Láhkarievdadusat koronaduođaštusa birra mearriduvvon

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Njoammunsuodjaluslága rievdadusat mat láhčet diliid dasa ahte váldit atnui koronaduođaštusa Norggas, leat mearriduvvon ja fápmuibiddjojuvvojit odne.

Ođđa mearrádusaid ulbmil lea oažžut vuogádaga movt sihkkarit sáhttá duođaštuvvon dieđuiguin čájehit boahkuhanstáhtusa, ahte olbmos lea leamašan koronadávda ja teasta­bohtosa. Láhkarievdadeapmi láhčá maid diliid ásahit EU-njuolggadusaid korona­duođaštusa birra ja addá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementii válddi láhkanjuolggadusaiguin muddet koronaduođaštusa geavahusa go dasa lea dárbu.

– Munnje lea dehálaš deattuhit ahte koronaduođaštus ii galgga ráddjet áššiid. Dainna galgá oažžut geahpidemiid. Ovdamearkka dihte ahte sáhttá oassálastit stuorát lágidemiide go maidda livčče lohpi koronaduođaštusa haga, dahje rahpat fálaldagaid mat muđui livčče leamašan gitta, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.

– Riikka siste mii váldit atnui koronaduođaštusa servodatrahpama goalmmát ceahkis, ja mii áigut boahtte vahkku muitalit movt dat čađahuvvo, joatká son.

Koronaduođaštus váldojuvvo eret anus go njoammundilli ja boahkuheapmi čájehit ahte ii leat šat dárbu ráddjehusaide. Norggas ii galgga koronaduođaštus adnojuvvot bistevaččat ii ge guhkit áiggi, ja lea evttohuvvon ahte Norgga njuolggadusat bistet guhtta mánu.

Personsuodjalus
Koronaduođaštusas leat guokte iešguđetlágan čájáhusa: álkes čájáhus maid atná eanas oktavuođain riikka siste, ja viidát čájáhus man eanas atná rádjerasttildeami oktavuođas EU- ja EEO-guovllus. Koronaduođaštusas leat QR-kodat maid sáhttá dárkkistit.

Koronaduođaštusas leat guovttelágan čájáhusa personsuodjalusa dihte. Dainna lágiin eai dárbbaš geavaheaddjit čájehit eanet dieđuid go dárbbašlaš. Riikka siste boahtá hárve dárbbašit čájehit eará dieđuid go ahte koronaduođaštus lea gustovaš.

Oktasaš eurohpálaš čoavddus lea jáhkkimis gárvvis suoidnemánu álggus.

– Muhto politiijat álget jo bearjadaga geassemánu 11. b. diibmu 15.00 rájes rádjerasttildanbáikkiin dárkkistit koronaduođaštusaid mat leat addojuvvon Norggas. Dat unnida riskka ahte buktojuvvo njoammun deike, dadjá justiisaministtar Monica Mæland.

Koronaduođaštus gávdno helsenorge.no:s ja dan sáhttá viežžat mobiilii dahje olggosčálihit.

Viiddiduvvon EU-oassi
– EU gáibida eanet dieđuid rasttildit rájiid, ja lea dárbu earuhit boahkuheami ja teastta stáhtusa ja dan ahte lea leamašan dávda. Boahtá leat dárbbašlaš sáhttit čájehit ovda­mearkka dihte boahku nama, galle boahkkodosa lea ožžon ja boahkuhandáhtona. Dan dihte ráhkadit viiddiduvvon oasi koronaduođaštusas dan atnui, muitala dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.

Ráđđehus ii ávžžut mátkkoštit makkár ge riikii jus ii leat áibbas dárbbašlaš. Dat mátkkoštan­ráva gusto suoidnemánu 1. b. rádjái ja árvvoštallojuvvo ođđasis de. Sii geat válljejit mátkko­štit, fertejit ieža ohcat ja oahppat dan riikka erren- ja njoammun­suodjalus­njuolgga­dusaid gosa vulget. Dat rievddadit riikkas riikii.

Koronaduođaštusa vuolggasadji lea ahte teasta galgá leat seamma dásis go boahkuheapmi ja ahte olbmos lea leamašan covid-19. Muhto teastaboađus čájeha dušše movt lea juste dalle, ja dan ii sáhte deattuhit liikká olu go dan ahte lea suodjaluvvon buot oktavuođain. Ovda­mearkka dihte ii beasa olmmoš garvit sisamátkkoštanerrema teastta dihte.

– Koronaduođaštusa geavaheapmi eaktuda ahte lea álki beassat testehit iežas. Dan dihte ásahit mii vuogádaga nu ahte stáhtalaš ruhtademiin gokčat priváhta aktevrraid testemiid. Sii galget atnit antigen-jođánisteasttaid, ja registreret bohtosiid MSIS:i, nu ahte ihtá korona­duođaštussii. Testen galgá leat nuvttá buohkaide, dadjá Høie.

 

Priváhta aktevrraide bohtet gáibádusat maid sii fertejit ollašuhttit vai ožžot ruhtamáhcaheami. Earret eará galgá teastaboađus registrerejuvvot MSIS:i. Priváhta aktevrrat geat ollašuhttet eavttuid ožžot máhcahuvvot ruđa juohke teastta nammii. Vuogádat boahtá lea operatiiva ja doaimmas servodatrahpama 3. ceahki rájes.