Historjjálaš arkiiva

Máhtolašvuohta nuppástuhttimii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Máhttodepartemeanta

Ráđđehus ráhkada bargguid boahtte áigái dakko ahte vuoruha oahpu, dutkama ja innovašuvnna. Jagi 2017 stáhtabušeahtas evttoha ráđđehus earret eará nannet árra árjabidjama vuođđoskuvllas, ja nannet juolludemiid dutkamii, oahpaheaddjeohppui, fágaskuvllaide ja fidnofágaide.

– Jus mii galgat lihkostuvvat norgga ekonomiija nuppástuhttimiin, de fertejit mis leat mánáidgárddit gos mánát ožžot buori eallinálggu, skuvla gos oahppit ohppet ain eambbo, ja oahppo- ja dutkansuorgi máilmmidásis, dadjá máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen.

Vuoruha árra árjabidjama ja reálafága

Ráđđehus evttoha geavahit 360 miljovnna ruvnno nannet árra árjabidjanbarggu vuođđoskuvllas skuvlajagis 2017-18.

– Máŋga oahppi norgga skuvllas eai oahpa doarvái. Sii bázahallet juo daid vuosttaš jagiin skuvllas. Sii eai nákce joksat fas daid earáid, ja liige resurssat biddjojit doibmii menddo maŋŋit. Sidjiide šaddá váttis čađahit joatkkaoahpahusa. Dan dihte fertet árrat bargat dan ala fuomášit sin geat rahčet, dadjá Røe Isaksen.

Ráđđehus evttoha maid nannet reálafága barggu vuođđoskuvllas 30 miljovnna ruvnnuin jagis 2017 nu ahte eanet oahppit galget oahppat vuođđomatematihka ja –luonddufága. Ruhta galgá earret eará geavahuvvot ásahit reálafágasuohkaniid. Dán rádjái leat ásahuvvon 45 reálafágasuohkana miehtá riika geat barget systemáhtalaččat matematihkain, luonddufágain ja teknologiijain dan rájes juo go mánát álget mánáidgárdái, gitta dassá go gerget joatkkaskuvllas.

252 miljovnna ođđa oahpaheaddjeohppui

Jagi 2017 stáhtabušeahtas evttoha ráđđehus geavahit 252 miljovnna ruvnno álggahit ođđa vihttajagi oahpaheaddjeoahpu.

– Skuvla galgá addit oahpu boahtte áiggi bargoeallima bargiide. Mii áigut hábmet dakkár skuvlla gos oahppit ohppet eambbo. Dalle dárbbašit oahpaheddjiid geain lea nanu fágalaš máhttu. Mastergrádain lea oahpaheddjiin buoret vuođđu veahkehit ohppiid geavahit iežaset potensiála. Dat maid lokte fitnu ja oahpu árvvu, dadjá máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen .

Ođđa vihttajagi oahpaheaddjeoahppu álggahuvvo čakčat 2017:s.

Nanne dutkama ja ovdánahttima

Oahppu lea deaŧalaš norgga gilvalandáidui ja árvoháhkamii bargoeallimis. Dan dihte áigu ráđđehus lasihit juolludemiid dutkama ja alit oahpu guhkesáiggeplána čuovvoleapmái 555 miljovnnain jagis 2017.

–  Nanu áŋgiruššan dutkamis ja ovdánahttimis boahtá leat veahkkin midjiide oažžumis gilvonávccalaččat bargoeallima, ruonádet bargosajiid ja eanet máilmminjunnosaš fágabirrasiid, dadjá Røe Isaksen.

Jagi 2017 stáhtabušeahttaevttohusas evttoha ráđđehus 3,1 proseantasaš reálalassáneami dutkamii ja ovdánahttimii. Juolludeamit dahket dalle 1,05 proseantta bruttoálbmotbuvttadusas. Dasa lassin evttoha ráđđehus nannet dan bivnnuhis Skattefunn-ortnega (gullá Ruhtadandepartementii).

Bajida fágaskuvllaid ja fidnofágaid

Ráđđehus fievrreda viidáset fitnofágalaš oahpuid áŋgiruššama, ja evttoha 58 miljovnna ruvnno fágaskuvllaid nannemii ja 30 miljovnna ruvnno fidnofágaoahpaheddjiid gelbbolašvuođa nannemii.

– Norga boahtá dárbbašit olu gilvonávccalaš fágabargiid jus galgá lihkostuvvat nuppástuhttimiin. Dan dihte lea leamaš deaŧalaš dán ráđđehussii bajidit ja nannet fitnofágalaš oahpuid. Dáinna áŋgiruššamiin joatkit mii jagis 2017, dadjá Røe Isaksen.

Čakčat 2016 bidjá son ovdan dieđáhusa Stuoradiggái fágaskuvllaid birra ja mainna lágiin dat sáhttet šaddat buorebun ja bivnnuheabbon.

Buoret veagaiduhttin mánáidgárddis

Ráđđehus fievrreda viidáset kvalitehtaáŋgiruššama mánáidgárddis. Dan dihte áigu ráđđehus ásahit norpma dasa galle máná berrejit leat juohke rávisolbmo nammii mánáidgárddis, ja áigu sáddet evttohusa gulaskuddamii giđđat. Odne leat stuora erohusat veagaiduhttima dáfus mánáidgárddiin.

 Ráđđehus áigu maid geavahit lagabui 400 miljovnna ruvnno kvalitehta ovdánahttimii mánáidgárddis 2017:s. Dat lea 230 miljovnna ruvnno eanet go jagis 2013. Dát lea eambbo go duppalastin njealji jagis. Kvalitehtaáŋgiruššan galgá earret eará geavahuvvot lassiohppui ja gelbbolašvuođaloktemii sidjiide geat juo barget mánáidgárddis.

Buoret studeantaekonomiija

Ráđđehus joatká dainna bargguin ahte oažžut eanet studeantaorohagaid ja buoridit studeanttaid ekonomiija. Odne ožžot studeanttat lohkandoarjaga 10 mánu. Ráđđehus evttoha 2017 giđa ahte ollesáiggestudeanttat galget oažžut 2 600 ruvnno eanet lohkandoarjaga, dalle go ráđđehus bargagoahtá lasihit lohkandoarjaga 11 mánnui. Ráđđehus áigu maid 2017:s addit doarjaga 2 200 studeantaorohagaide.

– Jus mii galgat lihkostuvvat dainna nuppástuhttimiin mii lea vuordimis, de fertet addit oahpu bargiide mii lea máilmmidásis. Sosiála ja ekonomalaš duogáš ii galgga hehttet ahte nuorra olbmot ožžot vejolašvuođa váldit oahpu, dadjá máhttoministtar.