Ráđđehus nammada strategiijalávdegotti valáštallama várás maid Jan Åge Fjørtoft galgá jođihit

Ráđđehus lea otne nammadan strategiijalávdegotti valáštallama várás man doaibman lea hábmet boahttevaš valáštallanpolitihka. Jan Åge Fjørtoft galgá jođihit dán lávdegotti mas leat mielde olbmot geat bures dovdet valáštallan- ja servodateallima.

Kulturministtar Thorhild Widvey ja lávdegotti jođiheaddji Jan Åge Fjørtoft. Govva: Govven: Frode Hansen/VG

- Lean hui ilus go mii leat ožžon Jan Åge Fjørtoft jođihit dán barggu. Sus leat veahkkin ollu čeahpes olbmot geain lea máhtu movt boahtteáiggi valáštallama ovddidit. Mun illudan oažžut rávvagiid ja árvalusaid lávdegottis jagi geahčen, cealká kulturministtar Thorhild Widvey.  

- Jos vel mii leat ge ásahan ođđa juohkinčoavdaga, de leat mis ain ollu stuora ja dehálaš hástalusat valáštallansuorggis. Earret eará dat go nuorat heitet valáštallandoaimmain,  valáštallan ja searvadahttin ja valáštallan ja oahppu. Boahtteáiggi valáštallama oktavuođas ferte guorahallat movt buoremusat láhčit dili sihke organiserejuvvon valáštallamii ja juohkehačča valáštallandoaimmaide, olgoeallindoaimmaide ja rumašlaš lihkadeapmái, dadjá kulturministtar Thorhild Widvey. 

Lávdegottis lea viiddis mandáhta ja galgá geahčadit čovdosiid mat buohkaide heivejit. Sii galget ovddidit árvalusaid movt movttiidahttit sin valáštallat geat eai lihkat nu ollu, doaibmahehttejumiid ja earáid geat dábálaččat eai searvva valáštallandoaimmaide. Sii galget maid buktit rávvagiid movt ovddidit ja buoridit ehtalaš ja fágavuđot alladásat valáštallandoaimmaid.

Rámmaeavttut mat gustojit valáštallama buot surggiid eaktodáhtolaš doaimmaide galget leat guovddážis lávdegotti strategiijabarggus.  

- Lean hui ilus ja dovddan maiddái stuora gudni go stáhtaráđđi munnje lea addán dán barggu. Lean bajásšaddan smávva gilážis gos olbmot eaktodáhtolaččat veahkehedje sihke rávisolbmuid ja nuoraid valáštallandoaimmaid oktavuođas.  Movt galgat mii sihkkarastit ahte boahttevaš buolvvat leat mielde valáštallandoaimmain, beroškeahttá das man dásis sii leat? Mun galggan dál jođihit resursananu lávdegotti mii viiddis mandáhta vuođul galgá árvalit čovdosiid, cealká lávdegotti jođiheaddji Jan Åge Fjørtoft.  

Lávdegotti miellahtut 

Jan Åge Fjørtoft (riegádan 1967) (lávdegotti jođiheaddji)

Fjørtoft lea iešheanalaš ealáhusdoalli ja bargá ollu fitnodagain ja organisašuvnnain Norggas ja olgoriikkas. Son lea ráđđeaddi norgga almmáiolbmuid spábbačiekčan riikkajoavkkus ja lea leamaš mielde prošeavttas “Handshake for Peace” álggu rájes juo. Jan Åge lea ovdal leamaš ámmát spábbačiekči ja oassálastán earret eará Premier League ja duiskka Bundesligas. Son lea čiekčan 71 riikkačiekčamiin Norgga ovddas. Fjørtoft lea eret Gursken báikkis Sunnmøres, ja ássá Askeris.

Anneli Nesteng (riegádan 1978)

Anneli Nesteng lea Norsk Hydro elfápmodoaimmahaga hoavda Sogn:s. Son lea árjjálaččat oassálastán ollu valáštallandoaimmain, earret eará bákte- ja jiekŋagizzumis, suhkangilvvus ja smávvafanasborjjasteamis. Son lea maid čađahan downhill-sihkelastingilvvu, čuoigangilvvuid ja viehkan maratongilvvus. E24 válljii jagi 2013 ahte son leai okta dain riikka buoremusain logi nuorra valáštalliid gaskkas.  Nesteng lea eret Østfoldas, ja ássá Sogndalas.

Mikael Oguz (riegádan 1976)

Dalle go Mikael Oguz válljejuvvui hárjehalliovdagovvan jagi 2012, de deattuhii jury su buriid guottuid ja árvvuid. Oguz jođiha Grorud Teakwondoklubb, maid su áhčči álggahii. Son lea 15 jagi leamaš mielde dán klubbas. Mikael Oguz bargá dál sadjásaš riikkajoavkkuhárjehallin Norsk Teakwondofurbund:s.

Aase Kristin H. Abrahamsen (riegádan 1962)

Aase Kristin H. Abrahamsen lea valáštallan ja fysalaš doaimmaid ráđđeaddi Álttá gielddas. Son diehtá erenoamáš bures makkár hástalusat gielddain leat valáštallansuorggis, erenoamážit dasa mii guoská valáštallanrusttegiidda.   Son lea eret Ålesundas ja lea ássan Álttás 1988 rájes.

Cato Zahl Pedersen (riegádan 1959)

Cato Zahl Pedersen lea váldofaláštallin vuoitán 13 golli ja ovtta silbba njealji Paralympics-gilvvus. Son lea ožžon medáljaid čuoigamis, čierastallamis ja friddjavaláštallamis. Iežas “Unarmed-ekspedisjoner” oktavuođas lea son fitnan Lullibullis ja ollu alla váriin máilmmis.  Zahl Pedersen:s leat ollu luohttámušdoaimmat valáštallansuorggis. Son lea erenoamážit bargan doaimmashehttejumiid valáštallamiin – maŋimuš fágakonsuleantan Olympiatoppen paralympia valáštallamis. Son bargá prošeaktajođiheaddjin Reaktorskuvllas ja ássá Nesoddenis Akershusas.

Jorid Degerstrøm (riegádan 1973)

Jorid Degerstrøm bargá doaktárin Davvi-Norgga Universitehtabuohcceviesus ja sus lea medisiinnalaš ovddasvástádus almmáiolbmuid spábbačiekčan riikkajoavkkus. Son lea ovdal bargan váldovaláštallamiin Olympiatoppen organisašuvnnas.  Degerstrøm ássá Romssas.

Øyvind Sandbakk (riegádan 1981)

Øyvind Sandbakk lea dutkankoordináhtor Váldovaláštallanguovddážis, Norgga teknihkalaš-luonddudieđalaš universitehtas. Son  jođiha dutkama ja ovddideami Olympiatoppen organisašuvnnas Gaska-Norggas. Sus leat iešguđetlágan luohttámušdoaimmat ja beroštumit čuoigansuorggis. Sandbakk ássá Troandimis.

Ingrid Tollånes (riegádan 1965)

Ingrid Tollånes jođiha servodat- ja skeaŋkaossodaga Gjensidige vuođđudusas. Son lea guhká bargan valáštallandoaimmaiguin iešguhtet suorggis, earret eará generálačállin Oslo valáštallanbires máŋga jagi. Tollånes leamaš maid mielde Markarådet ráđis. Son lea maid doaibman stivralahttun Dutkanráđi valáštallan, servodaga ja eaktodáhtolaš organiseren prográmmas. Tollånes lea eret Skienis, ja ássá Oslos.

Magnus Sverdrup (riegádan 1975)

Magnus Sverdrup doaibmá erenoamášráđđeaddin Norgga valáštallanlihtus ja olympia ja paralympia komiteas (NIF).  Sus leat leamaš iešguđetlágan luohttámušdoaimmat NIF:s 2002 rájes. Sverdrup lea eret Kristiansandas, ja ássá Oslos.

Lávdegoddi galgá ovddidit árvalusaidis vuosttas kvartálas 2016.