Stáhtabušeahtta:

Kulturbušeahtta ođđahutkamiid ja árbevieruid várás

Ráđđehusa kulturpolitihkka galgá váikkuhit dakkár kultureallimii mas báikkálaš beroštupmi lea vuođus. Kultuvra lea doppe gos olbmot leat. Fápmoviiddideapmi ja guovlluid nannen leat danne dehálaš cakkit boahttevaš jagiid kulturpolitihkas.

- 2016 lea jahki goas min kulturpolitihka vuoruheamit čielgasit oidnojit bušeahtas. Min vuosttas guovtti jagis leat mii čađahan ollu Sundvolden-julggaštusa kultursuorggi ulbmiliid, cealká kulturministtar Thorhild Widvey.

- Min kulturpolitihka vuolggasadji lea dat ahte kultuvrras lea erenoamáš iešárvu   juohkehažžii. Dehálaš mihttomearri lea ovddidit rikkis kultureallima man dovdomearkan galgá šláddjivuohta, friijavuohta ja iešvuohta.

Ráđđehus oaidná ahte siviilaservodagas ja kulturmárkanis eai leat návccat guovttá čađahit kulturvuoruhemiid. Danne áigut mii maiddái čuovvovaš jagiid vuoruhit ahte stáhta ruhtada eanaš kulturdoaimmaid, dadjá Widvey.  

Ráđđehus árvala kulturbušehttii lasihit juolludusa 13 miljárdda kruvdnui. Jagi 2015 juolluduvvui sierradoarjja nuoraid-OL lágideapmái ja jagi 2015 girkoválggaide. Go daid rehkenastit mielde, de lea bušeahttalassáneapmi 566,3 miljovnna kruvnnu dahje 4,5 proseantta.  

Árvaluvvo maid ahte e-aviissaid ovddas ii galgga dárbbašit máksit  lassiárvodivada.  

Deháleamos vuoruheamit 2016:s

Lassiárvodivadii nollaearri elektronalaš ođasbálvalusaid ovddas

Ráđđehus áigu ođasmahttit mediapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid ja árvala ahte mediat gálget ovtta láhkai meannuduvvot, sorjáskeahttá teknologalaš vuogádaga. Ráđđehus háliida danne jagi 2016 ásahit lassiárvodivadii nollaeari elektronalaš ođasbálvalusaid ovddas. Proveny-vuoitu lea meroštallojuvvon 350 miljovnna kruvdnui jagi 2016.

- Divaterohusat báberaviissaid ja elektronalaš ođasmediaid gaskka leat máŋga jagi hehtten innovašuvnna ja ovdáneami mediasuorggis. Dál go mii jávkadat  daid, de fuolaha ráđđehus dan ahte mediasuorgi beassá ovddidit ja fállat geavaheddjiide eanet boahtteáigái heivehuvvon mediabuktagiid, beroškeahttá  vuogádagas, dadjá kulturministtar Thorhild Widvey. 

Mii áigut nu johtilit go vejolaš sáddet almmolaš lassiárvodivatluvvenárvalusa  elektronalaš ođasbálvalusaid birra EFTA bearráigeahččanorgánii (ESA). Lassiárvodivada rievdadusárvalus ovddiduvvo jagi 2016 stáhtabušeahta oktavuođas. Divatluvven fápmuduvvo dalán go ESA lea dan dohkkehan ja go láhkaásahus lea mearriduvvon.

15 miljovnna eanet viiddidit skeaŋkadoarjjaortnega

Ráđđehus áigu nannet kultursuorggi priváhta ruhtadeami  skeaŋkadoarjjaortnega bokte ja movttiidahttit priváhta foanddaid ja vuođđudusaid doarjut kulturdoaimmaid.  

- Skeaŋkadoarjjaortnet lea bures lihkostuvvan, ja jagi 2016 áigut mii nannet ja viiddidit ortnega. Ráđđehus háliida eanet priváhta ruhtadeami ja eanet priváhta ruđaid norgga kultureallimii. Fápmu juogaduvvo go ruhtadangáldut lassánit, mii fas nanusmahttá kultureallima ja dahká dan eanet iešheanalažžan, dadjá kulturministtar Thorhild Widvey.    

Ráđđehus árvala boahtte jahkái viiddidit skeaŋkadoarjjaortnega ja dasa lasihit eanet kultursurggiid, nugo musihka, girjjálašvuođa ja lávdedáidaga, visuála dáidaga ja kulturhuksehusaid, ja várre 45 miljovnna kruvnnu 2016:s. 

Filbmamovttiidahttinortnet, regionála filbmafoanddat ja filbmagaskkusteapmi

Filbmadieđáhusa čađaheami oktavuođas áigu ráđđehus boahtte jagi bušeahtas nannet norgga filbmadoaimmaid. 

- Mii áigut ásahit movttiidahttinortnega norgga ja olgoriikka filmmaid várás. Boahtte jagi bušeahtas várret 45 miljovnna kruvnnu. Jagi 2016 rájes ožžot filbma- ja TV-filbmaráidobuvttadeaddjit ruovttoluotta máksojuvvot 25 proseantta buvttadangoluin go buvttadit filmmaid Norggas.  Movttiidahttinortnegiin áigu ráđđehus nannet Norgga gilvoovdamuni, ja dahkat Norgga bivnnuhis filbmabáikin, dadjá Thorhild Widvey. 

Norgga filbmasuorgi oažžu de stuorit márkana, eanet tienasgálduid ja mávssolaš bargohárjáneami. Árvalus ođđa movttiidahttinortnega birra sáddejuvvo farga gulaskuddamii.

Ráđđehus vuoruha regionála filbmafoanddaid nanosmahttit norgga kultureallima. Bistevaš doarjjaortnet golmma ovttastahttojuvvon filbmafoanddaid várás galgá doaibmagoahtit gustovaš geahččalanortnega ovddas. Ođđa doarjjaortnet oažžu 20 miljovnna sturrosaš rámma, dán jagi 11 miljovnna ektui.

Filbmasuorggi lea váilun dievaslaš nationála filbmagaskkustanpolitihkka.

- Mii ásahat filbmagaskkustandoaimmaide ođđa dievaslaš doarjjaortnega, áimmahuššat cinematek, filbmafestiválaid, filbmakluppaid – buot filbmakultuvrralaš doaibmabijuid. Kino galgá ain doaibmat filbmagaskkusteaddjin, muhto go juolludat doarjagiid ođđa gaskkustandoaimmaide, de vuhtiiváldit boahtteáiggi dárbbuid, cealká Widvey.   

Filbma- ja videográmmadivada tietnasat, maid Norgga kino- ja filbmafoanda oaččui ovdal, galget jagi 2016 rájes fievrriduvvot stáhtabušehttii. Ruđat galget ain juolluduvvot filbmagaskkusteapmái, ja Norgga filbmainstituhtta  ovddasvástida ortnega.

Sihkkarastit bissovašvuođa dálá doarjjavuostáiváldiide ásahuvvojit gaskaboddosaš ortnegat, dassá go ođđa njuolggadusat leat ráhkaduvvon. Dat gávdnojit Kulturdepartemeantta ja Filbmainstituhta ruovttusiidduin.

Regionála ovddideapmi

Ráđđehus áigu ain jagi 2016 ulbmillaččat vuoruhit guovlluid. Lassin dan ahte nannet  dáiddadoaimmaid ja museaid, árvala ráđđehus erenoamážit vuoruhit regionála filbmafoanddaid, ja dan ahte Norgga filbmainstituhtta ásaha oalgefitnodaga Bergenii hálddašit filbmamovttiidahttinortnega.

Girjerádjostrategiija doaibmabijut, ráđđehusa koaravuoruheapmi ja Kultuvrralaš skuvlalávkka strukturrievdadusat galget maid nanosmahttit regionála kultureallima. Ráđđehus lea addán Norgga kulturráđđái bárgun čielggadit vejolašvuođaid ásahit muhtun Kulturráđi doaimmaid Oslo lagasguovlluide. Mii joatkit vuoruhit Talent Norge doaimmaid, ja leat álggahan pilohtaprošeavtta doarjut daid buriid doaimmaid maid riikkaviidosaš kulturviesut doaimmahit. Jagi 2016 vuoruhat erenoamážit kultur- ja lávdedáiddaásahusaid Rogalánddas ja Hordalánddas. 

Ráđđehus áigu ain vuoruhit álbmotgirjerájuid. Girjerádjostrategiijas 2015-2018 árvala ráđđehus čielga čovdosiid nannet álbmotgirjerájuid vejolašvuođaid doaibmat dáidda- ja kulturárbegaskkusteaddjin, ja láhčá dili álbmotgirjerájuide vai sii besset doaibmat áigeguovdilis ja sorjáskeahtes deaivvadanguovddážin gos almmolaš ságastallamat ja divaštallamat čađahuvvojit. 

Dáiddárekonomiija

Ráđđehus čuovvola čielggadeami dáiddárekonomalaš gažaldagaid birra, Kunstens autonomi og kunstens økonomi (2015) , ja várre badjelaš 13 miljovnna kruvnnu iešguđet doaibmabijuide. Ruđat várrejuvvojit ovddidit gaskkustandoaimmaid dáiddaárvvoštallama várás, nannet pilohtaprošeavtta čájáhusbálkkáid birra, ja vuoruhat maiddái visuála dáiddasuorggi go juolludat eanet ruđaid dáiddahállaide ja stuorit dáiddaservviide.  Árvaluvvo maid nannet Neaktáriid- ja dánsaovttastusa ja lasihit  musihkkár- ja  ensembledoarjaga ja Norgga kulturráđi girjjálašvuođa sisaoastinortnega.

Ráđđehus áigu erenoamážit vuoruhit doaibmabijuid mat friija suorggis buorebut viiddidit jearroperspektiivva, ja mat hálddašeami álkkásmahttet ja ođasmahttet.  

Koarraáŋgiruššan

Ráđđehus lea čađahan oalle ollu doaimmaid koarra/lávlun-suorggis, ja lasihan ruhtajuolludusaid Koarra doaibmadoarjagiidda, Krafttak for sang, Det Norske Solistkor ja Edvard Grieg koarrajovkui.  Norgga kulturfoandda doarjjaortnet lea maid nannejuvvon. Bargu joatkašuvvá jagi 2016.    

Eaktodáhtolašvuohta ja valáštallan

Ráđđehus ovddida árvalusa lasihit 60 miljovnna kruvnnu lassiárvodivatbuhtadusortnegii, ja nu ožžot eaktodáhtolaš organisašuvnnat oktiibuot 1,3 miljárdda kruvnnu jagi 2016.

Ráđđehus árvala sihkut dieđihandivada Eaktodáhtolašregistarii jagi 2016 rájes,  mii mearkkaša ahte eaktodáhtolaš organisašuvnnat eai dárbbaš máksit dieđihandivada Eaktodáhtolašregistarii.

2016 rájes gullá árbi maid ii oktage oamas eaktodáhtolašvuhtii. LNU galgá hálddašit ortnega. Jagi 2016 lea supmi badjelaš 12 miljovnna kruvnnu. Jagi 2016 lassána valáštallanrusttegiid lassiárvodivat 142,9 miljovnna kruvdnui. Lassáneapmi dahká 42,9 miljovnna kruvnnu.  

Kultursuodjaleapmi ja museat

Kulturdepartemeanta deattuha gaskkusteami, huksehusaid suodjaleami/áimmahuššama ja jođiheami go Nationála museaneahttafierpmádaga museaide juolluda doaibmadoarjaga 2016:s. Ráđđehus árvala jagi 2016 lasihit 13,8 miljovnna kruvnnu logi museii. Dan lassin lasiha stáhta doarjaga KODE dáiddamuseaide Bergenis. Bergen gielddain lea čađahuvvon šiehtadus movt hálddašit USF Verftet ja KODE doaibmadoarjaga. Gieldda ovddasvástádussii gullá máksit doaibmadoarjaga USF Verftet fitnodahkii ja stáhta fas lasiha doarjaga KODE dáiddamuseaide seamma sturrosaš supmiin.

Máŋga musea Rogalánddas ja Hordalánddas árvaluvvojit oažžut sierra doarjaga mii lea oassi ráđđehusa ulbmillaš doaibmabidjopáhkas mii galgá lasihit barggolašvuođa, ja árvaluvvo maid sierra doarjja investeremiidda. Ollislaš juolludus Nationála museafierpmádaga museaide árvaluvvo lasihuvvot 88,3 miljovnna kruvnnuin, mas 57 miljovdna várrejuvvo doaibmabidjopáhkkii, gč. čilgehusa doaibmabidjopáhka birra dás vuollelis.

Doaibmabidjopáhkka mii galgá lasihit barggolašvuođa – kulturviesut ja kulturhistorjjálaš huksehusaid áimmahuššamat ja divodeamit

Jagi 2016 stáhtabušeahtas áigu ráđđehus vuoruhit doaibmabijuid mat ovddidit barggolašvuođa, aktivitehtaid ja nuppástusaid.  Dilli lea erenoamáš váttis go muhtun ealáhusain ja fylkkain masset ollugat bargguid heajos oljohattiid geažil. Lassin dábálaš bušeahta ráđđehus ovddida sierra 4 miljárdda kruvnnu sturrosaš doaibmabidjopáhka dainna ulbmilin ahte lasihit barggolašvuođa. 

Kulturdepartementii árvaluvvojit kulturviesuid guoskevaš doaibmabijut, ja áimmahuššat ja divodit kulturhistorjjálaš huksehusaid. Ráđđehus árvala 57 miljovnna sturrosaš doarjaga Rogalándda ja Hordalándda museaide áimmahuššat ja divodit huksehusaid mat gullet dáidda museaide.  Doaibmabidjopáhkas árvaluvvo 10 miljovnna sturrosaš doarjja áimmahuššat guokte teáhterviesu ja 54,1 miljovnna investerendoaimmaide njealji museas.