Historjjálaš arkiiva

Menddo divrras divadat vuoliduvvojit

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

- 2013 Ráđđehus váldá ođđa lávkki divadiid vuolideamis rievttes gollodássái, ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen dadjala. Giddodagaid diggelogahandivat vuoliduvvo čielgasit, ja duollokredihttadeklarašuvnnaid divat meroštallojuvvo duohtagoluid vuođul. Jagis 2012 jahkái 2013 vuolidit menddo divrras divadiid oktiibuot 555 miljovnnain kruvnnuin. 2007 rájes Ráđđehus lea dál vuolidan divadiid badjelaš 1,2 miljárddain kruvnnuin.

- 2013 Ráđđehus váldá ođđa lávkki divadiid vuolideamis rievttes gollodássái, ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen dadjala. Giddodagaid diggelogahandivat vuoliduvvo čielgasit, ja duollokredihttadeklarašuvnnaid divat meroštallojuvvo duohtagoluid vuođul. Jagis 2012 jahkái 2013 vuolidit menddo divrras divadiid oktiibuot 555 miljovnnain kruvnnuin. 2007 rájes Ráđđehus lea dál vuolidan divadiid badjelaš 1,2 miljárddain kruvnnuin.

Ráđđehus bargá viidáseappot stáhta divadiid ja sektordivadiid geavaheami divustemiin. Divustemiid álggaheami rájes, 2007 rájes, leat vuolidan menddo divrras divadiid badjelaš 650 miljovnnain kruvnnuin. Ráđđehusa 2013 bušeahttaárvalus mielddisbuktá vuolidemiid vel 555 miljovnna kruvnno ovddas. Ráđđehus lea maid heaittihan máŋga suorgedivada.

Ráđđehus árvala dál vuolidit giddodagaid diggelogahandivadiid mealgat. Giddodagaid pántadokumeanttaid diggegulahallama máksomearri lea dán áigge 1 935 kruvnno, dábálaš diggegulahandivat fas, mii guoská giddodaga eananoamastanduođaštussii, vuoigatvuođaduođaštussii ja sullasažžii lea 1 548 kruvnno. Goappáge árvalit bidjat 1 060 kruvdnui. Dainna vuolidit mávssu oktiibuot 400 miljovnnain kruvnnuin. 2014 stáhtabušeahta rádjai Ráđđehus áigu geahčadit diggegulahandivadiid ja árvvoštallat sáhttágo hattiid vuolidit ain eanet.

Ráđđehus hálbbida ja álkidahttá hálddahuslaččat ealáhusdolliid barggu, man olis fievrridit gálvvuid riikii. Árvalit danin geahpedit duollokredihttadeklarašuvnnaid divada oktiibuot 155 miljovnnain kruvnnuin. Dat boahtá 2012 mearriduvvon 100 miljovnna vuolideami lassin. Árvalit maid rievdadit divada, nu ahte dat ii guoskka juohke deklarašuvdnii, muhto šaddá okta divat guđege mánu rehkegii. Eatnašat 23 000 fitnodagas, mat geavahit duollokredihttaortnega dán áigge, ávkkáiduvvet sakka dáid rievdadusain.

Suorgedivadiid geahpedeapmi joatkašuvvá. 2013 heaittihit guolástanfatnasiid geahččodivada ja riddodivada, mii mearkkaša 33 miljovnna kruvnno unnit boađuid goappáge divadis. Seammás árvalit lasihit dušše vehá mearradoalloealáhusa gozihan- ja geahččodivada ja Petrovlageahču doaimmaid oasseruhtadeami suorgedivada. Dat lasiha stáhta boađuid 10 ja 45 miljovnnain kruvnnuin. Divada, maid ealligovaid gaskkusteaddjit fertejit máksit filmmaid ovddalgihtii dárkkisteamis, árvalit rievdadit suorgedivadin.