Ođđajagesárdni 2018

Ovdanbuktojuvvon NRK:s ja TV2:s ođđajagemánu 1. b. 2018.

Dilli Norggas orru buorráneamen dál.

Ođđajagisártni rájes maid diibmá dollen,lea bargguhemiid lohku njiedjan váile 14 duháhiin NAV:s. 

Eanet bearrašat besset lávket ođđajahkái oadjebasvuođain ja movttain. 

Oljohattiid duođalaš njiedjan čuzii garrasit midjiide. Fatnasat šadde gáddái.Fitnodagat reastaluvve.  Duháhiid mielde olbmot masse bargguset.

Mun deiven máŋgasa geat dan vásihedje.   

Sii muitaledje buot ohcamušaid birra maid ledje sádden, mat eai dohkkehuvvon. Eahpesihkkaris boahtteáiggi birra. Ballu viessoloana hárrái ja šaddamis bargoeallima olggobeallái.

Norggas mii leat hárjánan bargat seamma ulbmiliid ektui go lea dárbu. Dan dagaimet maiddái dán ge háve.

Bargoaddit ja fágaorganisašuvnnat soabadedje govttolaš bálkkáid, vai norgga gálvvuid ja bálvalusaid sáhttá buvttadit hálbbibun. 

Vuollegis ruvdnoárvu veahkehii ollu.

Fitnodagat buvttadedje ođđa gálvvuid ja gávdne ođđa márkaniid. Ollugat ledje čeahpit smiehttat ođđasit.  

Nu go Roxel fitnodat Stavangeris. 80 proseantta dietnasis bođii ovdal oljosuorggis. Odne boahtá 90 proseantta dietnasis eará ealáhusain. Sii geavahit iežaset gelbbolašvuođa huksendoaimmaide, johtolahkii ja mearradollui.

Olbmot áŋgirušše gávdnat ođđa bargguid, vai besset geavahit máhtuset ođđa vugiid mielde.

Ja mii juolludeimmet ollu miljárddaid erenoamážit  buohcceviesuid divodeapmái,dulvesihkkarastimii, asfalteremii ja ollu eará doaimmaide.

Dieinna lágiin joraheimmet servodatdoaimmaid dan botta go fitnodagat nuppástuhtte iežaset.

Mii barggaimet seamma ulbmiliid ektui, ja ovttas mii lihkostuvaimet.

Ollugat geain ii lean bargu diibmá dahje ovddit jagi leat dál olles barggus.

Muhto mii eat leat čoavdán buot váttisvuođaid.

Ain leat olbmot geat rahčet gávdnamis barggu.

Čálgoservodat šaddá divraseabbo, ja sisaboađut eai lassán seamma láhkai go ovdal.

Ja vuosttamužžan, mii fertet ráhkkanišgoahtit áibbas ođđa boahtteáigái.

Boahtteáigái gos bargoeallin ođasmahttojuvvo ja digitaliserejuvvo hirbmat jođánit.  

Ja gos ovdáneapmi ferte boahtit ruoná ja dálkkádatseasti ealáhusain.   

Mii fertet fuolahit ahte servodat maid guođđit mánáidasamet ja mánáidmánáidasamet, lea unnimusat seamma buori dásis go servodat maid mii oaččuimet iežamet váhnemiin.

Dan dihte fertet mii hukset dan maid gohčodat guoddevaš čálgoservodahkan.

Stuora almmolaš suorgi gáibida stuora árvoráhkadeami priváhta suorggis.

Eará ii leat guoddevaš.

Norgii lea boahtteáiggis deháleamos ráhkadit eanet gánnáhahtti bargguid priváhta suorggis. 

Dat gáibida oktasaš árjjaid. Ja nanu searaid.

Muhto mus lea jáhku Norgii.

Dat lea gáibideaddji, muhto ovttas mii galgat nagodit.

Fitnodatálggaheaddjit, dutkit ja čeahpes olbmot iešguđet fitnodagain fertejit buktit ovdan jurdagiiddiset ja vejolašvuođaid.

Jurdagat ja áigumušat fertejit dávjjibut vuolggahit ja ovdánahttit oadjebas bargosajiid eanebuidda ávkin.

Mii politihkkarat fertet fuolahit ahte mis leat  buorit skuvllat ja buorre fágaoahpu.

Ja ásahit vearrovuogádaga mii norgga bargosajiin ovddida investeremiid.

Ja unnimus lági mielde byrokratiija.

Dan lassin dárbbašat sin geat háliidit riskka váldit ja geavahit seastinruđa áiddo álggahuvvon  fitnodagaide.

Ja vel loahpas dakkár guoddu ahte Norggas lea lohpi sihke meaddit ja lihkostuvvat.

Dál go lávket ođđajahkái, ja ođđa áigái min riikkas, berret mii buohkat jurddašit ahte bargosajit ja árvoráhkadeapmi leat dehálaččat.  

Vai lihkostuvvat ovttaiduhttimiin.

Vai sáhttit eastadit earáláganvuođa ja geafivuođa.

Vai sáhttit máksit čálggu ovddas.

Boahtte logi jagi šaddá bargu ain deháleabbo jos galgat nákcet hukset guoddevaš čálgoservodaga.

 

Doaimmat rievdaduvvojit measta buot bargosajiin. Šaddet eanet dihtorat. Robohtat lassánit.

Mii maid fertet iežamet rievdadit vai nagodat čuovvut mielde.

Máŋgasat mis šaddet guhkit bargat, seammás go oahpu johtileappot boarásmuvvá ja ii ge leat šat nu áigeguovdil. 

Dan dihte leat ollugat geat fertejit váldit lassioahpu, dahje áibbas ođđa oahpu.

 

Mii galgat láhčit dili dasa.

Mihttomearri lea čielggas: Norgga bargoeallimis ii galgga oktage boarásmuvvat.

Boahttevuođas šaddet rievdadusat. Ja dasa fertet hárjánit.

Ii dušše dan geažil ahte lea áibbas dárbbašlaš. Muhto maiddái dan geažil go ođđa teknologiija ja ođđa máhttu addá buohkaide buoret servodaga. 

Mii oažžut ođđa fitnodagaid mat eai nuoskit.

Mii oažžut buoret bargosajiid go robohtat ja dihtorat váldet badjelasaset váralaš ja suivadis doaimmaid.

Mii oažžut unnit skoviid ja báhpáriid maid ferte deavdit, ja sáhttit luvvet bargofámuid čálgui.

Juo, nuppástuhttin lea hástaleaddji sidjiide geaidda dat čuohcá. Muhto min dáhttu dahkat rievdadusaid lea  maiddái Norgii buorrin.  

 

Nuppástuhttimat leat, iešguđet láhkai, čielgasit váikkuhan min servodahkii historjjá čađa.

Muhtun nuppástuhttimat leat čuohcan garraseabbo go earát.

Diibmá ávvudeimmet ahte lea 500 jagi áigi dassá go Martin Luther rievdadii dalá áigge girku. Dan maid gohčodat reformašuvdnan.

Reformašuvnna jurdda lei ahte juohke olbmos lea iežas árvu. Dat ovddidii cealkinfriddjavuođa, oahpu ja diehtaga.

Min dálá servodat livččii leamaš áibbas earálágan dáid árvvuid haga.

Árgabeaieallimis lea álki vajálduhttit dáid árvvuid. Dan eat berre dahkat. 

Min demokráhtalaš servodat ii uhkiduvvo odne. Muhto dat hástaluvvo máŋgga láhkai.

Min friddjavuohta ja min liberála árvvut leat midjiide buot deháleamos. Dan dihte galgat álo leat gozuid alde.  

Mii galgat vuosttaldit radikaliserema ja hehttet olbmuid searvamis veahkaválddálaš islamismadoaimmaide. Ja váralaš ekstremismadoaimmaide.  

Norga lea ráfálaš riika. Almmatge oaidnit ahte riiddut olgomáilmmis bohtet oidnosii maiddái min riikkas.  

Čakčat galledin Haugeåsen nuoraidskuvlla Fredrikstadas. Sis lea nuoraide sierra oahpahusdagus radikaliserema birra.

Sii ságastallet earret eará movt sánit maid mii geavahat servodatdigaštallamis váikkuhit midjiide. Mun deiven jurddašeaddji nuoraid geat háliidedje vuosttaldit radikaliserema máhtolašvuođain ja rabas digaštallamiin. Ollugat sáhttet das oahppat.

Mii fertet nanusmahttit juohke áidna nuorra olbmo vuostálastinnávccaid vai nagodit garvit giktaleddjiid geat álkis čovdosiiguin háliidit čoavdit váttis áššiid. 

Dalle dárbbašat friddja ja sorjjasmeahttun mediaid mat sáhttet min veahkehit sirret duođalaš ja eahpeduođalaš áššiid. Ja mat sáhttet veahkehit min ipmirdit ahte áššis dávjá leat máŋga beali.

Ollugat mis leat bajásšaddan ruovttuin gos álo lei okta dahje guokte aviissa gievkkanbeavddis.

Dál lea dávjá mátketelefovdna das.

Hárjánit go min mánát čuovvut mielde mii lagas servodagas dáhpáhuvvá seamma láhkai go ovdal?

Hárjánit go sii rabasvuođain ovddidit ja dustet vuosteákkaid?

Ja luohttit duođaštuvvon dieđuide?

Soaitá dat lea dán áiggi ain deháleabbo dan sivas go konspirašuvdnateoriijat ja gielis ođđasat levvet jođánit.  

Váhnemiidda ja midjiide rávisolbmuide háliidan cealkit: Buoremus vuohki bajásgeassit mánáid ja nuoraid vai šaddet kritihkalaš servodatlahttun lea ahte don ieš leat dakkár. Dan berret muitit go čohkkát gievkkanbeavdeguoras ja go leat sosiála mediain.

Dat váikkuha dasa ahte min árvvut ja min demokratiija suodjaluvvojit buorebut.  

 

Buohkat min servodagas galget bures beassat návddašit friddjavuođa mii midjiide lea hui mávssolaš. Muhtumat fertejit garrasit rahčat don ovdii. Soitet sii čohkkájit du bálddas busses, skuvllas dahje lagamus kantuvrras. 

Diibmá serve ollu čearddalaš unnitloguide gullevaš nieiddat ja nissonat duostilvuođain almmolaš ságastallamii. 

Dat ii dáhpáhuva ráŋggáškeahttá. Máŋgasat vásihit roava áitagiid ja hárdimiid.  

Muhtumat sis gohčodit iežaset «heahpatmeahttun nieiddat».

Muhtun birrasiin lea heahpat, nu gohčoduvvon negatiivva sosiála bearráigeahčču, eallinahkegiddagas masa muhtun nieiddat dubmejuvvojit. 

Mii leat guhká vuosttaldan dan, muhto kultuvrra lea váttis rievdadit.

Dál vásihat ođđa buolvva čearddalaš unnitloguide gullevaš nieiddaid geat háliidit ovddidit iežaset. Friddjavuođabuolva.

Friddjavuođabuolva mii ieš áigu mearridit mainna  bargagoahtit, geainna servvoštallat feasttas ja geainna sii háliidit juogadit iežaset eallima.  

Sii galget diehtit ahte mun ja mii doarjut sin  ollásit.

Dál leat viissáset muhtun vuorjašuvvan váhnemat geat gehččet TV.

Mun dieđán ahte dii ráhkistehpet mánáideattet.

Dan dihte doaivvun ahte dii maid oaidnibehtet man dehálaš lea addit sidjiide luohttámuša.

Diktet sin geahččalit, meaddit ja ovdánit.

Beroš eambbo das ahte sis lea buorre dilli ovdal go das maid earát oaivvildit.

Dalle birgejit din mánát bures norgga servodagas.

Guldal áinnas maid Azra Gilani muitala. Son bođii Norgii 70-logus ja lea bajásgeassán njeallje máná Norggas. Son čálii Aftenpostenii ahte: “Ii gávdno makkárge gudni mii lea čadnon nieiddaid seksualitehtii. Áidna gudni lea dat maid mii váhnemat olahat go nagodat bajásgeassit iežamet mánáid albma olmmožin.”

Dat lea bures daddjon, ja movttiidahttá min beroškeahttá čearddalaš duogážis.

 

Nuppástuhttin sáhttá leat váttis, muhto dávjá dat buktá juoga buori.

Rievdadeaddji servodat dárbbaša juoga man birra mii sáhttit čoahkkanit.

Norggas lea min ráhkis gonagasbáras diet rolla.

Diibmá ávvudii olles našuvdna gonagasbára 80-jagibeivviid. Dat lea mearkkašan veara ahki. Ja soai  nagodeaba geahččat dálá servodaga viissisvuođain.

Soai ovddasteaba bissovašvuođa ja oažžuba min čájehit rabasvuođa, ja seammás illudit ođđa áššiid dáfus. 

Mun cealkkán dearvuođaid gonagasbearrašii ja giittán arvvosmahttima ovddas maid sii addet midjiide buohkaide. 

Háliidan maid cealkit dearvuođaid norgalaččaide geat leat olgoriikkas. Soalddáhat geat leat soahtebálvalusas, veahkkebargit, diplomáhtat ja earát geat ovddidit árvvuid maidda mii luohttit ja geat barget dehálaš doaimmaid. Ollugat dis váillahehpet gal bearraša, ustibiid ja moarsi/irggi allabasiid. Galgabehtet diehtit ahte mii jurddašat din birra, ja leat hui giitevaččat rahčamušaid ovddas.

Mii galgat illudit go dilli Norggas orru čuvggodeamen. Dat dahká ahte mii leat gergosat vuostáiváldit ođđa jagi ja gieđahallagoahtit iežamet hástalusaid buriin movttain.  

Buorre ođđa jahki.