Historjjálaš arkiiva

Stáhtaministara Jens Stoltenberg ođđajagisárdni 2013

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

(Nord-samisk oversettelse, sør-samisk og lulesamisk oversettelse lenger ned)

Statsminister Jens Stoltenberg sittende bak et skrivebord.

(NTB Scanpix)

Ráhkis olbmot,

Dál lea juste 100 jagi dassái go norgga nissonat ožžo ollásit jienastanvuoigatvuođa dássálaga dievdduiguin.
Odne mii jurddašit ahte lei gal buorre go dat viimmat ollašuvai.
Muhto dalle dat lei mearkkašahtti olahus.
Ja dat mearkkašii ahte máinnas álggii olles riikkas.
100 jagi áigodagas lea lassánan dásseárvu, niegut ollašuvvan ja mis lea ođđa vuoibmi jáhkkit ahte galgá leat buoret servodat.

Dan mii ávvudit dán jagi!

Ja mii galgat muitit nissoniid geat ledje njunnošis, sii geat gáibidedje juoga mii lei diehttelas – namalassii ieža beassat mearridit.

Okta sis lei Fernanda Nissen,
boargárroavvá gii láidestii riššasággebargiid bargoheaitaga 1889:s, ja gii máhtii vástidit sidjiide geat oaivvildedje ahte nissonat eai heive politihkkii.
«Skuordna šlárvvat», beaškalii son ruovttoluotta.

Grete Waitz lei ges nubbi,
falástallanbeakkán gii attii magiijalaš bottuid,
dakkár olmmoš gii njeiddii estosiid.
Grete Waitz čájehii nieiddaide miehtá máilmmi ahte ii makkárge viehkan leat nu guhkki ahte dan ii nagot viehkat.

Gro Harlem Brundtland čálii historjjá jagis 1986 go ásahii iežas nissonráđđehusa. 18 ráđđehuslahtus ledje 8 nissona. Muhtun nieiddaidskuvllas Japánas rámidedje dán earenoamášvuođa divttain
«Dan beaivvi go várit lihkkasit”.

#

Liikká.
Stuorámus várri lihkkasii jaskatvuođas.
Buot deháleamos lea ahte nissonat viimmat besse ieža válljet maid háliidedje.
Bargat ruovttus dahje vuolgit bargoeallimii?
40 jagis 600 000 nissona lávkejedje dienasbargguide.
Dál leat nieiddat eanetlogus stáhtusfágain nugo juridihkas ja medisiinnas.
Oahppu lei ja lea čoavddan nissoniid válljenfriddjavuhtii.
Čoavdda boahtteáigái.
Danin lea illudahtti ahte norgga skuvla – ja min oahpaheaddjit – dál čájehit buori ovdáneami riikkaidgaskasaš iskkademiin.

Dainna lágiin buorre skuvla lea veahkkin ásaheami nu ahte min riikka lea máilmmis okta dain buot eanemus dásseárvosaš riikkain.

#

Duostilis nissonat leat ovdagovat ja nu mii duostat sárgut ideála gova min riikii:
Fátmmasteaddji, ovttaárvosaš ja dorvvolaš Norga.
Vihtta miljovnna olbmo min servodagas- gullet ovtta našuvdnii mas mis lea luohttámuš  guhtet guoibmáseamet.

Šiehtadus lea ovttageardán.
Buohkat fertejit bargat dan maid nákcejit, ja buohkat galget oažžut dárbbu mielde.
Friddjavuohta ja dorvvolašvuohta – maid searvevuohta lea huksen – lea min riikka magiija.

Amerihkálaččain lea iežaset niehku. Mis lea norgga málle.
Min geaidnu ii soaitte leat nu máinnaslágan, muhto dat lea dađi sihkkareabbo.
Go friddjavuohta ja dorvvolašvuohta mis lea lotnolagaid, de eambbogiid niegut ollašuvvet.

Nu leage mu čuoččuhus:
Lea álkit ollašuhttit amerihkálaš niegu Norggas go Amerihkás.
Dainna mii oažžut leat vuovdnát. Ja ain fuolahit dan.
Daningo dat lea Norga.
Dat leat mii.
Seammás várren ahte mii eat galgga eallit dan doaivvus ahte nu dat bissu vaikko movt dal de leaš.
Dahje jáhkkit dasa ahte gávdnojit friddjabileahtat.

Norgga oktavuođa givrodat lea ahte juohkehaččas lea buvttus.
Ii oktage ábut dušše gáibidit.
Juohkehaš galgá jearrat alddis – mii lea mu buvttus?
Jus mii rahpat vejolašvuođa ahte muhtun beassá eret das,
ovdamearkka dihte go skelbmoša vearuin,
verroša oajuin,
dahje lasiha alccesis olu bálkká seammás go earát čájehit muttolašvuođa,
- dalle mii billistit dan mii doallá min servodagas ovttas, ja luohttámuš searvevuhtii láivu.

#

Norga ii leat dievaslaš riika, muhto Norga lea buorre riika.
Ollu eurohpálaš riikkat vásihit dál kriissa. Mii leat ovdáneaddji riika.
Mii dutkat eambbo,
ovdánahttit eambbo,
ja mii ásahit ođđa fitnodagaid.

Norga manná rivttes guvlui.

Dađi deháleabbo lea doarjut sin geat gártet olggobeallái.
-geat rahčet árgabeaivvis birget,
-geat leat oktovuođas,
-dahje geat eará ládje rahčet.
Dat dovdo liiggás lossadin dakkár riikkas gos eanet ja eanet olbmuin lea buorre dilli.

#

Ja dál ovtta mu váibmoáššiide.
Juohke nuppi minuhta jápmá riegádahtti nisu juogo man nu báikkis máilmmis.
Dát lea okta dain roavváseamos nissonvealahemiin maid mun dieđán.
Ja juohke viđat sekundda jápmá okta mánná, gean heakka livčče sáhttán gádjut.

Danin lea Norga ollu jagiid bargan njunnošis oččodit heaggadehálaš ja hálbbes dálkasiid. Dainna bargguin mii áigut joatkit go bohtosat leat hirbmat buorit.
Smávva boahkkočuggestat addá miljovnnaid mielde mánáide olles eallima skeaŋkan.
Veaháš vuoidalit sálvvain sáhttá gádjut eatni.
Mun oaivvildan dát leat dálá áiggi imašvuohta ahte nu ollu eatnit ja mánát besset eallit.

Juste ovdalaš juovllaid gávcci dearvvašvuođabargi gottáhalle dan botta go boahkuhedje polio vuostá mánáid Pakistanas. Sii gottáhalle daningo ekstrema fundamentalisttat dáhtto hehttet mánáid oažžumis dálkasiid.
Dat lea nu fasttes dahku.
Dat roavva goddimat čájehit badjelgeahččanvuođa olbmuid ektui, gierdameahttunvuođa ja máhtu ja ovdáneami biehttalusa.

#

Vássán jahki mii dán ija nogai attii sihke buriid ja balddihahtti ođđasiid geafivuođas ja dálkkádagas.
Davvipolas oaččuimet garra muittuhusa.
Jiekŋa suddá mihá eanet go dan maid vearrámus pessimisttat ledje vuordán.
ON:s New Yorkas bođii illu sáhka.
Máilbmi lea olahan várra dan dehálepmosa ON duhátjagimihtuin, beliin unnidit sin logu geat ellet áibbas geafivuođas.

Dat čájeha ahte dat ávkkuha bargat.
Go máilbmi bargá ovttas, de nákcet dan čoavdit.

Dál fertet dálkkádagas maiddái dan nákcet.
Danin mii Norggas bidjat eanet árjjaid dálkkádatrahčamušaide.
Min eananjorbadas duođai dárbbaša šiehtadusa mii addá doaivaga.
Mii háliidit leat njunnošis ollašuhttime dan.

Muhto mii fertet maiddái dahkat juoidá seammás go šiehtadallat.
Mii fertet dálkkádahkii addit álgoveahki.
-ráidnet luoitimiid,
-gádjut vuvddiid

Mun jáhkán ahte máilbmi nagoda dan.
Mii fertet jáhkkit dan.
Ja dasto fertet mii, maiddái dáppe, álbmogassii bargat.

#

Diibmá dáppe ruovttueatnamis ledje ollu duostilis olbmot.
Mánu áigi mii gudnejahtiimet 22 nissona ja dievddu Edeldåd-medáljjain duostilvuođa geažil maid sii čájehedje go Norga vásihii terrora.
Juohke áidna sis gii bođii okto ja ovddemus, fertii ieš okto mearrádusa váldit.
Lei sáhka eallimis ja jápmimis.
Earáid heakkas.
Iežas heakkas.
Suodjegahpiriid ja gádjunliivvaid haga sii nággejedje buot balu vuostá.
Guoros gieđaiguin gádjo heakkaid.
Mii leat gudnejahttime olbmo čiekŋalis buorrevuođadáhtu go sin gudnejahttit.

Maiddái sápmelaš Eli Anne Nystad čájehii duostilvuođa. Bárdnečora givssidii su ja vikkai cahkkehit su. 23-jahkásaš ii dohkkehan dan.
Dan sadjái go vuollánit, son baicca almmolaččat almmuhii vuostáhágu givssideddjiide.
Eli Anne jorgalahti persovnnalaš gutnehuhttima ja dat jorai álbmotoaidnun givssideami vuostá.
Son šattai ovdagovvan.

Nubbi eará ovdagovva lea 15 jahkásaš Juliane Asdal, Tromøyas eret.
Son ii šat dáhtton gierdat ahte neahtas lei nu ollu roavva bilkideapmi.
Danin son álggahii hárdinhehtten-kampánnja “Stop it” Facebookas.
Kampánnja čuvvot dál nuorat davvin gitta lulás.

Mun lean ovttamielalaš Eli Anniin ja Julianiin.
Ii oktage ánssáš givssiduvvot.
Ja ii oktage galgga beassat áitit earáid nu ahte das eai čuovo váikkuhusat.
Danin áigu ráđđehus bargat nu ahte oažžu ráŋggáštuvvot vaššás cealkámušaid neahtas.
Giđđii mii áigut Stuoradiggái ovddidit láhkaevttohusa dan birra.
Muitte fal – mis lea buohkain ovddasvástádus bargat juoidá givssidemiin.

#

Mu persovnnalaš ovdagovva 2012:s lea čieža jahkásaš Even, Siellakvuonas eret.
Dat oavánis bártnáš gii garvvii jápmima stuora buollimis guokte jagi dássái, muhto fysalaš vahágat šadde vearrábut go maid mii obage máhttit jurddašit ge.  
Even ja bearaš livčče sáhttán oalát dorvvuhuvvat.  
Sii baicca čohkkejedje buot searaid duostilvuhtii mainna birgehalle morrašis ja bákčasiin.

Dii lehpet midjiide muittuhan mii eallima rivttes árvu lea.
Mun sávan didjiide buot buori.

#

Maiddái dán jagi ávvudit ollu norgalaččat ođđajagi ráfiásaheaddji bargguiguin miehtá máilmmi.
Soalddáhat. Veahkkebargit. Dearvvašvuođabargit.
Ollu liekkus giitosat didjiide buohkaide.
Ja mii muitit sin geaid leat massán. NATO-hárjehallamis Cold Response njukčamánus masse mis vihtta offiseara heakka dan surgadis girdilihkohisvuođas Giebnegáissás:
Oberstleutnánta Truls Audun Ørpen,
Kapteaidna Bjørn Yngvar Haug,
Kapteaidna Ståle Garberg,
Kapteaidna Siw Robertsen ja
Kapteaidna Steinar Utne.

Mii válddiimet vuostá sága sin duššama birra lossa morrašiin.

#

Dán jagi vuosttaš beaivvi mannet jurdagat min ráhkis gonagasbearrašii.
Diibmá ávvudeimmet gonagasbára duppal 75-jagi beivviid.
Odne mii giitit sin vel ovtta jagi buori barggu ovddas maid sii leat Norgga ovddas dahkan.

Mun áiggun maiddái giitit buohkaid geat leat barggus dán ođđabeaibasi.
Buohccedivššárat ja dollačáskkadeaddjit,
muohtaboltunbiilavuoddjit ja lovssat.
Ja ollu earát.
Giitu go dii bargabehtet  dan botta go mii earát ávvudit.

Mun cealkkán earenoamáš dearvuođaid juohke politiijabálvái gii lea ihkku bargovuorus.
Dii guoddibehtet ovddasvástádusa min dorvvolašvuođas  jierpmálaš ja duostilis vugiin.
Mii giitit din dan ovddas.

Buorre ođđa jahki!

 

Staateministere Jens Stoltenbergen orrejaepienhåalome 2013

Gieries gaajhkesh dovnesh,

Daan jaepien veele 100 jaepieh mænngan nöörjen nyjsenæjjah ellies steemmadimmiereaktam åadtjoejin seammalaakan goh kaarrh.

Nov lij hævvi daerpies aaj, ussjedibie daan biejjien.
Men dan aejkien dïhte lij akte vihkeles heannadimmie.
Jïh dïhte lij dïhte aalkove akten heamturese akten ellies laantese.

100 jaepiej tjïrrh dle lissiehtamme mïrrestalleme håhkoem båeltielamme, nïekedassh buakteme jïh jaahkose orre faamoem vadteme akten buerebe siebriedahken bïjre.

Dam edtjebe daan jaepien heevehtidh!

Jïh mijjieh edtjebe nyjsenæjjide måjhtajidh mah evtemosth veedtsin, dah mah dam tjïelke reaktam krievin –gidtjh jïjtje nænnoestidh.

Akte dejstie lij Fernanda Nissen,
båarkerefrovve mij guvhkiehtæjjine sjïdti gosse såarabarkijh streejkadin jaepien 1889,
jïh vaestiedi dejstie mah vienhtin nyjsenæjjah eah buektehth politihkine gïehtelidh.
«Fuarras sjelkiedimmie», haerhpiesligke bååstede vaestiedi.

Grete Waitz lij akte jeatjah
Akte gaarsjelimmiegujne  mij heamtureligke bodtetjh sjugniedi,
Akte almetje mij raasth tsööpki.
Grete Waitz nïejtide abpe veartenisnie vuesiehti ij gåessie gænnah akte gaahtjeme fer guhkies.

Gosse Gro Harlem Brundtland jaepien 1986 sov nyjsenæjjareerenassem darjoeji, dïhte histovrijem tjeeli.
Gaektsie dejstie 18 reerenasselïhtsegijstie lin nyjsenæjjah.

Aktene nïejteskuvlesne Japanisnie dle daam heannadimmiem earoehtin diktine «Dan biejjien vaerieh sijhtieh svihtjedh».

#

Læjhkan.
Dïhte stööremes vaerie sjeavodslaakan svihtji.
Juktie dïhte ellen vihkielommes lea nyjsenæjjah maaje meehtin sijjen jïjtsh veeljemh darjodh..
Gåetesne barkedh, jallh aelkedh ålkone barkedh?
40 jaepine dle 600.000 nyjsenæjjah sïllem veeltin jïh eelkin ålkone barkedh jïh baalhkam åadtjodh.
Daan biejjien dle jienebh nïejth dejnie staatusefaagine goh jusse jïh medisijne.
Ööhpehtimmie lij, jïh lea dïhte tjoevtenje mij baaja nyjsenæjjide veeljedh,
Tjoevtenje mijjen båetijen aajkan.
Dannasinie dan hijven nöörjen skuvle – jïh mijjen lohkehtæjjah – daelie vuesiehtieh buerebe gåarede gaskenasjovnaale goerehtimmine.

Naemhtie akte hijven skuvle viehkehte aktem dejstie veartenen bööremes mirrestalleldh laantijste sjugniedidh.

#

Mavvas nyjsenæjjajgujmieh goh åvteguvvieh edtjebe doestedh aktem maallem guvviedidh mijjen laantese:
Akte feerhmeles, mïrrestalleldh jïh jearsoes Nöörje.
Akte siebriedahke vïjhte millijovnh almetjigujmie – tjåanghkan vïeveme akten nasjovnese mah sinsitniem leajhtadieh.
Sjïehtedimmie aelhkie.

Gaajhkesh tjuerieh sijjen bööremes darjodh, jïh gaajhkesh edtjieh daerpiesvoeten mietie åadtjodh.
Frijjevoete jïh jearsoesvoete – sjugniedamme ektievoeteste – daate lea dïhte maagije mijjen laantesne.

Amerijhkanerh sijjen nïekedassem utnieh. Mijjieh dam nöörjen maallem.
Kanne mijjen geajnoe ij dan heamtureligke govloeh, men lea sagki jearsoesåbpoe.
Gosse frijjevoetem jïh jearsoesvoetem aktanibie, dle jienebh sijjen nïekedassem åadtjoeh.

Juktie mov mïele lea: Aelhkebe dam amerijhkanen nïekedassem Nöörjesne åadtjodh, goh Amerijhkesne.
Dam edtjebe garmerdidh. Jïh gorredidh.

Juktie daate lea Nöörje.
Daate lea mijjieh.
Seamma tïjjen vaarnohtem jaehkedh naemhtie sjædta saaht guktie.
Jallh vïenhtedh frijjeleahpah gååvnesieh.

Dïhte faamoe dennie nöörjen ektievoetesne lea gaajhkesh dovnesh viehkiehtieh.
Ij guhte maehtieh ajve krïevedh.
Fïereguhte tjuara jïjtjemse gihtjedh – mejnie manne viehkehteminie?
Jis mijjieh baajebe naaken snjipkelovvedh,
Vuesiehtimmien gaavhtan ij skaehtiem maeksedh,
Tjirkemebeetnegigujmie snåvsoehtidh jallh jïjtsasse stuerebe baalhkam vedtedh, mearan mubpieh mådtoem vuesiehtieh
-dellie lijme mijjen siebriedahkesne arhkene, jïh ibie ektievoetem leajhtedh.

#

Nöörje ij leah akte laante bielelen fiejlieh, men Nöörje akte hijven laante.
Daelie akte neavroe gelline europeejen laantine. Mijjieh akte laante mij sjïdteminie.
Mijjieh vielie dotkeminie.
vielie evtiedeminie jïh mijjieh orre sïelth sjugniedibie.

Nöörje reaktoe otnjegasse svïhtjeminie.

Men dellie aaj vihkielåbpoe dejtie viehkiehtidh mah ålkoelisnie tjåadtjoeh.

-mah tjabreminie bearkadidh,
-mah leah aktegs,
-jallh jeatjahlaakan tjabreminie.

Daate sagki vïerrebe domtoe aktene laantesne gusnie jienebh jienebh hijvenlaakan veasoeh

#

Jïh dellie akten aamhtesasse mij lea mov vaajmosne daelie.
Fïerhten mubpien minudten dle akte baersieldæjja jaama muvhtene lehkesne veartenisnie.
Daate dam julmiesommes sïerredimmiem nyjsenæjjaj vööste vuesehte, maam manne daajram.
Jïh fierhten vïjhteden sekunden dle akte maana jaama.
Maam maahteme åabpedh.

Dannasinie dle Nöörje gellie jaepieh tsevtsiedæjjine orreme, daerpies jïh lihties bådtjaj gaavhtan.
Dejnie edtjebe jåerhkedh, dan åvteste dah illedahkh dan joekoen hijven.
Smaave skorpedassh stritjkijijstie vedtieh millijovnide maanijste abpe jieledem vadtesinie.
Ohtje bådtja maahta aktem tjidtjiem åabpedh.
Gosse dan jïjnjh tjidtjieh jïh maanah åadtjoeh jieledh, manne vienhtem akte mirakele mijjen baelien.

Eevre jåvli åvteli dle gaektsie healsoebarkijh båvvasin mearan lin vaksijnam polioen vööste vedteminie maanide Pakistanesne.

Dah båvvasin dan åvteste ekstreme fundamentalisth sïjhtin vaksineradimmiem maanijste heerredidh.

Dïhte dan julmies.

Dah julmies båvvasimmieh aktem ålkoestimmiem almetji vööste jïh intoleransem vuesehte, jïh daajroem jïh evtiedimmiem nyöjhkoeh.

#

Dïhte jaepie maam daan jïjjen leehpimh dovne hijven jïh nåake saernieh giefiesvoeten jïh klijman bïjre böökti. Saernieh Noerhtepovleste mijjem tjarki gåaskoejin.

Jienge dan jïjnjem sjalkeminie, jïh vallah dah vïerremes pessimisth gænnah dam vienhtin.
EN New Yorkesne aktem sjollehke dïjrem böökti.

Veartene lea kanne dam vihkielommes ulmiem jakseme gaajhkijste EN’en stoerretjuetieulmijste, gidtjh unniedidh dam låhkoem mij ietjmies giefiesvoetesne jielieh.

Daate vuesehte lijsie.
Gosse veartene ektesne tjåådtje, dle dam buektiehtibie.

Daelie tjoerebe dam aaj buektiehtidh klijman bïjre.
Dannasinie dle Nöörje barkoem lissehte klijmagæmhposne.
Mijjen veartene gidtjh aktem latjkoem daarpesje mij håhkoem vadta.
Mijjieh sïjhtebe guvhkiehtæjjine årrodh juktie dam buektiehtidh.

Men mijjieh tjoerebe aaj maam akt darjodh mearan rååresjibie.
Mijjieh tjoerebe klijmese voestesviehkiem vedtedh.

-luejhtemh reejnedh
-skåajjem beerkedh.

Manne vienhtem veartene dam buektehte.
Mijjieh tjoerebe dam jaehkedh.
Jïh dle tjoerebe, aaj daesnie, ektesne lutnjedh.

#

Daesnie, gåetesne, aaj mavvas almetjh dæjmetje jaepien.

Akten asken gietjeste dle 22 nyjsenæjjah jïh kaarrh Edel-dåd-medaljine earoehtimh dan heartoen åvteste, maam vuesiehtin gosse daaresjimmie Nöörjese bööti.

Fïereguhte dejstie mij oktegh jïh voestegh bööti, tjoeri sov sjæjsjalimmiem vaeltedh.
Daate lij jieleden jïh jaemeden bïjre.

Mubpiej jielede.
Jïjtse jielede.
Bielelen hjeelme jïh bielelen veeste dah asven raastem bijjelen veedtsin.
Jïjtsh gïetigujmie dah hïegkem beerkin.
Gosse dejtie earoehtibie dle almetjen stoerre væljoem buerievoetese earoehtibie.

Aaj saemien Eli Anne Nystad heartoem vuesiehtin. Akte dåehkie baernijste dam trakasseradi jïh pryövin dam båaltajidh.
Dïhte 23 jaepien båeries nïejte idtji dam jååhkesjh gænnah.

Sijjeste åejjiem krukngedh, dle aktem byögkeles gæmhpoem irhkedæjjajgujmie veelti.
Eli Anne aktem persovneles narrahtimmiem jarki akten aajmose irhkemen vööste.
Jïh åvteguvvine sjïdti.

Akte jeatjah åvteguvvie lea 15 jaepien båeries Juliane Asdal, Tromøyeste.
Idtji dïhte vielie nahkesjh vuejnedh nedte lij dieves kruepies trïegkenasseste.  
Dannasinie aktem kampanjem irhkemen vööste eelki Facebook’sne, man nomme «Stop it».
Daelie noerh noerhtelistie åerielasse kampanjem dåeriedieh.
Manne siemes Eli Anne jïh Julianine.
Ij guhte edtjh irhkeme sjïdtedh.
Jïh ij guhte edtjh åadtjodh mubpieh håvhtadidh bielelen konsekvensh.

Dannasinie reerenasse sæjhta jiehtegh aassjojne bæsvodh, mah leah nedtesne.
Gïjrese dle sïjhtebe aktem laakeraeriestimmiem buektedh daan bïjre Stoerredægkan.
Men mujhtede – gaajhkesh mijjieh aktem dïedtem utnebe irhkemem tjöödtjestidh.

#

Mov persovneles åvteguvvie jaepien 2012 lea tjïjhtjen jaepien båeries Even, mij Salangen luvhtie båata.

Dïhte mavvas baernie nyöjhki sealadidh aktene isvelihke praedtsne vielie goh göökte jaepieh mænngan, men dah fysiske skaarah vïerrebe sjïdtin goh mijjieh nahkasjibie guarkedh.

Even jïh dan fuelhkie lin maahteme  eevre njåajjaridh.
Sijjeste dle aktem heartoem gaavnin mij sårkoen jïh baektjiedimmiej vööste vitni.

Dijjieh lidie mijjem måjhtajamme jieleden riektes aarvoen bïjre.
Manne dijjem vaajtelem gaajhkem bueriem.

#

Aaj daan jaepien jïjnjh nöörjen almetjh orrejaepiem heevehtieh raeffiesjugneden barkosne abpe veartenisnie.
Soldaath. Viehkiebarkijh. Healsoebarkijh.
Mijjieh dijjem vaajmoste gïjhtebe.
Jïh mijjieh mujhtebe dejtie mejtie dasseme.

NATO-haarjanimmesne Cold Response njoktjen, dle vïjhte mijjen offiserijste sealadin dennie vesties gïrteovlæhkosne Kebnekaisesne:
Oberstløytnante Truls Audun Ørpen,
Kapteejne Bjørn Yngvar Haug,
Kapteejne Ståle Garberg,
Kapteejne Siw Robertsen jïh
Kapteejne Steinar Utne.

Mijjieh dïjrem dijjen sealadimmien bïjre stoerre sårkojne dåastoejimh.

#

Jaepien voestes biejjien dle mijjen åssjaldahkh juhtieh mijjen gieries gånkafualhkan.
Dæjman dle gånkapaarren guektiengierts 75-jaepienbiejjiem heevehtimh.
Daan biejjien sïjhtebe akten vielie jaepien åvteste gijhtedh aktine åajvoeh barkojne Nöörjen gaavhtan.

Sïjhtem aaj gaajhkesidie gijhtedh mah leah barkosne daan orrejaepienhieljen.
Skïemtjesåjhterh jïh praedtieålmah.
Beelemebïjlevuejijh jïh skïhpeguvhkiehtæjjah
Jïh jïjnjh jeatjah.

Gæjhtoe ihke dijjieh geehteminie mearan mijjieh heevehtibie.
Akte sjïere heelsege fïerhten pollisese guhte lea ålkone barkosne daan jïjjen.
Dijjieh dïedtem guedtieminie mijjen jearsoesvoeten gaavhtan vijsiesvoetine jïh heartojne.
Mijjieh dijjem dan åvteste gijhtebe.

Buerie orre jaepie!

 

 

Stáhtaminisstar Jens Stoltenberga ådåjakhålla 2013

Gieres gájka,

Dá jage le jur 100 jage dat rájes gå vuona nissuna oadtjun jienastimriektáv sæmmi dásen gå ålmmå.

Vijmak, usjudallap uddni.

Valla dalloj lij dát mihttomierre.

Ja dat merkahij álgov subttsasis ålles rijkkaj.

100 jagij tjadá lasse dássádus dårvov tsahkkidam, niegojt vaddám ja vaddám ådå fámov jáhkkuj buorep sebrudahkaj.

Dav galggap dá jage ávvudallat!

Ja galggap mujttet nissunijt gudi åvdån vádtsin, da gudi rávkkin mij le tsuojgos – iesj bessat mierredit.

Akta dajs lij Fernanda Nissen,

Boarggárfruvva guhti åvdemusán tjuottjudij stihkkabarggij streikan jagen 1989,

ja guhti vásstedij guoddalusáv dajda gudi tjuottjodin nissuna e politihkkaj hieba.

«Forbannet sludder», sloajkkalij ruopptot.

Grete Waitz lij ietjes,

valástallamjahtto gudi sierralágásj dáhpádusájt vattij,

ulmusj guhti hieredusájt boarkkij.

Grete Waitz vuosedij nissunijda ålles væráldin ij le aktak viehkam ilá guhkke.

Gå Gro Harlem Brundtland jagen 1986 ásadij ietjas nissunráddidusáv, de histåvråv tjálij.

Gáktsa 18 ráddidusájrrasijs lidjin nissuna.

Næjttsoskåvlån Japanin dáhpádus guddneduváj divtajn «Dan biejve váre sjaddi labudallat».

#

Huoman.

Stuorámus várre jådeduváj sjávot.

Ájnnasamos le nissuna vijmak máhttin iesj válljit..

Sijdan barggat, jali barggoiellemin oassálasstet=

40 jagij tjadá 600.000 nissuna bálkkidum bargov oadtjun.

Uddni næjtso ráddiji stáhtusfágajt duola dagu jus ja medisijnna.

Åhpadus lej ja le tjåvda válljimfriddjavuohtaj nissunijda.

Tjåvda boahtteájggáj.

Dan diehti le ávvo gå vuona skåvllå – ja mijá åhpadiddje – dálla vuosedi buorre åvddånimev rijkajgasskasasj guoradallamijn.

Navti buorre skåvllå oassálasstá ásadibmáj værálda dássásamos skåvlås.

#

Buosjes nissunij åvddågåvven galggap duosstat ideálav dahkat mijá rijkkaj:

Sebrudahtte, dássásasj ja oagges Vuonarijkka.

Sebrudahka vihtta millijåvnå ájnegattjaj – snjisjkoduvvam nasjåvnnån åskojn nubbe nubbáj.

Kontrákta le álkke.

Juohkkahasj viertti máhtukvuodajnis milta barggat, ja gájka galggi oadtjot dárboj milta.

Friddjavuohta ja jasskavuohta – ásaduvvam aktisasjvuodas – dát le magija mijá rijkan.

Amerikanerijn le ietjas niehko. Miján le vuona modælla.

Mijá gæjnno ihkap ij gullu nav subttsasa muoduk, valla le ienep åskeldis.

Jus kombinerip friddjavuodav ja jasskavuodav, ienebuv oadtju niegos ållidam.

Muv tjuottjodus le:

Le giehpep ållidit amerikanalasj niegov Vuonan gå Amerigin.

Dassta galggap liehket mihá. Ja dav bisodit.

Gå dat le Vuonarijkka.

Dat le midja.

Sæmmi båttå várrodav jáhkátjit návti agev sjaddá.

Jali jáhkket gávnnuji friddjabilehta.

Fábmo vuona aktisasjvuodan le gå divna oassálassti.

Ij aktak máhte dåssju rávkkat.

Juohkkahasj viertti ietjastis gatjádit – mij le muv doarjja?

Jus rahpap vaj muhtema bessi,

duola dagu skáhtes bessat,

oajujn biehttet,

jali ietjastis vaddet ienep bálkkálasádusáv madi iehtjáda muttágisvuodav vuosedi,

- de sebrudagá lijmma biejsteduvvá, ja åssko aktisasjvuohtaj binneduvvá.

#

Vuodna ij le ållu buorre rijkka, valla Vuodna le buorre rijkka.

Moadde europalasj rijkajn le hiehte. Mij lip rijkka åvddånimijn.

Mij dutkap ienebuv,

åvddånahttep ienebuv,

ja ásadip ådå vidnudagájt.

Vuodna manná riekta guovlluj.

Ájn ájnnasabbo sjaddá viehkedit dajt gudi ålgusjbielen tjuodtju.

- gudi rahtji nagátjit,

- gudi li aktugattja,

- jali muodástuvvi ietjá láhkáj.

Dát dåbddo låssådabbo rijkan gånnå ienebujn ja ienebujn le buorak.

#

Ja de vájmmoássjáj munji.

Juohkka nuppát minuhta riegádahtte nissun jábmá juonná væráldin.

Dát le dajs værámus vuogijs nissunbadjelgæhttjamis majt diedáv.

Ja juohkka vidát sekunda mánná jábmá.

Mij máhttá gájoduvvat.

Dan diehti Vuodna måttijt jagijt barggam iellemgádjom ja álbes medisijnaj åvdås.

Dajna galggap joarkket, gå båhtusa li huj buore.

Smáv tsirggasa vaddi milijåvnåj mánájda ålles iellemav.

Binná vuojddasis máhttá iednev gádjot.

Gå nav moadda iedne ja máná bessi viessot, miejnniv mån lev oavddus mijá ájgen.

Jur javla åvddåla gáktsa varresvuodabargge gåddujin mánájt vaksineridahttemijn polioa vuossti Pakistanan.

Sij gåddujin gå ekstrema vuodulattja sihtin hieredit vaksinerimav mánájs..

Dát le nav sieldes.

Da alvos gåddema vuosedi ulmusjálbedimev, gierddamahtesvuodav ja le vuornnom máhtudagás ja åvddånimes.

#

Jagev majt låhpadijma dán ijá vattij ávvudahtte ja alvaduhtte ådåsijt hæjosvuoda ja dálkádagá birra.

Nuorttapolas oattjojma alvos mujttádusáv.

Jiegŋa suddá mihtujn majt ettjin ienemus hærdoduvvama vuorde.

ANas New Yorkan båhtin ávvosága.

Værált le jåksåm ihkap ájnnasamos ANa tuvsánjageulmijs, gå oasse dajs gudi viessu ekstrema hæjosvuodan le lahkke dassta mij lij.

Dát vuoset lijssi.

Gå værált aktit, de nahkap.

Dálla vierttip nahkat aj dálkádagá hárráj.

Dan diehti laset Vuodna rahtjamusáv dálkádakássjen.

Ednam dárbaj nav ednagit sjiehtadusáv mij dårvov vaddá.

Mij ájggop jådedit dáv nagátjit.

Valla vierttip aj barggat madi sjiehtadallap.

Vierttip dálkádahkaj álggoviehkev vaddet.

- rájnnit luojttalimijt,

- gádjot miehtsev

Jáhkáv værált dáv nahká.

Vierttip dav jáhkket.

Ja de vierttip, aj dánna, aktan låggŋit.     

#

Dánna sijdan dijmásjahke bájneduváj jálos ulmutjijs.

Mánno dát rájes guddnedijma 22 nissunijt ja ålmmåjt Edel dåd-medáljajn jálosvuoda diehtu majt vuosedin gå Vuodna stálpoduváj.

Juohkkahasj guhti aktu ja vuostatjin bådij, viertti mærrádusáv válldet.

Lij sáhka iellema ja jábmema birra.

Iehtjádij hægga.

Ietjas hægga.

Jelma dagi ja vesta dagi rasstijin balo rájáv.

Ietjas giedaj gádjun hekkajt.

Guddnedit sijáv, le guddnedit ulmutja sidodav buorrevuohtaj.

Aj sábme Eli Anne Nystad jálosvuodav vuosedij. Sån nálsoduváj ja báhttjavehka gæhttjalin suv buollidit.

23-jagák ittjij dav dåhkkida.

Ienni gå oajvev vuoledit, sån almulattjat givsediddjijt giehtadij.

Eli Anne jårgijdij persåvnålasj vuollánimev vuosstálasstemij givsedibmáj.

Ja åvddågåvvån sjattaj.

Ietjá åvddågåvvå le 15 jagák Juliane Asdal Tromøyas.

Sån ittjij desti visjá gæhttjat gå næhtta dulveduváj alvos bijtástimes.

Dan diehti álgadij sån antigivsedim-kampánjav “Stop it” Facebookan.

Kampánnja dálla tjuovoduvvá nuorajs nuortas oarjás.

Mån guorrasav Eli Annejn ja Julianejn.

Ij aktak galga givseduvvat.

Ja ij aktak galga iehtjádijt nihtodit båhtusij dagá.

Dan diehti sihtá ráddidus vasjos moalgedime nehtan galggi stráffuduvvat.

Gidáj ájggop åvdedit láhkaárvvalusáv dán birra Stuorradikken.

Valla mujte – miján gájkan le åvdåsvásstádus givsedime vuossti.

#

Muv persåvnålasj åvddågåvve le gietjav jagák Even Siellágis.

Gierddis báhttja vuornoj jábmet dållåinfernon guokta jage dát rájes, valla rubbmelasj háve majt oattjoj sjaddin værábuv gå majt nahkap dádjadit.

Even ja fámillja máhttin vuodjot dårvodisvuohtaj.

Ienni gávnnin måvtugisvuodav mij vuojtádaláj surgov ja báktjasijt.

Dij lihpit mijáv mujttádahttám iellema almma árvo birra.

Sávav didjij gájkka buorev.

#

Aj dá jage ávvudalli moadda vuonarijkaga ådåjagijt ráfeájmmudim bargujn væráldav birra.

Soahteålmmå. Viehkkebargge. Varresvuodabargge.

Mij lieggasit dijáv gájkav gijttep.

Ja mujttalip dajt gev lip láhppám.

NATO-hárjjidallamin Cold Response snjuktjamánon dá jage jábmin vihtta mijá offiserajs dan sieldes girddesårmen Giebnnegájsen.
Oberstløytnannta Truls Audun Ørpen,
Kaptæjnna Bjørn Yngvar Haug,
Kaptæjnna Ståle Garberg,
Kaptæjnna Siw Robertsen ja
Kaptæjnna Steinar Utne.

Oattjojma budáv dijá jábmema birra låsså surgujn.

#

Jage vuostasj biejve manni ájádusá mijá gieres gånågisfámilljaj.

Åvdep jage ávvudalájma gånågispárra guovtegerdak 75-jagebiejvijt.

Uddni sihtap gijttet ájn ådå jage åvdås buorre ratjástime åvdås Vuonan.

Sidáv aj gijttet gájkajt gudi li váktan dán ådåjakájllega.

Skihppijsujttára ja jáddijiddje,

Sállambijllavuoddje ja låvså.

Ja moattes ietján.

Gijtto gå gáhttijip madi mij ávvudallap.

Sierra gijtto juohkka politiulmutjij guhti le patruljan dán ijá.

Diján le åvdåsvásstádus mijá jasskavuodas jiermijn ja jálosvuodajn.

Dassta dijáv gijttep.

Vuorbbe ådåjagijn!