Historjjálaš arkiiva

Ain ruksesruoná eanetlohku

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

- Mii leat ožžon jienasteddjiid luohttámuša stivret riikka ođđa njeallje jagi, ja go mis lea ruksesruoná eanetlohku, de mii áigut ođasmahttit ja nanusmahttit dan politihka maid mii leat jođihan. Mii áigut gudnejahttimiin hálddašit dan luohttámuša maid jienasteaddjit leat čájehan midjiide. Nu cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

- Mii leat ožžon jienasteddjiid luohttámuša stivret riikka ođđa njeallje jagi, ja go mis lea ruksesruoná eanetlohku, de mii áigut ođasmahttit ja nanusmahttit dan politihka maid  mii leat jođihan. Mii áigut gudnejahttimiin hálddašit dan luohttámuša maid jienasteaddjit leat čájehan midjiide. Nu cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

Stáhtaministtar Jens Stoltenberg deaivvada finánsaministariin Kristin Halvorseniin ja johtalusministariin Liv Signe Navarsetein Stáhtaministtarkontuvrras beaivvi maŋŋá stuorradiggeválgga 2009. Foto: SMK.

Stáhtaministtar giitá Guovddášbellodaga jođiheaddji Liv Signe Navarsete ja Sosialisttalaš gurutbellodaga jođiheaddji Kristin Halvorsen ovttasbarggu ovddas mii lea leamaš vássán njeallje jagi, ja oktasaš rahčamušaid ovddas válgagičču botta vai ráđđehusovttasbargu ain sáhttá joatkit. 

- Dál mii čohkkedit ovttasráđiid hábmet guhkásfáŋuheaddji politihka njealje jahkái, goas deaŧaleamos suorgin galget leat dorvvolaš bargosajit, skuvllaid buorideamit, boarrásiiddivššu buorideamit ja dálkkádatáššit.  

Bargiidbellodat, Guovddášbellodat ja Sosialisttalaš gurutbellodat ožžo buohkanassii 86 mandáhta vuostálagaid boargáriiguin, guđet ožžo 83 mandáhta. 
 
Ahte ráđđehus lea válggas bisuhan iežas eanetlogu Stuorradikkis, ii leat dáhpáhuvvan dan rájis go Borten koališuvdnaráđđehus nu dagai jagi 1969.