Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Lihkku álbmotbeivviin!

Odne mii ávvudit sámi álbmoga giella ja kulturvalljivuođa. Muhto juohke beaivvi mii bargat ovttas dan ovdii, ahte ovddidit sámi kultuvrra iešárvvu ja dan lunddolaš saji Norggas.

Dáid beivviid Sámediggi lágida sámi giellakonferánssa Romssas. Konferánsa lea mávssolaš, daningo giella lea ereliiggán mávssolaš kulturguoddi. Gielain mii gaskkustit, ovdanbuktit ja guoddit kultuvrra, historjjá ja identiteahta. Konferánssain mii čalmmustahttit ahte Sámediggi álggaha guhkes áiggi giellaáŋgiruššama, Giellaloktema. Seammás dat leat vuosttaš doalut, maiguin Norggas čalmmustahttit ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotjagi. Sámediggepresideanta, Aili Keskitalo, lea jo doallan sáhkavuoru almmolaš rahpamis, Parisas. Nu ahte leat ollu ákkat manin odne ávvudit.

Ovdal juovllaid moai stáhtaministariin almmustahtiime vuosttaš kulturdieđáhusa 15 jahkái Vega Scenes, Oslos. Vegas mii fertiimet cegget liigešearpmaid guovtti geardái, ja dássážii leat badjel 10 000 fitnan geahččamin sáddaga Facebook dahje eará bokte. Loahpas beasaimet vásihit Ella Marie Hætta Isaksena ja ISAK, geat ereliiggán fiidnát loahpahedje dáhpáhusa. Ja dás ii leat oaivilin rábmot kulturdieđáhusa dahje lágideami, muhto beroštumi ja áŋgirvuođa dáidaga ja kultuvrra oktavuođas. Kulturdieđáhusa bajimuš ulbmiliidda gullá nannet dárogiela, sámegielaid, nationála unnitlogugielaid ja norgga seavagiela, aiddo danin go gielat leat nu mávssolaččat min kultuvrrain. Mii leat maid bargagoahtán ollislaš giellalága ja gielladieđáhusa ovdii. Háliidan deattastit, ahte buot min gielat guddet kultuvrra, dain lea iešárvu, ja dain mii váldit várá, earás ii leat sáhkage.

Sámegielat leat almmolaš gielat Norggas ja leat ealli sámi kultuvrra vuođđun. Daid bokte mii buoremusat gaskkustit sámi kultuvrra, historjjá ja identiteahta.

Sámi nationálateáhteris, Beaivvážis, lea áidnalunddot doaibma – ráhkadit ja gaskkustit sámi lávdedáidaga sámegielaide. Ráđđehus lea čielggadišgoahtán Beaivváža ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla oktasaš, ođđa viesuid huksema Guovdageidnui. Lean maid rámis go lean dat kulturministtar guhte lea ožžon sadjái Saemien Sijte prošeavtta, maid Stuorradiggi lea mearridan bidjat johtui, ja ruhta lea juolluduvvon. Prošeakta mielddisbuktá, ahte šaddet sakka buoret vejolašvuođat hálddašit ja gaskkustit máttasámi historjjá, kultuvrra ja kulturárbbi. Kulturdepartemeanta hálddaša maid báikenammalága, mainna sihkkarastit sámi báikenamaid geavaheami. Sámi báikenamat čalmmustahttet sámegielaid, ja muitalit ahte sámit leat orron guovllus doloža rájes. Dat leat oaidnemeahttun muitobáccit, mat muitalit ovddeš áiggiid olbmuid eallimis ja doaimmain, ja daid ferte sihkkarastit boahtteáigái. Sápmelaččat leat álgoálbmot ja gullet Norgga historjái ja dálá áigái, ja sin dáidaga ja kultuvrra ovdanbuktimiin lea stuorra árvu servodahkii, ja dat begget maid riikkaidgaskasaččat. Váilevaš máhttu sirre min ja ásaha eastagiid min gaskii. Ráđđehus háliida láhčit diliid dasa, ahte dárbbašlaš máhttu gaskkustuvvo miehtá riikka.

Giella sihkkarastojuvvo go dat geavahuvvo. Mii dárbbašit eanet sámegiela geavaheddjiid. Oahpahus lea mávssolaš, ja mii fertet sihkkarastit sámegielaid giellateknologalaš ovdáneami. Sámegielaid ferte danin ovddidit iešguđet surggiid ovttasbarggus – ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuohtan, iige dušše konkrehta kulturdoaibman. Seammás mii diehtit ahte kulturpolitihkka lea reaidu, mainna sihkkarastit oassálasti olbmuid, geat ovdanbuktet oaiviliiddiset doaibmi demokratiijas iežaset identitehtaiguin. Dáidaga ja kultuvrra vuođul dat lea buoremus ásahit ja doalahit gulahallama olbmuid ja čearddaid gaskka. Kulturpolitihkka ja giellapolitihkka leat lávgalagaid. Odne mii ávvudit sámi álbmotbeaivvi. Muhto čađat mii láhčit dilálašvuođaid ealli sámi dáidda- ja kultureallimii ja sámi mediaide. Dan mii dahkat dás duohko maid – leahan sáhka das geat mii leat.

Bajás