuovvu earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 geatnegasvuođaid.  (maid Norga ratifiserii jagi 1990).   

Čakčat 2005 geigii davviriikkalaš áššedovdijoavku davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohusa. Norga, Ruoŧŧa ja Suopma leat šiehtadallan 2011 rájes. Mihttomearri leai ahte šiehtadallamat galge gearggahuvvot 2016:s.

– Lean ilus go lihkostuvaimet viđa jagis gearggahit šiehtadallamiid, cealká Sanner.  

Konvenšuvnna bajitdási ulbmil lea ahte sámeálbmot galgá beassat seailluhit, geavahit ja ovddidit kultuvrras nu unnán go vejolaš riikkarájiid dahkan heađuštusaiguin. Konvenšuvdnaevttohus sisttisdoallá čieža kapihttala čuovvovaš temáin 1) Sámiálbmoga oppalaš vuoigatvuođat; 2) Iešmearrideapmi; 3) Giella ja kultuvra; 4) Eatnamat ja čázit; 5) Ealáhusat; 6) Konvenšuvnna čađaheapmi; 7) Mearrádusat mat gusket vuolláičállimii, ratifikašuvdnii, eretcealkimii jna. 

Davviriikalaš sámekonvenšuvnna evttohus vuhtiiváldá gustovaš riikkadási rievtti ja álbmotrievtti, ja lea eanet konkrehta ja heivehuvvon davviriikalaš sámi dilálašvuhtii. 

– Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna dahká vejolažžan ásahit oktasaš rievttálaš rámmaid  sámepolitihka ja sámerievtti ovddideapmái Suomas, Norggas ja Ruoŧas. Dat lea ieš alddis stuora ovdáneapmi ahte beassat njeaidit hehttehusaid maid stáhtarájit mielddisbuktet, ja ođđa vugiiguin seailluhit, geavahit ja ovddidit sámekultuvrra, giela, ealáhusaid ja servodateallima, cealká sámediggepresideanta Vibeke Larsen.  

– Iešmearridanvuoigatvuohta ja vuoigatvuođaid dohkkeheapmi eatnamiidda ja čáziide lea leamaš guovdil konvenšuvnnas. Konvenšuvdna sihkkarastá sámi álbmoga vuoigatvuođaid ieš beassat mearridit áššiideaset ja ráđđádallat earáiguin. Konvenšuvdna dohkkeha maid sámi álbmoga kollektiivva ja oktagaslaš oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid mat geatnegahttet stáhtaid čađahit doaibmabijuid vai dat sihkkarastojuvvojit, dadjá Vibeke Larsen.

Konvenšuvdnateavsttas boahtá ovdan ahte konvenšuvdna galgá ovddiduvvot sámedikkiide ovdal vuolláičállima. Konvenšuvnna álgosártnis eaktuduvvo ahte sámedikkit dorjot konvenšuvnna.  

Konvenšuvdnaevttohusa mielde galgá bargojoavku čadnojuvvon Sámi gažaldagaid davviriikkalaš ámmátolbmoorgánii čuovvulit konvenšuvnna čađaheami. Bargojovkui galget guoskevaš stáhtat ja sámedikkit nammadit guhtta miellahtu mat sin ovddastit. Čuovvuleapmi galgá čađahuvvot gulahallama bokte dainna ulbmiliin ahte oččodit ovttamielalašvuođa čovdosiidda mat ovddidit konvenšuvnna.     

Loga davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohusa dáppe

 

Måalese rååresjimmine båateme noerhtelaanti saemiekonvensjovnen bïjre

Nöörje, Sveerje jïh Såevmie leah rååresjimmiem galhkeme noerhtelaanti saemiekonvensjovnen bïjre. Rååresjimmieåvtehkh dam rååresjamme konvensjovneteekstem nænnoestin tsïengelen 13.b. 2017. Raeriestimmiem daelie laanti reerenasside jïh saemiedigkide buakta.

– Manne aavodem rååresjimmiem daelie måalese båateme, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta. Noerhtelaanti saemiekonvensjovne lea aktine noerhtelaanti jïh saemien prosjeekte. Daelie gaajhkem latjkeme guktie mijjieh åadtjobe aktine mierievierhkem reaktan mietie Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.

Nöörjen rååresjimmiedelegasjovnesne göökte tjirkijh Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeenteste, akte tjirkije Ålkoerïjhkedepartemeenteste jïh göökte tjirkijh Saemiedigkeste. 

– Dah tjirkijh leah gellie gyhtjelassh ovmessie aalkoetsiehkijste åtneme, jïh rååresjimmiem naan aejkien geerve orreme. Mov mïelen mietie daate dan hijven delegasjovnh leah raeriestimmiem buakteme mejnie staati tjirkijh jïh dah golme saemiedigkieh seamadin, Jan Tore Sanner jeahta. Sanner vuesehte saemiekonvensjovne lea nöörjen reaktan jïh åålmegereaktan mietie, jïh raerieh nænnoestimmide laantereaktaj jïh jielemi bïjre leah dïedti sisnie mah ILO-konvensjovneste nr. 169 båetieh (maam Nöörje jaepien 1990 ratifereradamme).

Tjaktjen 2005 noerhtelaanti ekspertedåehkie sov raeriestimmiem böökti akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese. Nöörje, Sveerje jïh Såevmie leah konvensjovnen bïjre rååresjamme jaepien 2011 raejeste. Måale lij rååresjimmiem illehtamme jaepien 2016 mietie.

– Manne aavodem mijjieh ulmiem jakseme rååresjimmiem illehtamme eannan vïjhte jaepieh vaaseme, Sanner jeahta.

Akte bijjemes åssjele konvensjovnine lea saemieh edtjieh dej kultuvrem gorredidh, gïehtelidh jïh evtiedidh unnemes heaptojne laanteraastijste. Konvensjovneraeriestimmien tjïjhtje kapihtelh dej teemaj bïjre: 1) Saemien åålmegi sïejhme reaktah; 2) jïjtje nænnoestidh; 3) Gïele jïh kultuvre; 4) Eatneme jïh tjaetsie; 5) Jielemh; 6) Konvensjovnem tjïrrehtidh; 7) vuelietjaelemen nænnoestimmieh, ratifikasjovne, galhkove j.j.

Raeriestimmie noerhtelaanti saemiekonvensjovnese lea laakine jïh åålmegereaktan mietie, jïh aaj jienebh konkreete jïh noerhtelaanti saemien tseahkan sjïehtedamme.

– Noerhtelaanti saemiekonvensjovnine mijjieh åadtjobe aktine reaktan mietie mierievierhkem tseegkedh saemiepolitihkeste jïh saemiereakteste Såevmesne, Nöörjesne jïh Sveerjesne. Dïhte stoerre aevhkie jïh heaptoeh unnede mestie staateraastijste sjidtieh, jïh barkoem orrestidh saemien kultuvrem, gïelh, jielemh jïh siebriedahkejielede gorredidh, gïehtelidh jïh evtiedidh, saemiedigkiepresideente Vibeke Larsen jeahta.

– Jïjtjenænnoestimmiereakta jïh reaktah eatnamasse jïh tjaatsan jååhkesje leah vihkeles konvensjovnesne. Konvensjovne saemie åålmegi reaktam gorrede jïjtjenænnoestæmman jïjtjestuvreminie sisnjelde aamhtesinie jïh konsultasjovnine.  Konvensjovne aaj jååhkesje saemien kollektijve jïh individuellen eekere- jïh åtnoereaktah dusnie staaten dïedte råajvarimmieh tjïrrehte dejtie gorredidh, Vibeke Larsen jeahta.

Konvensjovneteekste jeahta konvensjovne galka saemiedigkide buektedh vuelietjaeliemidie. Tsihkestahta konvensjovnen åvtehåalemisnie saemiedigkieh leah vadteme dej dåhkasjimmide konvensjovnese.  

Konvensjovneraeriestimmie jeahta barkoedåehkie Nordiska ämbetsmannsorganesne saemien gyhtjelasside galka konvensjovnen tjïrrehtimmiem vuarjasjidh. Barkoedåehkie edtja govhte tjirkijh utnedh mah staath jïh saemiedigkieh nammoehtidh jïh tjirkedh. Dah edtjieh dialåågi tjïrrh vuarjasjidh dejnie ulmine seamadieh vaestiedassi bïjre mah konvensjovnem skreejrehtidh.

Lohkh evtiedimmiem noerhtelaanti saemiekonvensjovnese

 

Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå sjiehtadallama li gietje rájen

Vuodna, Svierik ja Suobma li gærggam nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå sjiehtadallamij. Sjiehtadallama jådediddje mierredim sjiehtadaládum konvensjåvnå tevstav  ådåjakmáno 13. biejve 2017. Oajvvadus biejaduvvá dal rijkaj ráddidusáj ja sámedikkij åvddåj.

– Ávon lev gå sjiehtadallam li gietje rájen, javllá suohkan- ja ådåsmahttemministar Jan Tore Sanner. Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå le aktisasj nuorttarijkalasj ja sáme prosjækta. Le dal vejulasj oadtjot aktisasj rámmanjuolgadusájt riektá hárráj Vuonan, Svierigin ja Suoman.

Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnån li læhkám guovtes Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementas, akta Ålggorijkadepartementas ja guovtes Sámedikkes.

– Oassálasstijn li moatten gatjálvisán læhkám iesjgeŋga álggovuojno, ja sjiehtadallama li muhtem mudduj læhkám váddása. Muv mielas le buorre gå delegasjåvnnå le buktám oajvvadusáv masi ájrrasa stáhtaj bieles ja dat gålmå sámedikkij bieles li guorrasam, javllá Jan Tore Sanner. Sanner javllá sámekonvensjåvnnå tjuovvu Vuoná riektáv ja álmmukriektáv, ja oajvvadus mij guosská ednamriektáj ja æládusájda le daj vælggogisvuodaj milta duola dagu ILO-konvensjåvnås nr. 169 (majt Vuodna le tjårggim jagen 1990).

Tjavtjan 2005 ållij nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ietjas álggotjállagijn nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå hárráj. Vuodna, Svierik ja Suobma li sjiehtadallamijn barggam 2011 jage rájes. Ájggomus le læhkám sjiehtadallamijt låhpadit jagen 2016.

– Ávon lev gå lip vidá jage birán vuorbástuvvam sjiehtadallamijt låhpadit, javllá Sanner.

Gájkbadjásasj ájggomus konvensjåvnåjn le jut sáme galggi bisodit, adnet ja åvddånahttet ietjasa kultuvrav mij ij rijkarájájs nav ålov hiereduvá. Konvensjåvnå álggotjállagin li gietjav kapihttala tiemáj hárráj 1) Sáme álmmuga dábálasj riektá; 2) Iesjmierredibme; 3) Giella ja kultuvrra; 4) Ednama ja tjátje; 5) Æládusá; 6) Konvensjåvnå tjadádibme; 7) Mærrádusá ma guosski vuollájtjállemij, tjårggimij, hiejtedibmáj jnv.  

Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå álggotjála tjuovvu doajmme riektáv ja álmmukriektáv, ja sæmmi båttå ienep konkrehta ja hiebaduvvam nuorttarijka sámij dilláj. 

– Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåjn oadtjop aktisasj rámmanjuolgadusájt åvddånahtátjit sámepolitihkav ja sámeriektáv Suoman, Vuonan ja Svierigin. Dát le ájnas lávkke åvddålij guovlluj mij máhttá aj binnedit dajt hieredusájt majt stáhtarájá bukti, ja máhttá ådåstuhttet bargov bisodittjat, ja åvddånahtátjit sáme kultuvrav, gielav, æládusájt ja sebrudakiellemav, javllá sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen.

– Iesjmierredimriektá ja dåhkkidibme ednamij ja tjátjij riektáj le tjiehkagierggen konvensjåvnån. Konvensjåvnnå vaddá sámeálmmugij riektáv iesjmierredibmáj gå ietja bessi ráddit sisŋeldis ássjijn ja guládallamijn. Konvensjåvnnå dåhkkit aj sáme kollektijva ja individuála åmastim- ja adnemriektáv gånnå stáhtta le vælggogis dåjmajt tjadádit ma tjårggiji dajt, javllá Vibeke Larsen.

Konvensjåvnå tevstas åvddånboahtá jut konvensjåvnnå galggá sámedikkij åvddåj biejaduvvat vuollájtjállemij. Konvensjåvnå åvddåbágon boahtá aj åvddån jut sámedikke li konvensjåvnåv dåhkkidam. 

Konvensjåvnnåoajvvadusás boahtá åvddån muhtem barggojuogos sámeássjij ámmátorgánas galggá gåtsedit konvensjåvnå tjadádimev. Barggojuohkusin galggi liehket guhtta ájrrasa ma nammaduvvi ja åvdåsti guoskavasj stáhtajt ja sámedikkijt. Gåtsedibme dáhpáduvvá guládallamij baktu gånnå gæhttjali tjoavddusijda guorrasit ma konvensjåvnåv åvdedit.

Gehtja oajvvadusáv nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnnåj