Spealloruđaid váldojuogadeapmi jagi 2015 valáštallanulbmiliidda:

Badjel miljárdda kruvnnu hukset valáštallanrusttegiid

Kulturdepartemeanta lea mearridan juolludit 2 263 miljovnna kruvnnu jagi 2015 valáštallanulbmiliidda. Ruhtasupmi lea 403 miljovnna eanet go 2014:s. Dán jagi spealloruđaid juogademiin mii nannet rámmaeavttuid báikkálaš valáštallandoaimmaide Norggas.

- Vuosttas geardde historjjás lea juolludus badjel 1 miljárdda kruvnnu mii galgá geavahuvvot hukset ja divodit gielddaid valáštallanrusttegiid. Mii oaidnit ahte huksengolut leat sakka lassánan. Danne lea dárbbašlaš bajidit spealloruhtadoarjaga rusttegiid várás, cealká kulturministtar Thorhild Widvey.

- Seammás bajidat mii doarjaga báikkálaš joavkkuide ja servviide 85 miljovnna kruvnnuin, oktiibuot 294 miljovnna kruvnnu. Jagi 2014 ektui lea lassáneapmi olles 40 proseantta. Doarjja galgá nannet eaktodáhtolaš, miellahttuvuođustuvvon valáštallandoaimmaid mánáide ja nuoraide ja geahpedit goluid go galget searvat valáštallandoaimmaide ja rumašlaš aktivitehtaide, dadjá stáhtaráđđi Widvey. 

Sivvan spealloruđaid lassáneapmái lea go spealloruđaid oažžuma eavttut leat rievdaduvvon. Valáštallanulbmilat ožžot dán jagi 64 proseantta Norsk Tipping AS badjebáhcagis.

Váldojuogadeapmi 2015 (mielddus)

Dán jagi spealloruđaid juogadeamis valáštallanulbmiliidda ráđđehus vuoruha čuovvovaš áŋgiruššansurggiid:

Badjel ovtta miljárdda gielddaid valáštallanrusttegiidda

 

1 059 miljovnna kruvnnu juogaduvvo gielddaid valáštallanrusttegiid huksemii ja divodeapmái. Dat lea vuosttas geardde ahte badjel miljárdda kruvnnu juogaduvvo dákkár ulbmilii. Doarjja lea 198 miljovnna kruvnnu eanet go jagi 2014.

Lassáneapmi mii lea lagabui 200 miljovnna kruvnnu mearkkaša ahte dán jagi ožžot ollu eanet rusttegat doarjaga go ovdal. Ovdamearkka dihtii sáhtašii dáinna ruhtasupmiin hukset 20 ođđa valáštallanhálla, dahje 80 ođđa goanstarássešillju.

Dán jagi juogadeapmi valáštallanrusttegiidda lea riikkadásis stuorimus juolludus ja spealloruđaid juogadeapmi 18 fylkii 19 fylkkas ii leamaš goassige nu stuoris go dál [1].

40 proseantta doarjjalassáneapmi báikkálaš joavkkuide ja servviide

Báikkálaš joavkkut ja searvvit mat jođihit mánáid ja nuoraid valáštallamiid ja rumašlaš aktivitehtaid ožžot dál 13 proseantta spealloruđain valáštallanulbmiliidda, ovdal ožžo 11,25 proseantta. Oktiibuot ožžot sii 294 miljovnna kruvnnu 2015:s, lassáneapmi lea 85 miljovnna kruvnnu jagi 2014 ektui. Báikkálaš valáštallanráđit dat juogadit ruđaid iežaset gieldda valáštallanservviide.

- Buoridanplána ulbmil leai valáštallanulbmiliidda lasihit spealloruhtadoarjaga 12,5 proseanttain, muhto mii leat dál nagodan loktet doarjaga 13 proseanttain. Lassáneapmi dahká ahte šaddá álkit gávdnat buoret ja hálbbit eahpebyrokráhtalaš báikkálaš čovdosiid, nu ahte  buot mánát ja nuorat daid bearrašiin geain leat máksinváttisvuođat sáhttet searvat, dadjá kulturministtar Widvey.

Eanet ruhta valáštallanservviid searvadahttinbargui ja mánáid ja nuoraid astoáiggedoaimmaide

Dán jagi spealloruđaid juogadeamis mii vuoruhat mánáid ja nuoraid valáštallamiid ja vuolidat searvangáibádusaid. Báikkálaš doaibmaruđaid lassáneami lassin ráđđehus bovde 4 ođđa gávpoga searvat doarjjaortnegii  “searvvadeaddji valáštallansearvvit” ja várre dasa 2 miljovnna kruvnnu. Doarjja astoáiggedoaimmaid vuosttasceahkkefálaldagaide lassána 25 proseanttain, 20 miljovnna kruvdnui.

Doarjja dávviriidda

Dávviriidda lea juogaduvvon 17 miljovnna kruvnnu, 2 miljovnna eanet go 2014. Dán ruđas lea 3 miljovnna várrejuvvon dávviriidda sin várás geain leat vuoliduvvon doaibmanávccat. Valáštallansearvvit sáhttet ohcat ruhtadoarjaga oastit dávviriid mat leat valáštallansurggiid dávvirlisttus. 

-Dávvirortnet lea hirbmat bivnnut valáštallanservviid gaskkas ja mielddisbuktá ahte dat besset fállat buriid fálaldagaid mánáide ja nuoraide, cealká stáhtaráđđi Widvey.

Doarjja sávrudanávdnasiid eastadandoaimmaide

Sávrudanávdnasiid eastadeapmi lea vuoruhuvvon bargosuorgi. Antidoping Norge lea juo ožžon 28 miljovnna sturrosaš doarjaga 2015:s, 2 miljovnna eanet go 2014. Dan lassin juolluduvvo vel 6,5 miljovnna kruvnnu Norgga laboratoria sávrudanávdnasiid iskkadanbargui, 300 000 kruvnnu eanet go 2014:s.

Doarjja Norgga valáštallanlihttui ja olympia ja paralympia komiteii

Norgga valáštallanlihttu ja olympia ja paralympia komitea (NVL) oaččuiga juovlamánus 2014 spealloruđain 636 miljovnna kruvnnu valáštallanulbmiliidda. Ruhtadoarjja lea 43 miljovnna kruvnnu eanet go 2014:s.

Poasta 1.1 Váldojuogadeapmi fylkkaid mielde – valáštallanrusttegat gielddain

Čuovvovaš juogadeapmi: 

Østfold

47 189 000

Akershus

101 208 000

Oslo

35 210 000

Hedemárku 

39 802 000

Oppland

49 856 000

Buskerud

65 367 000

Vestfold

56 089 000

Telemárku

37 648 000

Aust-Agder

37 001 000

Vest-Agder

51 476 000

Rogaland

93 234 000

Hordaland

97 052 000

Sogn ja Fjordane

37 130 000

Møre ja Romsdal

63 998 000

Lulli-Trøndelága

74 733 000

Davvi-Trøndelága

47 132 000

Nordlánda

61 227 000

Romsa

40 455 000

Finnmárku

23 170 000

Oktiibuot

1 058 977 000

[1] Dat ii guoskka Osloi vuollegis ohcanloguid geažil. Telemárku, Romsa ja Finnmárku ožžo eanet doarjaga 2009:s barggolašvuođadoarjaga geažil mii juolluduvvui stáhtabušeahta bokte, ja dat eai lean spealloruđat.