Historjjálaš arkiiva

Preassakonferánsa juovlamánu 2. b.

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Preassakonferánsa juovlamánu 2. b.: Stáhtaministara sáhkavuorru.

Buorit olbmot,

Mun almmuhin mannan vahku, ahte mii ovddidit nu konkrehta ávžžuhusaid go sáhttit juovlaávvudeami várás.

Álbmotdearvvašvuođainstituhta ja Dearvvašvuođadirektoráhta fágalaš rávvagiid vuođul mii leat ohcan rievttes balánssa. Álki dat ii leat.

Mii eallit iešguđetlágan eallimiid, iešguđetlágan bearrašiin ja oktavuođaiguin.

Juovllathan leat áigi goas dovdat lagašvuođa, eatge gaskka.

Mii sávašeimmet ahte buohkat besset ávvudit juovllaid nu gallásiin go fal háliidit iežaset birra.

Dan mii ánssášit, erenoamážit dán jagi.

Seammás mii leat fuolas das, ahte dávda njoammugoahtá eanet servodagas juovlaávvudeami geažil.

Mii eat hálit álggahit ođđa jagi stuorát njoammunloguiguin ja ođđa ráddjehusaiguin ođđajagemánus.

Ii oktage mis hálit dan.

 

Ráddjehusaiguin, maid birra dás fargga muitalan, mii oaivvildit eatnašiid beassat vásihit buriid basiid.

Soitet šaddat vehá earáláganat gal, go masa mii leat hárjánan.

Vuosttaš váldonjuolggadus lea ahte galgat ain ráddjet gallásiin oktiibuot leat searválagaid olles juovla- ja ođđajagiáigodagas.

Dat guoská erenoamážit áigái juovllaid ovdal. Ja juovlagávppašeami áigái. Soaitá leat jierbmái, ahte muhtumat mis lihkket árrat, ja garvet guhkes ráidduid ja stuorra olmmošhivvodagaid buvddain. Mii fertet leat bieđgguid.

Nuppi váldonjuolggadusa maid dovdabehtet: Buohkat fertejit doallat unnimustá mehtera gaskka olbmuide, geaiguin eai oro ovttas.

Gaskka doallama njuolggadusat gustojit olles ávvudeami áigge. Dan rájes go dárjot liegga njaddejugastaga dassáigo borramuš lea beavddis. Dassáigo skeaŋkkat juhkkojit. Ja dassáigo gáffe ja juovlagáhkut leat beavddis.

Mii doalahit gitta ođđajahkái ávžžuhusaid, maid mielde sáhttá váldit vuostá eanemustá vihtta guossi.

Dattetge: Guokte beaivve beassá váldit vuostá eanemustá logi guossi. Dat mearkkaša ahte sáhttet boahtit eanemustá logi guossi juovlaruohta JA eanemustá logi guossi ođđajagiruohta, dahje guokte eará beaivvi maid ieš válljet áigodagas.

Jos dattetge juovlaávvudeamis ehpet nagot doallat unnimusta mehtera gaskka daid olbmuide, geaiguin ehpet oro ovttas, de ehpet sáhte nu gallása bovdet. Gussiid logu ferte nappo heivehit dan mielde man ollu sadji lea.

Go mii dál guovtti beaivái rahpat vejolašvuođa bovdet eanet gussiid, de mii leat áibbas sorjavaččat das, ahte buohkat leat čeahpit čuovvut guokte váldonjuolggadusa:

1) Ráddje gallásiin ovttastalat áigodagas

Ii berre nappo bovdet vihtta ođđa guossi juohke beaivve ja vel logi ođđa olbmo juovla- ja ođđajagiruohta. Ollislaš ovttastalliid logu ferte ráddjet unnibun, go dábálaš juovllaid.

Ja 2) Ferte doallat unnimustá mehtera gaskka.

Jos boađát guovllus, gos leat ollu njoammumat, berret doallat guovtti mehtera gaskka olbmuide, geat gullet riskajovkui.

Dát ávžžuhusat, maid birra muitalin, gusket olles riikii.

Báikkiin, main leat ollu njoammumat, vedjet gielddat leat mearridan čavgadut njuolggadusaid sihke dan hárrái galle guossi ožžot boahtit ja gallásiin oažžu leat searválagaid juovllaid áigge.

Čuovo danin dárkilit dan báikki diehtojuohkima, gos áiggut ávvudit juovllaid.

 

Ráđđehus ávžžuha garvit dárbbašmeahttun mátkkiid sis- ja olgoriikkas.

Juovlamátkkit sáhttet máŋgasiidda leat vealtameahttumat. Molssaeaktu livččii ávvudit juovllaid bearraša haga.

Lea ortnegis fitnat barttas riikka siste, nu guhká go čuovut oppalaš johtin- ja ovttastallannjuolggadusaid.

Ferten gal deattuhit: Dáid juovllaid eat galgga johtit olgoriikii, earret jos duođas fertet.

Mii diehtit ahte ollugat lávejit juovlaluomus fitnat bearašlahtuid luhtte, geat orrot eará riikkain.

Lean fuolas das, ahte sii geat vulget, buktet njoammuma mielddiset, go máhccet.

Danin háliidan nannosit muittuhit errennjuolggadusain.

Jos válljet johtit olgoriikii juovllaid áigge, dahje dutnje bohtet guossit olgoriikkas, de fertebehtet čuovvut errennjuolggadusaid.

Buohkat galget logi beaivvi erremii, go leat leamaš rukses riikkas. Errema galgá čađahit njuolggadusaid mielde.

 

Lossa jahki lea nohkagoahtán.

Lean maŋimuš vahkuid čoahkkimiin gullan olbmuid oaiviliid miehtá riikka, earret eará psyhkalaš dearvvašvuođa ja oktonasvuođa birra.

Lean gullan čoahkkimiin, ahte váhnemat fertejit muitit, ahte sii leat mánáideaset eallima mávssoleamos olbmot.

Sii eai leat mávssolepmosat dušše unna mánážiid eallimis, muhto maiddái stuorámus mánáid eallimiin.

Min nuoraid.

Allet luoitte sin MENDDO iehčanassii. Beroštehket sis ja gulahallet singuin dan birra mo sii vedjet.

Dajan dan dál, go sávan ahte ollugat astet háleštit buriid ságastallamiid ja ovttastallet somás doaimmaid olis juovllaid áigge.

Iešguđet buolvvat ovttas.

Ja dajan vel dárkilvuođa dihte: Mánát ja nuorat, geaid váhnemat leat earránan, berrejit beassat leat goappašiin váhnemiin nu mo dábálaččat, juovlaluomu áigge.

 

Vaikko buohkat ánssášit juovllaid, goas ovttastallet lagamušaiguin, de dieđán ahte buohkain ii leat giige searvin beavdeguoras juovlaruohta.  

Logi guossi ráddjehus ii leat hástalus, go ii leat oktage gean bovdet.

Eaktodáhtolaš searvvit, mat lágidit molssaevttolaš juovla- ja ođđajagiávvudemiid, sáhttet ja berrejit lágidit doaluid nu guhká go čuvvot ávžžuhuvvon njoammuneastadandoaimmaid.

 

Dat mearkkaša eanaš sajiid, ahte eaktodáhtolaš searvvit sáhttet čohkket eanemustá vihttalot olbmo ovtta stohpui, gos dollet mehtera gaskka.

 

Ráđđehus lea dán jagi juolludan lassiruđa juovladoaimmaide ja veahkkebálvalusaide.

Oktiibuot 25 miljovnna kruvnno, vai leat doaimmat ja veahkki oažžun láhkai basiid áigge.

 

Ollugiin leat ráhkis lagaš olbmot buhcciidsiiddain dahje buohcceviesuin. Sii geat orro buhcciidsiiddain sáhttet, nu mo earátge, vuolgit lagamušaid guossáid juovllaid.

Dattetge: Guovlluin, main leat ollu njoammumat, berre buhcciidsiida gulahallat ássiiguin ja lagamušaiguin dan hárrái leago báikkálaš njoammundili dáfus jierpmálaš vuolgit guossái.

Iskosiid váldin ja erren dákkár luomu maŋŋá sáhttá buktit lassioadjebasvuođa.

 

Sávan ahte buohkat fátmmastit searváseaset sin, geaid dihtet leat okto adveantaáiggis ja juovllaid.

Mávssoleamos soaitá leat dat, mii ii mávsse maidege.

Hástte muhtuma olggos váccašit, ságastala telefovnnas dahje video bokte.

Dat sáhttá ligget eanet go jáhkášit.