Historjjálaš arkiiva

Nannet universitehtaid ja allaskuvllaid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Máhttodepartemeanta

Ráđđehus ovddida bušeahta bargama, aktivitehta ja nuppástusa várás mas vuoruhat huksehusaid ođasmahttimiid, rekruterenvirggiid ja oahpposajiid. Ráđđehus áigu seammás áŋgiruššat ahte universitehta- ja allaskuvlasuorgái oažžut sadjái ođđa ja buoret vuođđostruktuvrra.

Vuođđostrukturođastus lea bures boahtán johtui, ja ollu universitehtat ja allaskuvllat leat juo ovttastahttojuvvon. Ráđđehus árvala juolludit 175 miljovnna kruvnnu vuođđostrukturbargui ja ovttastahttinproseassaide. Dat lea 100 miljovnna kruvnnu eanet go jagi 2015. 

-Buriid universitehtaid ja allaskuvllaid  váldobargu lea ovddidit máhtolašvuođa maid mii dárbbašat jos galgat lihkostuvvat boahtteáiggis. Mii diehtit ahte ovttastahttimat mákset – dan geažil vuoruhat universitehtaid ja allaskuvllaid stáhtabušeahtas, cealká máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen. 

Lasihat eanet rekruterenvirggiid

-Dutkan ja bargit geain lea alla gelbbolašvuohta leat eaktun nuppástusaid lihkostuvvamii, ja dan geažil lasihit 104 miljovnna kruvnnu jagi 2016. Dat addá 288 ođđa rekruterenvirggiid, dadjá Røe Isaksen. 

Dain leat 125 virggi mat čuovvolahttet Guhkesáiggiplána dutkama ja alitoahpu várás. Reálafágat, teknologiija ja maritiibma fágat ja buohccedivššárfágat vuoruhuvvojit. Lasihat vel 113 virggi mat leat oassin ráđđehusa barggahanpáhkas. Dát virggit heaittihuvvojit muhtun áiggi geažes. 

Dutkanvuđot oahpaheaddjioahpahus mas lea alla kvalitehta dárbbaša lassi gelbbolašvuođa sidjiide geat oahpahit oahpaheddjiid. Ráđđehus árvala dan geažil 50 rekruterenvirggi hábmet vihttajagi oahpaheaddjioahpahusa, ja bealli daid virggiin galget heaittihuvvot muhtun áiggi geažes. 

Ásahat eanet oahpposajiid

Ráđđehus arvala dasto juolludit 38,3 miljovnna kruvnnu ásahit 350 ođđa oahpposaji praktihkalaš-pedagogalaš oahpahusas (PPU). Dat galget addit inšenevrraide ja earáide geain lea reálagelbbolašvuohta vejolašvuođa ráhkkanit oahpaheaddjiámmáhii. 

-Mii dárbbašat eanet realisttaid skuvlii ja mii áigut vuoruhit ohcciid geain lea teknologalaš fágaduogáš dahje matematihkka, luonddufága ja teknologiija oahppu, ja bohtet dakkár guovlluin gos lea alla bargguhisvuohta, dadjá Røe Isaksen. 

Ráđđehus maid deattuha buoret dearvvašvuođabálvalusaid ja ahte mis leat doarvái dearvvašvuođabargit, ja áigu juolludit ruđaid ásahit 25 ođđa oahpposaji psykologiijafágasuorgái ja 30 ođđa oahpposaji medisiidnafágasuorgái. 

Ođasmahttit universitehtahuksehusaid 

Ollu boares universitehtahuksehusat leat heajos dilis. Dat lea hehttehussan sihke dutkamii ja oahpahussii.  Kvalitehta eaktuda boahtteáigái heivehuvvon ja buori vuođđostruktuvrra.

-Mii áigut nannet universitehtaid ođasmahttinortnega 60 miljovnna kruvnnu sturrosaš juolludusain boahtte jagi, vai johtileappot sáhttá álggahit ođđa prošeavttaid, dadjá stáhtaráđđi. Ráđđehus árvala oktiibuot 135 miljovnna universitehtahuksehusaid ođasmahttindoaimmaide jagi 2016. 

Ráđđehus maid árvala juolludit 40 miljovnna kruvnnu álggahit Bergen universitehtamusea ođastandoaimmaid nuppi oasi. Musea šaddá gárvvis jagi 2019, ja  meroštallojuvvon golut dan rádjai šaddet sullii 400 miljovnna kruvnnu. Ekonomalaš hástalusat mat dál leat Norggas, eaktudit oanehisáiggi doaibmabijuid ja ekonomalaš aktivitehta.  Dan geažil ráđđehus dál eambbo nanne ja investere huksehusaide. 

Nannet maritiibmaoahpahusa

-Ráđđehusa mihttomearri lea ahte Norga galgá leat maritiimma máilmmi njunnošis. Dan geažil árvalat boahtte jahkái nannet maritiibmaoahpahusa 35 miljovnna kruvnnuin, cealká Røe Isaksen.

Maritiibma gealbudahttinprošeakta, MARKOM2020, oažžu 20 miljovnna kruvnnu. Dan lassin juolluda vel ráđđehus 15 miljovnna ruvnnu háhkat buoret dávviriid maritiibmaoahpahussii.