Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Lihkku máilmmi álgoálbmotbeivviin

Odne mii ávvudit ON álgoálbmotbeaivvi. – Lihkku beivviin buot sámiide ja eará álgoálbmogiidda máilmmis, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar Monika Mæland.

1994:s ásahii ON generálačoahkkin máilmmi álgoálbmotbeaivvi, ja ávvuda vuosttaš čoahkkima ON bargojoavkkus máilmmi álgoálbmogiid várás jagis 1982.

Leat sullii 370 miljovnna álgoálbmogat máilmmis, sullii 90 riikkain. Sii hupmet hirbmat olu iešguđet gielaid ja ovddastit 5000 iešguđet kultuvrraid.

Dán jagi fáddá: Álgoálbmogiid sirdolašvuohta ja johtu

ON lea válljen sirdolašvuođa ja johtima fáddán dán jagi álgoálbmotbeaivái. Olu báhkkemat ja stuora deaddu eatnamiidda ja resurssaide, riiddut ja dálkkádatrievdamat leat muhtin sivat dasa ahte olu álgoálbmogat leat fárren árbevirolašguovlluin čoahkkebáikkiide ja gávpogiidda maŋemus jagiid. ON dáhttu čalmmustahttit dan ahte álgoálbmotrievttit fertejit suddjejuvvot maid go álgoálbmogat ásset olggobealde árbevirolaš guovlluin.

Gielda- ja ođasmahttinministtar dadjá ahte ipmirdit sirdolašvuođa ja johtima lea guovddážis go galgá ipmirdit movt ain eambbogat sámiin Norggas ellet iežaset eallima. Maŋemus jagiin lea olmmošlohku njiedjan máŋgga árbevirolaš sámi guovlluin, ja ain eanet sámit orrot gávpogiin ja čoahkkebáikkiin.

– Norgga sámepolitihka hábmemis lea dat duogážis ahte sámit Norggas orrot sihke gilliin ja gávpogiin. Sis sáhttet leat áibbas iešguđet lágan hástalusat ja vejolašvuođat, ja mii guldalit buohkaid, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar.

 

Lahkoe veartenen aalkoealmeetjebiejjie

Daan biejjien mijjieh EN:n aalkoealmetjebiejjiem heevehtibie. - Lahkoe biejjine saemide jïh gaajhkide jeatjah aalkoealmetjidie veartenisnie, tjïelte- jïh orrestehtemeministere Monica Mæland jeahta.

Veartenen aalkoealmetjebiejjien EN:n generaalekrirrie tseegkisovvi jaepien 1994, jïh dam voestes tjåanghkoem EN:n barkoedåehkesne 1982 vïhtesje.

Dah medtie 370 millijovnh aalkoealmetjh veartenisnie mah medtie 90 laantine årroeminie. Dah gellie ovmessie gïelh sopstestieh, jïh 5000 ovmessie kultuvrh utnieh.

Daan jaepien teema: Aalkoealmetjh migrasjovne jïh juhteme

EN lea migrasjovnem jïh juhtemem veeljeme goh daan jaepien aalkoealmetjebiejjien teema. Stoerre leavloem laantedajvide jïh vierhtide, vigkide jïh klijmajorkesimmide gaskem jeatjebh sjiekieh man gaavhtan gellie aalkoealmetjh dej minngemes jaepiej leah jåhteme dej aerpievuekiej dajvijste staaride jïh sjeltide. FN sæjhta leavloem bïejedh aalkoealmetjereaktah tjuara vaarjelidh aaj gosse aalkeoalmetjh dej aerpievuekien laantedajvi ålkolisnie årroeminie.

Tjïelte- jïh orrestehtemeministere jeahta, migrasjovnem jïh juhtemem guarkedh aaj vihkeles guarkedh guktie jienebh jïh jienebh saemieh Nöörjesne jielieh. Dej minngemes jaepiej vaenie almetjh jielieh saemiej aerpievuekien dajvine årroeh jïh jienebh saemieh stuerebe sjeltine jïh staarine årroeh.

– Gosse nöörjen saemiepolitihkem hammode dellie våaroemisnie saemieh årrodh dovne voenine jïh staarine. Dah maehtieh dan ovmessie haestemh jïh nuepieh utnedh, jïh mijjieh gaajhkesidie goltelibie, Tjïelte- jïh orrestehtemeministere jeahta.

 

Vuorbbesávadusá værálda álggoálmmugijda

Uddni tjalmostahttep AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvev. – Vuorbbe bæjvváj sámijda ja divna ietjá álggoálmmugij værálda miehtáj, javllá suohkan- ja ådåsmahttemminisstar Monika Mæland.

Værálda álggoálmmukbiejvve mierreduváj AN:a oajvvetjåhkanimes jagen 1994, ja tjalmostahttá vuostasj tjåhkanimev AN:a barggojuohkusin værálda álggoálmmugijda jagen 1982.

Væráldav miehtáj gávnnuji 370 millijåvnå álggoálmmugijs, gudi årru birrusij 90 rijkan. Sij ságasti måttijt gielajt ja åvdåsti birrusij 5000 kultuvra.

Dán jagásj tiebmá: Álggoálmmugij migrasjåvnnå ja jåhtålibme

AN le válljim migrasjåvnåv ja jåhtålimev tiebmán dán jagásj álggoálmmukbæjvváj. Nággo ednamij ja resursaj hárráj, rijdo ja dálkádakrievddama li ienemusát sivá gå moattes álggoálmmugijs li ieme guovlojs jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stádajda. AN sihtá tjalmostahttet vaj álggoálmmugij rievtesvuoda aj suodjaluvvi daj álggoálmmugij hárráj gudi ieme årromguovlojt guodi.

Suohkan- ja ådåsmahttemminisstar javllá dádjadit migrasjåvnåv ja jåhtålimev le aj ájnas gå galggá dádjadit gåktu sáme Vuonan viessu. Maŋemus jagij le viesátlåhko ieme sáme guvlojn binnum, ja ienebu sámijs jåhtåli dálla stádajda ja tjoahkkebájkijda.

– Vuonarijka sámepolitihka hábbmidijn le duogátjin jut sáme Vuonan årru smávep bájkijn ja aj stádajn. Siján li ållu sierra hásstalusá ja máhttelisvuoda, ja mij berustip divnajt, javllá suohkan- ja ådåsmahttemminisstar.

Bajás