Historjjálaš arkiiva

Norga geargamin roasuin – ráhkadit eanet ja fátmmastit eanebuid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Ráđđehus ovddida odne ekonomalaš doaimmaid, maiguin nannejit Norgga fitnodagaid ja bargosajiid, ja maiguin ovddidit ruoná ođasmahttima. Dan láhkai Norga beassá koronaroasus.

– Mii ovdanbuktit dál doaimmaid, maiguin oažžut olbmuid fas bargui, lasihit doaimmaid Norgga ealáhusain ja nannet guhkes áiggi árvoráhkadeami priváhta suorggis dás ovddos guvlui. Dan láhkai mii nannet Norgga buorredili vuođu boahtteáiggis. Norga galgá leat ráhkkanan nu bures go vejolaš árgabeaivái, mii min vuordá roasu nuppi bealde. Mii ráhkadit eanet ja fátmmastit eanebuid bargoeallimii. Ovttas mii láidet Norgga eret roasus boahtteáigái, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg (O).

Dál go leat geargamin roasuin, de lea váldun vuosttažettiin láhčit dili priváhta ealáhusaide, vai dat sáhttet ásahit eanet bargguid ja oažžut bággolupmui biddjojuvvon olbmuid fas bargui, nu ahte bargguhisvuohta ii beasa cieggat.

– Dál go dávdda leavvan lea geahču vuolde ja servodat dađistaga rahpasa, de mii áŋgiruššat garraseappot dan ovdii, ahte Norgga ekonomiija fas jorragoahtá. Ekonomalaš doarjagat, mat doibme dalle go ollu doaimmat ledje bissehuvvon, fertejit dál heivehuvvot dahje daid sadjái ferte ásahit doarjagiid, mat ovddidit doaimmaid ja bargosajiid. Mii fertet addit ealáhusaide oadjebasvuođa, vai dat sáhttet bálkáhit eanet bargiid ja ovdánit ja vai dat dustet viidánit ođđa márkaniidda, dadjá ruhtadanministtar Jan Tore Sanner (O).

Odne ovddiduvvon doaimmat galget maid addit Norgga ekonomiijai ain buoret vuođu ođasmuvvat.

– Hástalusat, mat ledje ovdal roasu, eai leat jávkan. Mii fertet geavahit liibba oahppat, ođasmuvvat ja bidjat vuođu ruoná ovdáneapmái nu ahte geahpedit nuoskkideami, dadjá ealáhusministtar Iselin Nybø (G).

Guhkes áiggi bággoluomuid geažil šaddá stuorát riska ahte olbmot báhcet bistevaččat bargoeallima olggobeallái. Danin lea mávssolaš ahte ekonomalaš doarjagat ovddimužžan veahkehit olbmuid fas bargui. Seammás doaimmaid ferte geahččat bargomárkaniid oktavuođas, ja ahte buohkat dárbbašit oadjebasvuođa iežaset ekonomalaš dilis.

– Mii doalahit ortnegiid, maiguin sihkkarastit bearrašiid ja bargiid boađuid. Seammás mii árvalit doaimmaid, mat addet eanebuidda vejolašvuođa searvat bargoeallimii. Mii diehtit man mávssolaš ovttaskas olbmuide ja buorredilleservodahkii lea, ahte buohkat besset searvat dainna, maid sii máhttet, dadjá mánáid- ja bearašministtar Kjell Ingolf Ropstad (KrÁ).

Ráđđehus árvala strategiija ja doaimmaid viđa áŋgiruššansuorggis:

  1. Doaimmat, maiguin oažžut olbmuid fas bargui
  2. Doaimmat, maiguin sihkkarastet ahte fitnodagain leat máŋggalágan doaimmat, vai birgejit
  3. Doaimmat, maiguin ovddidit ruoná boahtteáiggi
  4. Doaimmat, maiguin čađahit Oahppoloktema 2020
  5. Doaimmat, maiguin fátmmastit eanebuid

Dán muttus, mas Norgga ekonomiija lea dál, muhtun ealáhusat vásihit dili buorránit johtilit, earát fas rahčet go jearru lea unnit, oljohaddi vuolit ja riikkaidgaskasaš ekonomiija lea geahnohut. Muhtun ealáhusain leat ain ráddjehusat, mat hehttejit sin vejolašvuođaid doaibmat. Doaibmačoahkki, maid odne ovddidit, lea danin eanet kompleaksa go ovddit doaibmačoahkit.

  • Muhtun doaimmat rievdaduvvojit dahje heaittihuvvojit, go eai šat heive dálá dillái.
  • Muhtun ođđa doaimmat evttohuvvojit, danin go dat buorebut ovddidit aktiviteahta, ovdáneami ja barggolašvuođa.
  • Muhtun ođđa ortnegat evttohuvvojit ealáhusaide, maidda roassu ain čuohcá garrasit.
  • Muhtun doaimmat viiddiduvvojit dahje evttohuvvojit, vai daiguin sihkkarastet ahte servodatkritihkalaš doaimmat, nu mo dearvvašvuođabálvalusat ja gielddat nagodit doaibmat mávssolaš rollas, mii sis lea dálá dilis.
  • Doaimmaid vuođđun leat nana doaibmačoahkit, mat leat ovddiduvvon dássážii.

Dađistaga oaidnigoahtit čielgaseappot mo servodaga rahpaseapmi váikkuha ekonomalaš ovdáneapmái ja ovttaskas ealáhusaide. Dalle maid boahtá ovdan dárbbašuvvojitgo eará doaimmat, ja mo daid vejolaččat ferte láhčit.

– Mii leat geavahan ollu ruđa vai hehttet roasu šaddamis ain stuorábun, nu ahte eanebut reastaluvvet ja šaddet bargguheapmin, ja mii ovddidit eanet doaimmaid jos lea dárbu. Maiddái roasus lea mávssolaš, ahte mii nagodit vuoruhit. Mii fertet garvit dili, mas stuorra oassi rehkegis fierahuvvo boahtte bulvii, dadjá ruhtadanministtar.

Go otná evttohus lea mielde, de šaddá oljomuddejuvvon bušeahttavuolláibáza 485 miljárdda kruvnno 2020. Dat vástida bušeahta hedjoneami 243 miljárddain kruvnnuin salderejuvvon bušeahta rájes. Oljoboađuid geavaheapmi, go dat mihtiduvvo struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuolláibáhcagiin, šaddá 425 miljárdda kruvnno 2020, dahje 4,2 proseantta foandakapitálas.

Mávssoleamos oasit evttohusas, go Norga lea geargamin roasuin:

Doaimmat, maiguin oažžut olbmui fas bargui

  • Bálkádoarjja fitnodagaide, mat váldet fas bargui iežaset bargiid, geat leamaš bággoluomus (4 mrd.)
  • Doaimmat, maiguin doalahit aktiviteahta huksensuorggis (4 mrd.)
  • Bággoluopmonjuolggadusaid rievdadusat čakčamánu b. rájes
  • Fuolahandoarjjaortnega rievdadusat suoidnemánu 1. b. rájes
  • Kultur- ja valáštallandoaimmat (1,6 mrd.)
    Guhkiduvvon buhtadanortnet | Dáiddáriid roassofoanda ja stipeandaortnet
  • Mátkeealáhusaid doarjjaortnet (250 milj.)
  • Doaimmat áigodatbargofitnodagaid várás (250 milj.)
  • Skiipahuksenealáhusa doaimmat (120 milj.)

Doaimmat, maiguin sihkkarastet ahte fitnodagain leat máŋggalágan doaimmat, vai birgejit

  • Nuppástuhttindoaimmat (800 milj.)
    Dutkan | Innovašuvdna | Teknologiijaovddideapmi
  • Opmodatvearu ealáhuskapitála stuorát árvobidjanvuoládus (10 proseantaovttadaga)

Doaimmat, maiguin ovddidit ruoná boahtteáiggi

  • Ruoná nuppástuhttinčoahkki (3,6 mrd. 3 jagi áigodagas)
    Enova | Ruoná mearrajohtolat | Sirkulára ekonomiija | Dálkkádatdoarjja | Áhpebiegga

Doaimmat maiguin čađahit Oahppoloktema 2020

  • Gealboloktendoaimmat (1 mrd.)
    Láhčit dili dasa ahte eanebut čađahit joatkkaskuvlla | Bargiid skuvlejupmi ealáhusain, main lea váttis dilli

Doaimmat, maiguin fátmmastit eanebuid

  • Nannet Searvadahttinbarggu (Inkluderingsdugnad) ja barggu buoret searvadahttima ovdii (600 mill.)
    Láidehusprográmma | Dárogieloahpahus | Barggu heiveheapmi

Dasa lassin evttohuvvo:

  • Guhkidit ealáhusaid buhtadanortnega borgemánu lohppii
  • 4,8 miljárdda kruvnno medisiinnalaš dárbašiid oastimii
  • 5,2 miljárdda kruvnno eará dárbbašlaš doaimmaide, nu mo doarjja gielddaide ja máksimat girdiruvttuide, togaruvttuide ja kollektiivajohtalussii fylkkagielddain.