Nannejit dáistaleami čáhppes ekonomiija vuostá

Ráđđehus árvala sirdit vearrobearrama gielddaid vearrobearriin Vearroetáhttii 1.1.2016 rájes. Árvalusain nannejit čielgasit stáhta bargosajiid logu máŋgga guovllus.

Bargoaddikontrolla buohtalastojuvvo Vearroetáhta kontrollabirrasiiguin, ja nannejuvvon 59 jahkevirggiin. Seammás go ásahit guovllukantuvrraid, mat doibmet buorrin ja beaktilis ovttadahkan miehtá olles riikka, de ođastus mielddisbuktá ahte leat čielgasit nannemin dáistaleami čáhppes barggu vuostá. Árvalus mielddisbuktá ahte beavttálmahttit doaimma máŋgga čuođi jahkevirggi ovdii, ja dainna seastit badjel 300 miljovnna kruvnno jahkái, jo 2016 rájes.

– Dál áŋgiruššat duođas čáhppes ekonomiija vuostá. Go nannet guovllukantuvrraid, de oažžut buriid ja beaktilis ovttadagaid miehtá riikka. Stuorát ja buoret fágabirrasat nagodit buorebut dáistalit čáhppes ekonomiija vuostá, ja dat nannejit riektesihkarvuođa ja dahket doaimmaid ollašuhttima beaktilabbon. Šaddá álkit fuolahit vearromáksiid ovttaárvosaš meannudeamis ja dáistalit čáhppes ekonomiija vuostá, go bargu ii šat juohkás gielddarájáid mielde, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Vearrobearrama dálá organiseren ii leat ulbmillaš. Vearroetáhtas lea fágalaš ovddasvástádus ja dat mearrida vearu, gielddain fas lea hálddahuslaš ovddasvástádus. Dán áigge leat 288 gieldda vearrobearrankantuvrra, mat berret vearu, maid Vearroetáhtta lea mearridan. Ollu dain kantuvrrain leat hui unnit, 60 proseanttas kantuvrrain leat guokte dahje vuollái guokte jahkevirggi dan doaimmas.

– Go organiseret barggu jierpmálaččabut, de nagodit maid nannet eará mávssolaš bálvalusaid gielddaid ássiid várás, nu mo skuvlla ja boarrásiid fuolaheami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Vearrodirektoráhtta sáddii skábmamánus 2014 raportta Ruhtadandepartementii, mas árvaluvvui mo vearu bearrama berre organiseret. Gulaskuddancealkámušat čujuhit dan guvlui, ahte sihke ealáhusat ja váldofágainstánssat oaivvildit ahte vearrobearrama sirdima Vearroetáhttii lea mávssolaš ja rievttes doaibma, erenoamážit čáhppes ekonomiija dáfus. Ođastusa leat dorjon viidát, earret sii, geat barggu dán áigge doaimmahit. Ođastusa leat dorjon earret eará Skattebetalerforeningen, NHO, Revisorforeningen, Advokatforeningen, Norges autoriserte regnskapsføreres forening, Byggenæringens landsforening, Økokrim, NBČ, Vearroetáhta buot njeallje fágasearvvi ja váldolihttu UNIO. Beroštupmesearvi ruhtarihkolašvuođa vuostá (NØF) čállá earret eará, ahte dálá ortnet lea «rihkolaččaide ávkin» ja ahte lea vealtameahttun sirdit vearrobearriid Vearroetáhttii, ja dan láhkai sihkkarastit ahte ruhtarihkolašvuođa buktet albmosii nu viidát go vejolaš.

Bargosajit guovlluin
Ráđđehus árvala ásahit eanet ja stuorát kantuvrraid, go maid Vearroetáhtta ieš lea árvalan. – Mii háliidat ahte bargosajit ain juohkásit bures guovlluid gaskka. Ollu sajiide riikkas galgá ásahit buriid, geasuheaddji gelbbolašvuođabirrasiid, ja buot fylkkain galget leat kantuvrrat. Ođđa sajušteamit addet buoret geográfalaš lávdadeami, mii gulaskuddancealkámušain deattuhuvvuige, ja ásahit eanet stáhtabargosajiid dakkár guovlluide, main dán áigge eai leat nu ollu stáhtabargosajit, ruhtadanministtar Siv Jensen deattasta.

Ráđđehus árvala organiseret vearrobearrama 33 báikái, mii lea guhtta eanet, go maid Vearrodirektoráhtta lei árvalan. Daid kantuvrraid lassin, maid Vearrodirektoráhtta lei árvalan, Ráđđehus áigu ásahit kantuvrra Finnsnesii, Vossii, Lyngdalii, Eidi, Rørosii ja Leirai. Ráđđehus áigu maid ásahit Kristiansunda kantuvrii 25 bargosaji eanet, go maid Vearroetáhta lei árvalan.

Vearrobearrama sirdin lea oassi ođastusa, maid Ráđđehus lea álggahan vai vearro- ja divathálddašeapmi beavttálmuvvá. Sierradivadiid ja riikii buktima lassiárvodivada ovddasvástádus sirdojuvvo Vearroetáhttii. Ođđajagemánu 1. b. 2015 rájes šattai maiddái Stáhta bearranguovddáš Vearroetáhta oassin. Buot dáid doaimmaiguin čohkkejit vuohkkasit vearu ja divadiid mearrideami, bearrama ja kontrolla Vearroetáhttii.