Historjjálaš arkiiva

OECD dårjudallá ráddedusá ådåstussam politihkav muhtem diedádusán rijka birra mij áttjak le boahtám

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Organisásjåvnnå rudálasj aktisasj bargo ja åvddånime diehti (OECD) bukta uddni åvddån diedádusáv mij áttjak le boahtám Vuona rijka birra. Diedádusán gehtjaduvva lagábut gåktus le dárbbo nuppástuhttet Vuona rijka ruhtadilev dála gå dal ulljosuorge árvvo unnu.

Vuona rijka ruhtadille le dal rievddamin ja sjaddamin ådå láhkáj dábálasj. Ruhtadilálasj vuojno li ietjálágátja ienni majt da li årrum mañemus 10-15 jagijt tjadá.

Gå uljohadde gahtjaj nav ålov ja nav ruvva, de dasták sjattaj rievddadibme ienep. Midjá duosstop ruhtalasj hásstalusájt dajna gå miján le buorre birástakdille ruhtadilálasj politihka hárráj ja gå stáhta finánsa li nannusa. Dássta midjij le buorre álggo. OECD le buktám åvddån huj hiebalgis guoradallamav Vuona rijka ruhtalasj dile birra, javllá ruhtadusministar Siv Jensen.

Diedádusán vuosádallá OECD dav dárbov mij le nanodit fámojt gilpustallat ja åvdedit buvtadime lassánimev vuona ruhtadilen. OECD dættot aj man ájnas dat le dahkat vaj almulasj rudá vájkkudi buoremusát gåk máhttelis.

Ráddedus vuorot vaj rudá juolloduvvi dajda almulasj åsijda ma li duola degu jåhtulak, åtsådibme, diehto ja værrogiehpedime ma åvdedi buvtadimijt. Mån lev ávon gå vuojnáv OECD guorrasam le dasi gå vuoduj biejadum politihkkalasj ásadusá le dárbulattja gå galggap duosstot dajt váttesvuodajt ma dal tjuovvu vuona ruhtadilev dajt jagijt tjadá ma li mijá åvdån. OECD vaddá rádev Vuona rijkkaj vuoledit værrodásev, mij aj le ráddedusá politihkka milta. Ráddedus barggá aj vaj háldadibme galggá binnot ja bargoj vájkkudusá lassánit. Mij lip álgatjam ájnas rievddadusájt ma gulluji dájda sebrudagá åsijda: Suohkana, politija, universitiehta, allaskåvlå ja jåhtulagáj åsijda. Mån lev ávon gå OECD vaddá dårjav ja dåhkkit buorren ráddedusá rievdadimágendáv, duoddi ruhtadusministar.

Dán jahkásasj diedádusán rijka birra gæhttjá OECD lagábut alep åhpadusájt ja dæhttot man ájnnasa da libá, diehto ja innovasjåvnnå, ma sjaddaba giehpedit váttesvuodajt ma tjuovvu dajt rievdadimijt majt Vuona rijkka viertti tjadádit. Diedádus dårjudalla aj duola degu Ráddedusá bargov gå dat ájggu aktidit alep åhpadus institusjåvnåjt vaj da storábu sjaddi. OECD guoradallá aj vuona ednambarggo- ja bájkálasj politihkav. Sij vuosádalli gå Vuodna le oadtjum nav vuorbástum æládusáv mij le meras biebbmo. Vuonan le ja viesso ednambarggo æládus mij aj dárbaj rievddaduvvat. Berustimijt viertti bårdudallat vuosstálahkkoj, valla diedádus dat vuosádallá máhttelis vuogijt ja vuoset avtav guovlov mi le mak buoremus, javllá ruhtadusministar Siv Jensen.

OECD diedádus Vuona rijka birra