Lihkku máilmmi álgoálbmotbeivviin!

-Odne mii čalmmustahttit ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivvi. Háliidan sávvat lihku beivviin iežamet álgoálbmogii, sápmelaččaide, ja buot máilmmi álgoálbmogiidda, dadjá guovlo- ja digitaliserenministtar Linda Hofstad Helleland.

Jagi fáddá lea "Leaving no one behind: Indigenous peoples and the call for a new social contract". ON dieđuid mielde ellet eanet go 70 proseantta máilmmi álgoálbmogiin dakkár riikkain, main sierraárvosašvuohta lassána. Ollugat ellet stuorra geafivuođas. Álgoálbmogiid vuoigatvuohta searvat mearridanproseassaide lea mávssolaš vuohki geahpedit sierraárvosašvuođa. Dat lea maid vuohki deavdit ON ceavzilisvuođaulbmila nummir 1 geafivuođa jávkadeami birra.

- Stuorradiggi dohkkehii dán jagi evttohusa, man mielde eiseválddiin lea geatnegasvuohta ráđđádallat sápmelaččaiguin dakkár áššiin, mat gusket sidjiide. Dainna mii leat bargan máŋga jagi ja leat hui duhtavaččat, go ášši dál lea mearriduvvon, dadjá Linda Hofstad Helleland.

Ráđđehus geigii iežas nuppi raportta ON ceavzilisvuođaulbmiliid čuovvuleami birra dán jagi geassemánus. Norga lea máilmmi njunnošis ceavzilisvuođaulbmiliid dáfus.

- Mis lea ain ollu bargamuš, muhto raporta čujuha dan guvlui, ahte Norggas bargat erenoamáš bures digitála searvadahttimiin. Mii leat maiddái máilmmi njunnošis lágaid ektui, mat sihkkarastet buohkaid fátmmasteami, sihke almmolaš ja priváhta suorggis, dadjá Linda Hofstad Helleland.

Stuorradiggedieđáhusas sámegiela, kultuvrra ja servodaga birra, mii geigejuvvui dán jagi geassemánus, logahallojuvvo mo dieđáhusa vehkiin ollašuhttit ceavzilisvuođaulbmiliid Sámi ektui.

- Ráđđehus atná mávssolažžan geasuheaddji ja ealli sámi servodagaid, dakkár servodagaid, maidda nuorat áinnas máhccet, go leat váldán oahpu. Daid ovdánahttimis fertet jurddašit ođđa vugiiguin, ásahit ođđa ealáhusaid ja eanet bargosajiid Sápmái, dadjá Linda Hofstad Helleland.

ON váldočoahkkin lea julggaštan dán beaivvi Máilmmi álgoálbmotbeaivin 1994, ja beaivvi válljemiin čalmmustahttet ON máilmmi álgoálbmogiid bargojoavkku vuosttaš čoahkkima 1982.

 

Lahkoe veartenen aalkoeåålmegebiejjine!

- Daan biejjien EN:n gaskenasjonaale aalkoeåålmegebiejjiem mïerhkesjibie. Manne sïjhtem mijjen aalkoeåålmegh, saemieh, jïh gaajhkh veartenen aalkoeåålmegh biejjine lahkoehtidh, dajve- jïh digitaaleministere Linda Hofstad Helleland jeahta.

Daan jaepien teema lea  "Leaving no one behind: Indigenous peoples and the call for a new social contract". EN:n mietie vielie goh 70 proseenth veartenen aalkoeåålmegijstie laantine veasoeminie gusnie joekehtsvoeth læsseneminie. Jïh jeenjesh stoerre giefiesvoetesne veasoeminie. Aalkoeåålmegi reakta meatan årrodh sjæjsjalimmieh vaeltedh lea vihkeles fåantoe joekehtsvoetide giehpiedidh. Dïhte aaj viehkehte EN:n 1. nænnoesvoeteulmiem illedh, mij lea giefiesvoetem nåhkehtidh.

- Daan jaepien Stoerredigkie raeriestimmiem nænnoesti juktie vihtiestidh åejvieladtji dïedtem saemien ïedtjeladtjigujmie rååresjidh aamhtesinie mah leah dej bïjre. Daate akte barkoe mij lea vaaseme gellie jaepieh, jïh manne joekoen madtjele mijjieh daelie daam aamhtesem tjïrrehtamme, Linda Hofstad Helleland jeahta.

Reerenasse sov mubpiem reektehtsem deelli don guhkiebasse barkoen bïjre EN:n nænnoesvoeteulmiejgujmie ruffien daan jaepien. Nöörje lea njueniehkisnie veartenisnie barkosne nænnoesvoeteulmiejgujmie.

- Annje jïjnje barkoe aajmene, men reektehtse vuesehte Nöörje lea joekoen væjkele digitaale inkludeereminie. Mijjieh aaj dej væjkalommes veartenisnie laakevedtieminie juktie gorredidh gaajhkh meatan vaaltasuvvieh, dovne byögkeles jïh privaate sektovresne, Linda Hofstad Helleland jeahta.

Stoerredigkiebïevnesisnie saemien gïelen, kultuvren jïh seabradahkejieleden bïjre maam bæjhkoehti ruffien daan jaepien, akte bijjieguvvie mij vuesehte guktie bïevnese viehkehte nænnoesvoeteulmide saemien ektiedimmesne dåarjoehtidh.

- Reerenasse tuhtjie vihkele fryöjstehke jïh jielije saemien seabradahkigujmie. Edtja seabradahkh årrodh man gaavhtan noerh bååstede båetieh mænngan ööhpehtimmiem galhkeme. Dellie daerpies orrelaakan ussjedidh juktie orre jielemh jïh jienebh barkoesijjieh Saepmesne sjugniedidh, Linda Hofstad Helleland jeahta.

EN:n generaalekrirrie Veartenen aalkoeåålmegebiejjiem bæjhkoehti 1994, jïh dam voestes tjåanghkoem EN:n barkoedåehkesne veartenen aalkoeåålmegidie mïerhkesje 1982.

 

Vuorbbe værálda álggoálmmukbæjvváj!

-  Uddni mij tjalmostahttep ANa rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvev. Sidáv vuorbev sávadit mijá iehtjama álggoálmmugij, sámijda, ja divna værálda álggoálmmugijda biejvijn, javllá guovllo- ja digitaliserimminisstar Linda Hofstad Helleland.

Dán jagásj tiebmá le "Leaving no one behind: Indigenous peoples and the call for a new social contract". ANa diedoj milta viessu ienep gå 70 prosenta værálda álggoálmmugijs rijkajn gånnå ærádisá lassáni. Ja moattes viessu stuorra hæjosvuoda vuolen. Álggoálmmugij rievtesvuoda oassálasstet mærrádusprosessajda le ájnas elemænnta binnedittjat ærádisájt. Dát le aj vájkkudime ållidittjat ANa nanosvuodaulmev nr. 1, gånnå l gatjálvis muorrodit hæjosvuodav.

- Stuorradigge dagáj dán jage mærrádusáv mij lága baktu vaddá oajválattjajda vælggogisvuodav rádudalátjit sáme berustimij ássjijn ma sidjij guosski. Dát le barggo mij le jådon læhkám måttijt jagijt, ja mån lav dudálasj gå dát ássje l vijmak måhke rádjáj jåvsådam, javllá Linda Hofstad Helleland.

Ráddidus buvtij biehtsemánon dán jage ietjas nuppát rappårtav gåktu gåtsedit ANa nanosvuodaulmev. Vuodna le væráltnjunnjutjin bargon mij gullu nanosvuodaulmijda.  

- Miján li ájn muhtem lávke vádtset, valla rappoartta vuoset Vuodna dåmat dav mij sierraláhkáj gullu digitála sebrudahttemij viehka buoragit. Mij lip aj buoremusáj siegen láhkaásadusáj hárráj tjårggitjit vaj divna sebrudahteduvvi, sihke almulasj ja priváhta suorgen, javllá Linda Hofstad Helleland.

Stuorradikkediedádusán sáme giela, kultuvra ja sebrudakiellema hárráj mij biejaduváj åvddån biehtsemánon dán jage vuoseduvvá gåktu diedádus vájkkut gåtsedittjat nanosvuodaulmijt sáme aktijvuodan.

- Ráddidus mårås ja berus buorre, bisselis ja ielle sáme sebrudagájs. Dakkár sebrudagájs gåsi nuora vas sihti máhttsat gå li åhpadusájn gærggam. Dalloj le dárbbo ådå ájádusájda, ma vas ådå æládusájt ja ienep barggosajijt Sábmáj bukti, javllá Linda Hofstad Helleland.

Værálda álggoálmmukbiejvve sárnoduváj ANa oajvvetjåhkanimes jagen 1994, ja tjalmos dav vuostasj tjåhkanimev ANa barggojuohkusin værálda álggoálmmugij hárráj jagen 1982.