Ođđajagisárdni ođđajagimánu 1. b. 2023

Ráhkis buohkat. Lea šaddan eahket jagi vuosttaš beaivvis. Beroškeahttá leat go ávvudan árbevirolaš juovllaid bearrašiin, bargan dahje eanas leamašan akto, de mun sávan ahte leat deaivvadan muhtumiin geasa leat buorre.

Stáhtaministtar Jonas Gahr Støre
Stáhtaministtar Jonas Gahr Støre. Govva: Beate Oma Dahle / NTB

Searvevuohta ja oktavuohta lea álo dehálaš, ja dán jagis mii lea vuordimis šaddá ge erenoamáš mearkkašahtti.

Muhtun jagiin láve dakkár dovdu ahte mii álgit ođđasis.

Dat orro mu mielas váttis dán jagi.

Soahti Eurohpás. Alla hattit. Dálkkádatrievdamat. Ráfehisvuohta maid dovddaimet 2022:s lea ain dás.

Dat maid guhká leat atnán diehttelassan, nugo ovdáneapmi ja stabilitehta, ii leat šat liikká diehttelas.

Mii šaddat fuolas go min lagasguovlluin lea soahti.

Go reanttut loktanit.

Go buot maid mii dárbbašit divru.

Ja go šaddá váddáseabbo dahkat plánaid boahtteáigái.

De lea vel deháleabbo ahte mii bissut ovttas min riikkas.

 

Orro dego áigá, muhto lea dušše jagi áigi go mun dás čohkkájin ja hupmen njálbmesujiid ja «mehtera gaskka» birra.

Mii birgiimet koronapandemiijain searválagaid.

Lei lossat, muhto mii nagodeimmet.

Lean sihkar ahte mii birget dáid lossa áiggiiguin maid.

Mii sáhttit dál, jagi vuosttaš beaivvi, jurddašit mii mis gáibiduvvo juohke ovttas – ja mis searvevuođas.

Go mii vásihit vuostegieđageavvama, de lea dehálaš sániiguin čilget movt dat dovdo.

Muhtumat ledje erenoamáš duostilat diibmá, ja muitaledje ahte sii dovde iežaset aktonassan.

Oallugat min nuorain muitaledje man váttis lei fas boahtit johtui skuvllain ja astoáiggedoaimmaiguin pandemiija maŋŋel.

Muhtumat muitaledje psyhkalaš váttisvuođaid birra.

Earát ges cielaheami ja rasismma birra.

Máŋgasat maid garradedje iežaset ja muitaledje ahte leat geafis, ja bivde rahpasit ja rehálaččat veahki. Dat sáhttá leat oalle váttis ovtta máilmmi riggámus riikkain.

Jearrat veahki, ii leat juoga mainna galgat heahpanaddat.

Vaikko mii áinnas háliidivččiimet ieža biret, eat ge vuorjat earáid.

Muhto gul, ii oktage nagot buot.

Juohkehaš dárbbaša veahki juogamasa. Ja vaikko ii oktage sáhte buohkaid veahkehit, de sáhttet buohkat veahkehit soapmása.

Go Eurohpás lea soahti, hattit loktanit ja ekonomiijas lea ráfehisvuohta, de bohtet eambbosat dárbbašit doarjaga, movttiideami ja veahki.

Lihkus leat mis guhtet guimmiideamet, oallugat ožžot veahki bearrašis, ránnjáin ja bargoustibiin.

Ja ovttas lea mis čálgostáhta Norga.

Dat ii leat čikŋan, dan mii leat ovttas huksen buolvvaid čađa.

Čálgostáhta galgá atnit.

Jus mii galgat birget váttis áiggiid čađa, de mii fertet váras váldit guhtet guimmiideamet ja atnit daid resurssaid mat nanu searvevuođas leat.

Nu go alla elrávdnjehattiiguin. Dat čuhcet buohkaide Eurohpás go Ruošša lea measta oalát heaitán vuovdimis gássa olgoriikkaide.

Norga lei árrat jođus elrávdnjedoarjjaortnegiin, mas stáhta gokčá stuora oasi olbmuid elrávdnjerehkegiin, ja dat joatkašuvvá maid 2023:s.

Energiijaroasu bistevaš čoavddus lea ahte mii fertet buvttadit olu eambbo ođasmahtti fámu čázis, biekkas ja beaivvážis, vai boahtteáiggi hattit sáhttet leat vuollegaččat ja stabiillat olbmuide ja fitnodagaide. Dainna leat mii boahtán bures johtui.

Mis lea nanu searvevuohta Norggas. Dan leat olu ukrainalaš báhtareaddjit vásihan dáid maŋemus mánuid.

Mii leat dán rádjái váldán vuostá 35 000 Ukraina báhtareaddji. Sáhttet šaddat liikká máŋga dán jagi maid.

Olbmot leat rahpan ruovttuideaset, ja suohkanat leat dahkat hirbmat buori barggu ásaiduhttit báhtareddjiid miehta riikka. Juo, juohke áidna suohkan Norggas – unna Utsiraža rájes stuora Oslo rádjái ásaiduhttet báhtareddjiid.

Máŋga miljovnna ukrainalačča leat báhtareame soađi issorasvuođain. Earát ges vásihit dál dan buolaš dálvvi Ukrainas čázi ja elrávnnji haga.

Mun lean Norgga bealis cealkán presidentii Zelenskyjii ahte ukrainalaččaid rahčan, lea min rahčan maid.

Sii suodjalit rievtti friddjavuhtii, demokratiijai ja iešheanalašvuhtii.

Dan dihte galgat mii veahkehit ukrainalaččaid maid dán boahtte jagi, heahtevehkiin ja veahkehit sin suodjalit iežaset. Ja dainna maid ahte oažžut báhtareddjiid bargguide ja mielde searvevuhtii dáppe Norggas.

Diibmá deaivvadin olu ukrainalaš báhtareddjiiguin miehtá Norggas.

Narek lea okta sis. Dušše moadde vahkku maŋŋel go bođii Bergenii, oaččui son barggu ovtta restoráŋŋii Bryggena lahka.

Narek guossohii munnje «perse-dorski» - árbevirolaš bergenbiepmu.

Son muitalii hui vuovdnái ahte lei aitto oahppan dan ráhkadit.

«Mii eai leat sekundda ge gáhtan go attiimet Narekii barggu», dajai restoráŋŋaeaiggát. Mun sávan eambbosat ožžot vejolašvuođa fállat ukrainalaččaide barggu min riikkas.

Deaivvadeapmi Narekiin muittuhii munnje barggu mearkkašumi. Dat ahte sáhttit ieš birget ja iežas ruđaid dinet.

Eai buohkat sáhte dan, ja sis guđet eai sáhte bargat, sis mii galgat váldit buori vára. Muhto oallugat geain ii leat bargu, sihke háliidit ja sáhttet bargat. Dainna galgat mii veahkehit.

Troandimis, Scandic Nidelven hoteallas, bessen čuovvut Adriana ja Roberta ovtta vávtta gievkkanis árrat juovlamánu.

Sudnos lea doaimmashedjoneapmi, ja leaba ožžon barggus «Helt Med»-ortnega bokte. Sudnos lea dakkár máhttu ja ámmátvuovdnáivuohta mii gal bázii munnje muitui.

Diehttelasat galgat mii searvevuohtan láhčit diliid dasa ahte sii galget sáhttit bargat.

Bargu lea dehálaš várasváldin dihte alddis ja iežas olbmuin, psyhkalaš dearvvašvuođain ja vai mii dovdat ávkkálažžan.

Bargu čájeha ahte mis leat gáibádusat ja vuordámušat guhtet guimmiidasamet.

Bargu lea dehálaš doalahan dihte ealáhuseallima ja ekonomiija, muhto lea maid dehálaš vai mii galgat sáhttit máksit oahpu, dutkama ja máhtu ovddas: Buot maid mii dahkat servodahkan, sáhttá nuppástuhttit min. Ahte mii sáhttit čoavdit váttisvuođaid ja ráhkadit ođđa vejolašvuođaid.

Juo, ahte mii oažžut friddjavuođa hábmet iežamet boahtteáiggi.

Jus mii galgat sáhttit mearridit boahtteáiggi badjel, de mii fertet gávdnat čovdosiid dálkkádat- ja luonddurossui.

Dat leat olbmot geat leat dagahan dálkkádatrievdamiid.

Dan dihte fertejit maid olbmot, min máhttu, teknologiija ja politihkalaš doaibmanávccat maid čoavdit dálkkádat- ja luondduroasu.

Jus mii galgat lihkostuvvat, de fertet mii buohkat veahkehit, buohkat váldit ovddasvástádusa, smávva válljemiin maid dahkat beaivválaččat – ja daid stuora válljemiin maid dahkat go nuppástuhttit energiija ja eará luondduresurssaid.

Vássán jagis lea Norga lokten dálkkádatmihtuid. Muhto deháleabbo go ahte bidjat alla mihtuid, lea ahte leat realisttalaš plánat ja doaibmabijut olahit mihtuid. Dan leat Norggas.

Nu go Gulenis Olggut Sognas, gos bidjet čoahkkái muhtun daid vuosttaš, mearihis stuora govdu mearrabieggamilluid mat galget Davvimerrii.

Nu go Brevikas Telemárkkus ja Klemetsrudas Oslos, gos sii ráhkadit rusttegiid mat dustejit dan várálaš dálkkádatgása CO2. Nu go Øygardenis Bergana olggobealde, gos leat ráhkkaneame dasa ahte dát dálkkádatgássa sáhttá fievrreduvvot Davvimerrii ja vurkejuvvot sihkarvuhtii eanet go 2000 mehtera mearrabotni vuollái.

Dahje Arendalas ja Mo i Ranas gos huksejit ođđa máilmminjunuš báhtterfabrihkaid.

Norgga fitnodagat čeahpes bargiiguin, oallugiin dain main lea hárjáneapmi oljo- ja gássasuorggis, leat njunnošis dan ruoná molsumis. Ovttas mii unnidit nuoskkideami, ráhkadit ođđa bargguid ja ođđa energiijahámiid. Ovttas čállit mii ođđa osiid Norgga historjái.

 

Ráhkis buohkat,

Dahkat Norgga Norgan, ii leat juoga mainna mii goassege geargat.

Norga ii leat juoga maid mii olahit okte agibeaivái.

Norgga hábmejetne mun ja don, unna ja stuora válljemiiguin, juohke áidna beaivvi. Ii fal juohkehaš sierra. Muhto ovttas.

Go mii bargat.

Go mii veahkehit muhtuma min birrasis.

Go mii váldit duođas nannejuvvon Norgga árvvu ahte dahkat iežas geatnegasvuođa ja gáibidit iežas vuoigatvuođaid, dien ortnetvuorus.

Ja go mii geahčestit eret dain garra kommentárafealttain sosiála mediain, ja oaidnit guhtet guimmiideamet ámadajuid, dan min máŋggabealatvuođas.

Báhčimiid maŋŋel Oslos geassemánu 25. b. maŋŋel diibmá, gos guokte olbmo gottahalaige ja badjel 20 olbmo roasmmohuvve, de mii dagaimet ge juste dan: mii čoahkkaneimmet ja ovttas vuosttaldeimmet vaši ja cielahemiid. Olgobáikkiid bargit go dat báhčimat ledje, veahkehedje sin geaidda dat čuozai – sii eai lávken eret – muhto rahpe fas nuppe beaivvi.

Pride-parádas čakčamánus deiven Karoline ja Tina Valdresis eret.

Soai vásiheigga roavva cielaheami dan dihte go leigga lohkan juo iežaska dovdduide. Goabbat guoibmáseaskka. Válljen náitalit ja oažžut mánáid.

Soai muitaleigga iežaska muitalusa, ja váccidettiin Pride-paráda, dajaiga munnje: «Jus mii geassádit eret, de vuitet dat earát».

Dán jagi háliidan mun ahte mii buohkat dahkat nu movt Karoline ja Tina.

Eat galgga ballat, eat geassát eret, eat čiehkát.

Vaikko muhtomin sáhttá leat unohas, de mii bargat dan ovdii mii mis lea buoremus ja gievrramus, searvevuođa ja oktavuođa ovddas.

11-jahkásaš Embla Bergenis eret doalai ikte mánáid ođđajagisártni. Son finai mu kantuvrras moadde vahkku áigi ja neavvui mu ođđajagisártni dáfus. Mun áiggun siteret su, go son dajai dan nu bures:

«Manne hoigat go sáhtát buorrestit? Manne garrudit go sáhtát rámpot? Manne vašuhit go sáhtát ráhkistit?».

Lea min daguid ja guottuid submi mii hábmr min searvevuohtan.

Vaikko mii leat iešguđetláganat. Nuorat ja boarrásat. Gávpogiin ja giliin eret. Leat iešguđetlágan oskkut. Jienastit iešguđetlágan politihkalaš bellodagaid. Ja vásihit gáibideaddji áiggiid iešguđetge ládje.

Ovttas mii sáhttit válljet oktavuođa buot das mii mis leat oktasaččat, ovdalii go ballat das mii leat iešguđetládje.

Duohtavuođa behtolaš ođđasiid ovdalii.

Ja ipmárdusa dubmema ovdalii.

Čoahkkaneatnot dainna. Guđđot oasi dain iešguđetláganvuođain. Lehkot árvasat guhtet guimmiineamet ja iežaineamet.

Juovllaid leat oallugat veahkehan sin geaid mielas basit leat váddásat. Sii geain ii leat ruoktu, olbmot geain leat váttisvuođat gárrenmirkkuiguin, dahje eai oro heiveme árbevirolaš Norgga bearašjuovllaide. Áiggun erenoamážit didjiide cealkit dearvvuođaid, ja daid duháhiid mielde olbmuide geat barget go earáin lea luopmu dahje ođđet – politiijaide, muohtačorgenbiilavuddjiide, didjiide geat bargabehtet plattfoarpmain, buohcciviesuin, vuorrasiiguin, ja earáide geain lea vuorrobargu.

Áiggun giitit buot nissonolbmuid ja dievdoolbmuid uniforpmaiguin geat veahkkin suodjalit Norgga ja veahkehit min lihtolaččaid sihkarvuođa.

2022 lei eaktodáhtolaččaid jahki. Ođđa jagi álggus áiggun cealkit dearvvuođaid buohkaide didjiide geat bargabehtet eaktodáhtolaš Norgga ovddas, erenoamážit etniide ja áhčiide geat addet mánáide valáštallan- ja kulturfálaldagaid. Dii lehpet oba divrasat min searvevuhtii.

Mii leat buohkat hui giitevaččat dan gillilis barggu ovddas maid Gonagas ja Dronnet dahkaba min riikka ja álbmoga ovddas. Mii sávvat sudnuide ja buohkaide gonagasbearrašis buot buoremusa dán ođđa jahkái.

Ja juohke oktii didjiide dieppe ruovttus: Buorre ođđa jahki!