Janssen-boahkut lassifálaldahkan

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus lea mearridan fállat Janssen-boahkuid koronaboahkuhanprográmma lassin. Geassemánu 15. beaivvi rájes sáhttá diŋgot boahkuhanáiggi priváhta doaktáriin, boahkuhanklinihkain ja muhtun fástadoaktáriin, geat fállet boahkuid.

Olbmuid, geat háliidit Janssen-boahkuid, ávžžuhit vuos lohkat boahkuid ja daid fállama birra helsenorge.no -neahttasiiddus, ovdalgo váldet oktavuođa doaktáriin. 

– Ráđđehusa mielas lea riekta fállat Janssen-boahkuid muhtun olbmuide, geat devdet vissis eavttuid. Váldun lea ahte mii ávžžuhit  čuovvut boahkuhanprográmma, muhto muhtun olbmuin vedjet leat buorit ákkat sávvat Janssen-boahkuid, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Eurohpá dálkkasdoaimmahat (EMA) lea dohkkehan Janssen-boahkuid ja dat gullet eanaš Eurohpá riikkaid boahkuhanprográmmii. Dain boahkuhit dušše oktii, ja dievas boahkuhansuoji oažžu golmma vahku geažes boahkuheames. 

Dearvvašvuođadirektoráhtas oaivvildit, ahte Janssen-boahkuid váldin veadjá leat áigeguovdil dáid diliin:

  • Go lea vealtameahttun mátkkoštit riikii, mas lea ollu njoammun, dahje guovlluide, main johtima oktavuođas doavttir árvvoštallá Janssen-boahkuid váldimis stuorát ávkki, go riskka.

  • Go olbmo eallindilli lea dakkár, ahte su heagga ja dearvvašvuohta áitojuvvo, go son gártá leat boahkutkeahttá gitta dassážii go eará boahkut fállojuvvojit.

  • Go lagaš bearašlahtus lea duođalaš borasdávda, dahje go lagaš bearašlahttu oažžu earálágan dálkkodeami, mii hehtte rupmaša immuvdnaresponssa, ja go doavttir árvvoštallá Janssen-boahkuid váldimis stuorát ávkki, go riskka.

  • Go doavttir árvvoštallá ahte lea duođalaš psyhkalaš váddu, heakkavárra dahje ahte eallinkvaliteahtta hedjona sakka guhkes áiggi iehčanassii orruma geažil ja go ráddjehusat čuhcet sakka.

  • Konkrehta medisiidnafágalaš árvvoštallama vuođul doavttir sáhttá maiddái ollislaš árvvoštallama vuođul ja olbmo eallindili dovdamuša vuođul vihkkedallat ahte eaŋkilolbmui lea stuorát ávki go riska boahkuin. Dakkár árvvoštallama vuođđun ferte leat olbmo eallindilli.

– Dát leat oalle garra eavttut, maid geažil doavttir soaitá biehttalit addimis boahkuid muhtun olbmuide, geat dan siđašedje, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Doaktáriin ii leat geatnegasvuohta fállat boahkuid
Doavttir dat loahpa loahpas mearrida oažžugo olmmoš Janssen-boahkuid vai ii. Olmmoš beassá váikkuhit mearrádussii, muhto ii sáhte gáibidit oažžut boahkuid. Boahkut ja boahkuheapmi lea nuvttá. Doaktáriid várás leat mearriduvvon buhtadusmáksomearit dan ovddas go sii váldet vuostá ja boahkuhit olbmuid.

– Doaktáriin ii leat geatnegasvuohta fállat Janssen-boahkuid, muhto ráđđehus lea ásahan ortnega, man olis fástadoaktárat, priváhta doaktárat ja mátkeboahkuhanklinihkat sáhttet mearridit boahkuid olbmuide, geat daid sihtet. Doaktárat árvvoštallet guđege olbmo guovdu leago medisiidnafágalaččat dohkálaš fállat boahkuid aiddo dan olbmui, gii daid siđašii oažžut, dadjá Høie.

Dili árvvoštallamii váikkuhit Janssen-boahkuid hárvenaš muhto duođalaš oalgeváikkuhusat, olbmo dilli, Norgga koronadilli ja ahte Janssen-boahkuid váikkuhusa navdet muhtun veardde unnibun go boahkuhanprográmma boahkuid. Divššohasvahátlága (Pasientskadeloven) erenoamáš njuolggadusat gustojit maiddái.

Stáhta gokčá goluid
Doavtterkantuvrraid ávžžuhit juohkit dieđuid iežaset ruovttusiidduin dahje gielddaid neahttasiidduin jos dat fállet boahkuid, nu ahte dat geat háliidit boahkuid, álkibut gávdnet geainna galget gulahallat.

Doaktárat, geat háliidit fállat boahkuid, sáhttet diŋgot daid Álbmotdearvvašvuođa neahttačovdosiin.

Boahkut ja boahkuheapmi eai mávsse maidege olbmuide. Stáhta gokčá buot goluid mearriduvvon máksomeriid mielde. Doaktárat eai oaččo váldit liigemávssu boahkuheames.

Norggas leat buot boahkuheamit eaktodáhtolaččat. Boahkuhanprográmma olis fállet buohkaide, geat leat deavdán 18 jagi, vuosttaš boahkuid ovdal borgemánu álggu. Prográmma olis fállet BioNTech-Pfizer ja Moderna boahkuid. Vejolašvuohta, mas árvvoštallet deavdágo eavttuid Janssen-boahkuid oažžumii, lea nappo lassifálaldat.

Eanet dieđut: