Melby juovlasáhka juovlamánu 2. beaivve

Fargga leat juovllat, ja losses jahki nohkagoahtá. Háliidan dán oktavuođas giitit váimmolaččat buohkaid, geat barget skuvllas ja mánáidgárddiin, ja geat juohke beaivve bargabehtet maid nagodehpet, vai mánát ja nuorat ohppet, ovdánit ja loktet nu bures go sáhttet váttis áiggis. Dii bargabehtet ja lehpet bargan issoras buori barggu guhkes áiggi.

Mii leat ráddjen doaimmaid servodaga eará osiin, vai sáhttit doallat mánáidgárddiid ja skuvllaid rabasin. Maiddái ođđa vuogádaga 5. riskadásis, nu mo dat odne ovdanbuktojuvvui, eat gidde skuvllaid ollásit. Njoammumat čuhcet dattetge iešguđetláhkai riikka iešguđet guovlluide. Nu maiddái mánáidgárddiide ja skuvllaide.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta árvvoštallá ain, ahte lea unnit jáhkehahtti, ahte mánáide ja nuoraide njoammu dávda, go ahte rávisolbmuide njoammu. Dan mii sáhttit dadjat danin go njoammunlogut badjánedje mánáidgárddiin ja skuvllain easkka go servodaga eará osiid njoammunlogut badjánedje, ja danin go eai leat leamaš ereliiggán ollu njoammumat dihto sajiin, vaikko mis leat ollu njoammumat. Dávda ii leat njommon dađi eanet oahppoásahusaid bargiide go eará fidnojoavkkuide, dan čájehit Norgga dutkamat ja Ruoŧa ja Dánmárkku dieđut. Lihkus. Seammás ollugat skuvllaid ja mánáidgárddiid bargiin dovdet ahte sii leat rašes dilis, ja ahte njoammumat njáhket lahka sin. Dasa mii atnit huvdda.

Muhtun skuvllain, mat leat guovlluin, main dávda lea njommon ollugiidda, leat ollu oahppit ja oahpaheaddjit jávkan skuvllas. Lea leamaš váttis lágidit oahpahusa. Danin mii addit vejolašvuođa lágidit eanet digitála ruovttuoahpahusa, maiddái čielga eavttuid mielde. Váldonjuolggadussan lea ain ahte ruovttuoahpahusa geavahit dušše go dat lea vealtameahttun njoammuma eastadeami geažil. Mii evttohit dál vejolašvuođa lágidit eanet ruovttuoahpahusa 12 jagi deavdán ohppiide maiddái fiskes dásis, go dat lea pedagogalaččat dohkálaš.

Muhtun oahppit ja oahpaheaddjit leat fuolas das, ahte sidjiide njoammu dávda dahje ahte sii gártet erremii aiddo ovdal juovllaid. Leatge jearran eaigo skuvllat sáhtáše váldit juovlaluomu jo árat. Mun oainnán ahte nu leat válljen dahkat muhtun gielddain.

Gielddat sáhttet rievdadit skuvllaid jahkeplánaid nu guhká go oahppit skuvlajagi áigge ožžot oahpahusa, masa sis lea vuoigatvuohta. Muhtumat leat maid jearran sáhttetgo sii lágidit eanet ruovttuoahpahusa maŋimuš beivviid ovdal juovllaid. Maiddái dan fertejit árvvoštallat ja mearridit báikkálaččat, daningo min riika ja Skuvla-Norga lea nu máŋggadáfot.

Mávssoleamos doaibma, mainna garvit njoammumiid ovdal juovllaid, lea dattetge čuovvut njoammuma eastadannjuolggadusaid, mat gustojit midjiide buohkaide.

Várra dán jagi eat berrege deaivvadit buot bearraša ustibiiguin dahje buot oarpmeliiguin ja vilbeliiguin Gjøvikas. Mánát gal galget beassat leat mánát. Lea lohpi deaivat muhtun luohkkáskihpáriid maiddái juovlaluomus. Sáhttego deaivvadit vaikko olgun? Jos mis lea lihkku, de muohttá ovdal juovllaid, nu ahte mánát besset čierastallat ja ráhkadit muohtaádjáid ovttas – dat leat njoammuma eastadeami dáfus vuogas doaimmat.

Nuorat eai dáidde beassat stuorra ávvudemiide nuppi juovlabeaivve eaige basiid gaskkas. Lea gal vejolaš čohkket muhtun buriid ustibiid dolastallat olgun. Maiddái juovllaid áigge mii fertet ráddjet gallásiin mii ovttastallat. Dán jagi mun jáhkán min buohkaid fertet leat vehá hutkát, vai doallat njoammunloguid vuollin, seammás go mis lea buorre dilli.