Lihkku Sámi álbmotbeaivái!

-Sámi álbmotbeaivi lea beaivi man lea dehálaš čalmmustahttit. Beaivi muittuha ahte min oktasaš historjá lea mielde hábmemin Norgga máŋggabealat ja rikkis servodahkan, cealká sámeministtar Linda Hofstad Helleland.

 

Sámi álbmotbeaivvi ávvudat dan muitun, ahte Troandimis lágiduvvui sámiid vuosttaš riikkačoahkkin guovvamánu 6.beaivve 1917. Eanet ja eanet olbmot háliidit čalmmustahttit beaivvi Norggas, davvin gitta máttás.  

-Sámi ja Norgga leavggat libardit miehtá riikka ja dáidá leat nu, ahte dán jagi dat šaddá áidna vuohki čalmmustahttet Sámi álbmotbeaivvi. Pandemiija váikkuha dađibahábut beaivvi ávvudeapmái. Almmatge háliidan ahte buohkat besset beaivvi ávvudit vuohkkasit ja buriin vuoiŋŋain, dadjá Helleland. 

Ođđa stuoradiggedieđáhus ealli sámi báikegottiid birra

Helleland áigu giđa mielde ovddidit sierra stuoradiggedieđáhusa sámegielaid, kultuvrra ja servodateallima birra.

-Sámi guovlluin leat buorit árvoháhkanvejolašvuođat. Danne lea dehálaš dahkat sámi báikegottiid eanet geasuheaddjin sihke orroma ja barggu dáfus, vai nagodat bissehit eretfárrema mii dađis lassána. Dán jagáš stuoradiggedieđáhusa fáddá lea danne ealáhusvejolašvuođat ealli sámi báikegottiid várás, dadjá Helleland.

Ráđđehus háliida stuoradiggedieđáhusa bokte gávdnat čovdosiid maiguin lea vejolaš sihke árbevirolaš ealáhusaid ovdánahttit  ja ođđa ealáhusaid ásahit.  

Sámi álbmotbeaivi

 

Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvui vuosttaš geardde jagi 1993 ja Norggas dat šattai almmolaš leavgabeaivin 2004:s. Sámi leavga lea Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sápmelaččaide oktasaš leavga, ja olles sámi álbmoga oktasaš symbola.

 

Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!