Ođđajagisárdni 2017

Ovdanbuktojuvvon NRK:s ja TV2:s ođđajagemánu 1. b. 2017.

Boares čállosiin lea sátni Norga vuosttas geardde namuhuvvon 800-jagi loahpageahčen. Na, ii fal Norggas, muhto Englánddas.  

Dohko bođii davvinorgalaš vikiŋgaoaivámuš gii gávppašii sihke sis- ja olgoriikkas ja čilgii gos son bođii. 

Dan maŋŋá leat norgalaččat johtán miehtá máilmmi. Várrečohkaide, davvipolii ja lullipolii. Mii leat fálláid bivdán ja guliid vuovdán.

Mii leimmet máilmmi goalmmát stuorimus mearrajohtolatnašuvdna dalle go gávpejohtu ovdánii eanemusat borjjasfanasáiggis.  

Dál vuovdit eanaš oasi oljju ja gássa olgoriikii. Ja eanaš mearradorski ja biebmoluosaid. Nu maiddái alumiinna ja gieddegilvagiid.

Oktavuođat eará máilmmi riikkaiguin sihkkarastet bargosajiid ja buriid bálkkáid, ja ruhtadit min čálgoortnegiid.

Danne lean ge ilus go Norga dál lea fas soahpan ovttasbargat Kinain.

Historjá lea maid midjiide oahpahan movt lea doaibmat smávisin stuoraválddispealus.

Dat addá nana oadjebasvuođadovddu go ovttasbargat eará riikkaiguin mat dorjot min demokráhtalaš árvvuid. 

Norgga historjá čájeha ahte ovttasbarggus earáiguin mii buoremusat duddjot sihke buorredili ja oadjebasvuođa.

Fámut leat jođus mat eahpidit gávpeovttasbarggu ja oktasaš sihkkarvuođa.  

Fámut mat sáhttet billistit eavttuid mat leat leamaš vuođđun Norgga lihkostuvvamii jahkečuđiid čađa.  

Ipmirdan ahte dat buktá eahpesihkkarvuođa. 

Seammás galgat seamma máilmmis hehttet bargguhisvuođa lassáneami maŋŋil oljohaddegahččama.   

Ja galgat maid máhttit iežamet ekonomiija nuppástuhttit go oljodoaimmaid buoremus áigi lea meattá muhtun beaivve.   

Mii galgat addit buriid fuolahusbálvalusaid boarrásiidda, searvadahttit ođđa báhtareddjiid bargguid ja oahpu bokte, ja ráhkkanahttit iežamet servodahkii gos lea unnán nuoskkideapmi.     

Mis leat stuora hástalusat ovddabealde.

Muhto jos vel eallitge eahpesihkkaris áiggis, de dovddan optimismma.  

Mus lea jáhku Norgii.

Ja mus lea jáhku norgalaččaide.

Mii leat rámis daid bohtosiin maid mii ovttas leat olahan. Dasa leat nana sivat. Mii ovttasbargat bures. Mii veahkehat guđet guimmiideamet. Ja mis lea luohttámuš guđet guimmiidasamet. 

Ovttas mii leat čeahpit. Ja mii dárbbašat maid buohkaid geat ovddidit min servodaga.

Politihkkarat sáhttet láhčit dili ođđa, priváhta bargosajiide, muhto duostilis ja roahkkadis nissonat ja albmát fertejit gal daid álggahit. 

Mii sáhttit juolludit ruđaid dutkandoaimmaide, muhto sii geain leat hutkannávccat galget gávdnat buriid čovdosiid.

Mii sáhttit gieldit vealaheami, muhto dat leat duostilis ovttaskasolbmot geat sáhttet jávkadit hehttehusaid ja tabuáššiid čalmmustahttit.

Boahttevuođas mii galgat eanet vuoruhit persovnnalaš vuolggahemiid.

Mii galgat sin rápmot.

Seamma láhkai go rápmot valáštallansáŋgáriid geat min movttiidahttet.

Dás áiggun rápmot muhtumiid geat mu leat movttiidahttán.

Ovtta sis deiven čáppa Ballstad báikkis Lofuohtas.  

Christian Mide fuomášii go leai barggus fástadoaktárkantuvrras ahte galggašedje gávdnot dálkkasnálut maid lea álki geavahit. 

Ja son ráhkadii dakkár dálkkasnáluid.

Dat galget dál vuvdojuvvot miehtá máilmmi.

Dárbu lea stuoris. Jahkásaččat geavahuvvojit dálkkasnálut miljárddaid mielde.

Fitnodagas lea váldokantuvra Ballstad báikkis ja guovllukantuvra Oslos.

Boahttevaš jagiid galggašeimmet bargat dan seammá maid Christian Mide.  

Earát geat movttiidahttet lea fitnodat BerGenBio ja James Lorens. 

Son jođihii dutkanjoavkku Bergen universitehtas. Sii dutke ja fuomášedje teknologiija mainna fitnodat lea dál bargamin.

Sii leat gieskat geahččaladdan ođđa dálkasa borasdávdda vuostá. 

Varraborasdávdda dálkkodanbohtosat ledje buoret go sii ledje vuordán. Dehálaš olahus.

Dál galgá dálkkas geavahuvvot dikšut earálágan  borasdávddaid.

Eanet ja eanet olbmot ožžot borasdávdda. Lea lossat oaidnit movt borasdávda čuohcá dearvvas olbmuide. Go lagas olbmot šaddet gillát ja guođđit min dán dávdda geažil.

Ođđa ja buoret dálkasat addet doaivaga. Ja addet borasdávdadivššohasaide vejolašvuođa guhkit eallit ráhkkásiiguin ovttas.   

Mii háliidat eanet dákkár dutkanolahusaid.

Dan geažil leage ráđđehus vuoruhan ja nannen dutkandoaimmaid.   

Ja danne áigut dahkat Norgga buorrin riikan gos lea vejolaš ovddidit árvobuvttadeami.

Ráhkadan dihte bargosajiid.

Ja čoavdit dehálaš hástalusaid ávkin olbmuide ja servodahkii.

Min čálgoservodat lea sorjavaš ruhtadangálduin.  

Muhto čálgui lea maid mávssolaš dat ahte olbmos lea bargu. Dan dihtet duháhiid mielde olbmot geat dál leat barggu haga, ja sin birra mii jurddašat erenoamážit dál ođđajagi álggus.

Mis fertejit leat doarvái bargosajit, ja bargu nu ollugiidda go vejolaš.   

Dan lea Aisha Ali Mohammed váldán duođas. Son lea golmma máná eadni ja Oslo vuosttas somalialaš nissonolmmoš gii lea bussevuoddji.  

Son lea hástalan guottuid iežas lagas birrasis ahte nissonolbmot galget ruovttus leat.

Son lea ožžon moaitámušaid go bargá almmáiolbmo barggu. Ja go geavaha buvssaid.

Muhto son lea maid ožžon moaitámušaid etnalaš norgalaččain go geavaha hijaba go vuodjá bussiin.  

Mun ovddastan fitnodaga ja ferten čájehit vuollegašvuođa. Danne mun modján ruovttoluotta, celkkii son Dagbladet aviisii. 

Hehttehusat mat orrot smávvá, sáhttet duohtavuođas duođalaččat.

Jos leat nu lihkolaš ahte beasat vuodjit su busse mielde, de háliidan ahte don moddjestat čábbát sutnje.  

Dalle leat don mielde váikkuheamen árgabeaivvisearvadahttimii.

Aisha Ali Mohammed ovddasta dakkár Norgga masa gonagas Harald bijai sániid Šloahttapárkkas  čakčamánus.

Son celkkii ahte su stuorámus doaivva lea ahte mii nagodat áimmahuššat guhtet guoibmámet. Ahte mii galgat hukset dán riikka, luohttevašvuođa, searvevuođa ja árvvasvuođa ala. Ahte mii dovdat, vaikko leat iešguđetláganat, ahte mii leat okta álbmot. Ahte Norga lea okta.

Sárdni čuzii min váimmuide. Dat čujuha geainnu ovddusguvlui. Dál lea min duohken dan čuovvulit.

Háliidan giitit Gonagasa ja Dronnega go soai iežaska doaimmaid bokte riikamet ovddas doaibmaba čohkkejeaddjin ja ovdagovvan.   

Eai buohkat šatta gründarat. Seamma dehálaččat leat buot doaimmat maid áŋgiris bargit čađahit bargosajistis.

Nu go vitmadis buohccedivššár Mohcen Jamei. Deiven su aiddobeliid Bjørkelia ássankollektiivvas Gjøvikas.

Son fuomášii ahte boarrásat borret menddo uhcán. Máŋggas ledje guoiran.    

Ovdal beal guovtti lei buohkaide dárjojuvvon sihke  iđitborramuš, beaiveborramuš ja mállásat.

Mohsen Jamei sirddii mállásiid beal njealji rádjai. Ja fuolahii ahte buohkat besse biebmu muosis návddašit.

Bohtosat leat hirpmástuhtti buorit.

Boarrásat eai leat šat nu guoirasat. Sii ođđet buorebut ihkku. Ja lihkadit eanet. 

Su beroštupmi ja áŋgiruššan lea addán earáide buoret ja árvvolaš eallima.

Badjel 60 proseantta boarrásiin geat orrot ásahusain borret menddo uhcán.

Ráđđehus lea dál bargagoahtán dan ovdii ahte buot boarrásat galget beassat borrat mállásiid maŋŋelis.   

Čálgobálvalusaid álkis čovdosat sáhttet ollu buoridit.

Mii fertet čehpedit bargat lokten dihte kvalitehta boarrásiidfuolahusas. Ja dalle dárbbašat eanet dákkár fuomášumiid ja jurdagiid. 

Eará persovnnalaš bargovuohki lea veahkehit earáid geat leat vásihan seamma go ieš.   

Dat sáhttet leat ovdalis dubmejuvvon olbmot geat veahkehit  luitojuvvon olbmuid ruovttoluotta servodahkii.

Dahje duođalaš buohccit geat veahkehit earáid dan dihte go sii ipmirdit movt lea eallit duođalaš buohccin dahje guhkálmas buohcuvuođain.  

Romssas deiven gieskat Jimmy Pedersen, okta Kafé X dollasearain.

Sii fállet olbmuide geain leat leamaš gárrenmirkkováttisvuođat fálaldagaid gárrenávdnasiid haga. 

Kafea gálledeaddjit muitaledje ahte kafeas sii dovdet dorvvolašvuođa ja sáhttet ságastallat olbmuiguin geat ipmirdit sin dili ja váttisvuođaid, ja ožžot veahki. 

Gávdnojit máŋga diekkár dehálaš organisašuvnna. Ovdamearkka dihte Retretten, Wayback ja eará divššohasorganisašuvnna Norggas.

Máhttu maid vásáhusaid bokte oažžu, lea dehálaš. Ráđđehus lea dál bargamin mánáidsuodjalusođastusain.

Ollu bearrašat geain leat váttisvuođat nagodit bures bajásgeassit mánáideaset jos ožžot buori veahki.  

Muhto jos mánná gillá duođalaš fuolahusváilli, de fertejit almmolaš eiseválddit váldit ovddasvástádusa ja sirdit máná.

Mii fertet dáid mánáide addit buori mánnávuođa, ja ráhkisvuođa ja fuolahusa maid sii eai ožžon ruovttus.

Danne ovttasbargat earret eará vuođđudusain Forandringsfabrikken. (Nuppástuhttinfabrihkka). Doppe deaivat mánáid ja nuoraid geat leat vásihan mánáidsuodjalusa ja psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa, ja mii oažžut ollu buriid rávvagiid.

Dáid mánáid vásáhusat galget vuhtiiváldojuvvot go hábmet mánáidsuodjalusa boahttevuhtii.

Norgalaččat olgoriikkas barget maid dehálaš ja mávssolaš doaimmaid.

Háliidan erenoamážit cealkit dearvuođaid norgga soalddáhiidda, veahkkebargiide ja eaktodáhtolaččaide riikkarájá olggobealde.

Ollugat dis ehpet beasa bearrašiin ovttas ávvudit allabasiid. Mii jurddašat din birra, ja leat rámis din áŋgiruššamiin.

Namuhuvvon ovdamearkkat čájehit maid ovttaskasolbmot nagodit čađahit go lea beroštupmi, dáhttu ja duostilvuohta. 

Sii movttiidahttet ja váikkuhit dasa ahte mis lea jáhku Norgii.

Norga lea smávva riikkaš, rabas ekonomiijain.

Mii leat hárjánan gilvalit ja nuppástuhttit iežamet.

Dán rádjai lea mannan bures.

Son gii massá barggus, oažžu veahki gávdnat ođđa barggu.

Sisaboahtu sihkkarastojuvvo dassá go fidne ođđa barggu ja mis leat fálaldagat gelbbolašvuođanannemii.

Mii oaidnit ahte ođđa fitnodagat álggahuvvojit.

Mii oaidnit ahte norgga fitnodagat dutket eanet.

Vuosttas geardde leat norgga ohppiin buoret bohtosat  go gaskamearálaččat, sihke lohkamis, matematihkas ja luonddufágas. 

Mii leat rivttes bálgá alde, muhto lea ain ollu bargu ovddabealde.

Boahttevuođas dárbbašat ain eanet ođđa, priváhta fitnodagaid.

Geavahednot ođđa jagi rámidit sin geat álggahit ođđa doaimmaid.

Norggas galgá leat lohpi sihke meaddit ja lihkostuvvat.

Ja smiehtasteatnot ahte galggašeimmet go ieža maid dahkat juoidá. Eaktodáhtolašvuođas, bargosajis dahje gründarin.

Boahttevuođas eat sáhte mieiggastit ja dorvvastit oljodoaimmaide nu go ovdal. 

Ja nu fertetge buohkat áŋgiruššat eanet.   

Buorre ođđajahki.