Historjjálaš arkiiva

Konsešuvdna hukset ođđa elfápmolinnjá Báhccavuonas Romssa suohkanis Skáidái Finnmárkkus.

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Oljo- ja energiijadepartemeanta

Oljo- ja energiijadepartemeanta lea otne Statnettii addán lobi hukset ja jođihit 420 kV sturrosaš elfápmolinnjá Báhccavuonas Romssa suohkanis Skáidái Finnmárkkus. Dat lea joatkka elfápmolinnjás maid juo lea huksemin Ofuohtas Báhccavutnii. Elfápmolinnjá Báhccavuona ja Skáiddi gaskka šaddá sullii 300 km guhku, ja Statnett lea ožžon konsešuvnna hukset elfápmolinnjá cehkiid mielde. Dáinna lágiin sáhttá huksendoaimmaid heivehit geavaheddjiid beroštumiide ja servodatovdáneapmái.

-Elfápmolágideami sihkkarvuohta lea dál dohkketmeahttun riikka davimus oasis. Elfápmolinnjá masa dál addojuvvo konsešuvdna nanne ja buorida elfápmolágideami Davvi-Norggas. Dán riikkaoasis lea dát okta dain stuorimus infrastruktuvraprošeavttain, ja láhčá dili industriijaovdáneapmái, elfápmobuvttadeapmái ja eará ealáhusdoaimmaide dán guovllus. Otná beaivi lea stuora beaivi Davvi-Norgii, cealká oljo- ja energiijaministtar Tord Lien. 

NČE elfápmorusttega huksenmearrádusa leat ollu almmolaš ásahusat, máŋga boazodoalloorohaga ja sámi beroštumit váidán.  

-Davvi-Norgga álbmot, politihkkárat ja ealáhuseallin háliidit garrasat ahte dát elfápmolinnjá huksejuvvo. Prošeakta mielddisbuktá eanabillistemiid dán guovllus, muhto rahpá maid seammás ollu vejolašvuođat báikkálaš ealáhusaide, erenoamáš huksenáigodagas. Seammás leat mii vuhtiiváldán nu bures go sáhttit, sin geaidda dat čuohcá garrasepmosit, dadjá oljo- ja energiijaministtar Tord Lien.

-Mii fertet rápmot Statnett go dat duođai lea áŋgiruššan dan barggu ovdii  – erenoamážit Álttá suohkan – mii lea bargan buot maid lea sáhttán vai dát elfápmolinnjá huksejuvvo. Lean ilus go Statnett hui čielgasit lea cealkán ahte huksendoaimmaid galggašii álggahit nu johtilit go vejolaš, joatká Lien.   

Departemeanta lea meannudan ollu váiddaáššiid ja čađahan geatnegahtti ja dárbbašlaš ráđđádallančoahkkimiid. Departemeanta lea vuhtiiváldán luonddušláddjivuođa ja boazodoalu beroštumiid ja mearridan rievdadit jođasspáittu Ivguvuovddi ja Gáivuonvákki gaskka. Konsešuvdna lea addojuvvon dakkár čovdosii mii ii gáibit nu stuora areálaid go  transformáhtorstašuvdna huksejuvvo Skáidái. Elfápmohuksen Skáiddi ja Hámmarfeastta gaskka mearriduvvo easkka maŋŋil go Davvi-Norgga  elfápmolágideami konseaptaválljenčielggadus lea meannuduvvon.