Ráddjehusaid geahpedit boahkuheami maŋŋá

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Olbmot, geat leat oktii boahkuhuvvon, leat suddjejuvvon goalmmát vahku rájes boahkuid maŋŋá, ja eanemustá vihttanuppelot vahku daid maŋŋá. Otná rájes besset oktii boahkuhuvvon olbmot čuovvut seammáid ávžžuhusaid, go sii geat leat boahkuhuvvon guktii. Geahppasut ráddjehusat gustojit maid olbmuide, geain lea leamaš covid-19-dávda maŋimuš guđa mánus.

– Árgabeaivi šaddá vehážiidda geahppasut. Otná rájes šaddá geahppasut dilli oktiibuot 1,4 miljovnna olbmui, geat leat boahkuhuvvon unnimustá oktii. Seammá guoská maid sidjiide, geain lea leamaš covid-19 maŋimuš guđa mánus, stáhtaministtar Erna Solberg dadjá.

Vuolábealde namuhuvvon joavkkut meroštallojit dás duohko leat “suddjejuvvon”, ja ožžot geahppasut ráddjehusaid priváhta oktavuođain:

  • Olbmot, geat leat boahkuhuvvon guktii.

  • Olbmot, geat leat boahkuhuvvon oktii, ja lea vássán 3 – 15 vahku dan rájes go sii ožžo boahkuid. Sii fertejit leat leamaš Norggas maŋimuš logi beaivvi.

  • Olbmot, geain lea leamaš covid-19-dávda maŋimuš guđa mánus.

– Mii rievdadit ráddjehusa dan hárrái gallis sáhttet boahtit guossái. Guosselohkui ii šat dárbbaš rehkenastit mielde sin, geat leat suddjejuvvon, sii lohkkojit seammá jovkui dállodoalu ássiiguin. Dálá ávžžuhusaid mielde besset eanemustá viđas boahtit guossái. Dán rievdadusa maŋŋá guossái sáhttet boahtit ovdamearkka dihte viđas, geat eai leat boahkuhuvvon ja guovttis, geat leaba boahkuhuvvon, dadjá Solberg.

Eai galgga leat eanet guossit, go ahte dat geat eai leat boahkuhuvvon, galget sáhttit doallat gaskka nuppiide, geat eai leat boahkuhuvvon. Buohkat, geat leat suddjejuvvon fertejit doallat gaskka riskajoavkku olbmuide, geat eai leat boahkuhuvvon, ja geaiguin sii eai oro ovttas.

Jos orut gielddas, mas leat láhkaásahusain mearridan njuolggadusaid dan hárrái gallis sáhttet boahtit guossái, de fertet čuovvut daid njuolggadusaid. Dain eai vuos váldde vuhtii leago olmmoš suddjejuvvon vai ii.

Suddjejuvvon olbmot besset johtit sisriikkas
Leat guhká ávžžuhan buohkaid leat jođekeahttá sisriikkas, jos mátki ii leat vealtameahttun, leaš dal olmmoš suddjejuvvon dahje ii.

–  Ráđđehus lea mearridan, ahte mii eat šat ávžžut suddjejuvvon olbmuid leat jođekeahttá Norggas, vaikko mátki ii livččege vealtameahttun, dadjá Solberg.

Mávssolaš boahkuhit nuppi háve
Maŋŋebárgga miessemánu 4. beaivve rájes guktii boahkuhuvvon olbmot eai dárbbaš šat leat njoammunerremis. Sii geat leat boahkuhuvvon oktii, besset luohpat erremis, jos sii iskkahit iežaset. Riikii boahtima oktavuođas eai spiehkas erremis.

– Mii leat árvvoštallamin, bessetgo boahkuhuvvon olbmot luohpat maiddái erremis riikii boahtima oktavuođas. Mii dárbbašit dattetge ortnegiid, maiguin duođaštit boahkuhemiid sihkkaris vugiin, nu ahte hehttet dávdda njoammumis olgoriikkas deike, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Son deattasta, ahte lea mávssolaš, ahte buohkat geat galget boahkuhuvvot guktii, váldet boahkuid dalle go ožžot boahkuhanáiggi, vai doalahit stáhtusa boahkuhuvvon olmmožin. Nuppiid boahkuid galgá váldit 12 vahku geažes, jos ii leat deavdán 65 jagi, iige gula riskajovkui.

Dávda sáhttá njoammut olbmui, vaikko son livččiige boahkuhuvvon. Boahkuhuvvon olbmot sáhttet maid njoammudit nuppiid. Nu sáhttá geavvat vaikko ii fuomášivččege ahte alcces lea njommon dávda.

– Go mii leat olbmuid gaskkas, eat sáhte diehtit leat go lahkosiin boahkutkeahtes olbmot, geat gullet riskajovkui. Nu guhká go ollugat servodagas leat suddjekeahttá, ja go boahkuhuvvon olbmot muhtumin sáhttet njoammuduvvot ja de njoammudit earáid, de fertejit ávžžuhusat ja njuolggadusat almmolaš lanjain leat seammát suddjejuvvon olbmuide ja suddjekeahtes olbmuide, dadjá Høie.

Rávvagat gusket olbmuide, geat leat ožžon boahkuid, maid Eurohpá dálkkasdoaimmahat EMA lea dohkkehan.

Rávvagat olbmuide, geat leat suddjejuvvon

  • Suddjejuvvon olbmot sáhttet priváhta ruovttuin ja biillain leat lagaš sosiála oktavuođas (vuollái 1 mehtera) eará suddjejuvvon olbmuiguin, vaikko sii gullet riskajovkui.

  • Suddjejuvvon olbmot sáhttet leat lagaš sosiála oktavuođas suddjekeahtes olbmuiguin, geat eai gula riskajovkui.

  • Suddjejuvvon olbmot berrejit ain doallat buori gaskka (unnimustá 1 mehtera) suddjekeahtes olbmuide, geat gullet riskajovkui, ja geaiguin eai oro ovttas.

  • Suddjejuvvon olbmuiguin sáhttá ovttastallat ovtta dásis iežas dállodoalu olbmuiguin, eaige dárbbaš lohkkojuvvot guosselohkui. Suddjekeahtes guossit galget ain doallat gaskka eará, suddjekeahtes olbmuide.

  • Suddjejuvvon olbmuid eai šat ávžžut leat jođekeahttá Norggas, go mátki ii leat vealtameahttun. Mátkkis gustojit liikká ain oppalaš rávvagat gaskka doallamis ja njálbmesuoji geavaheames.

  • Olbmuid gaskkas (almmolaš lanjain, maiddái almmolaš johtolagas) rávvagat ja njuolggadusat leat nu mo ovdal. Dat guoská ovdamearkka dihte rávvagiidda ja njuolggadusaide gaskka doallamis, loguid hárrái, gieđaid bassama hárrái ja njálbmesuoji geavaheami hárrái.

  • Jos orut gielddas, masa láhkaásahusain lea mearriduvvon gallis sáhttet boahtit guossái priváhta ruovttuide, de fertet čuovvut dan. Dain njuolggadusain eai sirrejuvvo suddjejuvvon ja suddjekeahtes olbmuid gaskka.

Buhcciidsiiddaid rávvagat
Ovdal leat ávžžuhan ráddjet galle guossi besset boahtit guossái buhcciidsiiddaide, go ássit leat guktii boahkuhuvvon. Álbmotdearvvašvuođainstituhtta rievdada dál guossái boahtima rávvagiid ja buktá dárkilut ávžžuhusaid.

Leat ain goabbatgelágan ávžžuhusat priváhta ruovttuide ja gielddaid dearvvašvuođa- ja fuolahanásahusaide, daningo njoammunriska lea áibbas eará ásahusain. Jos eatnašat buhcciidsiiddaid ássiin leat boahkuhuvvon, de sáhttet guktii boahkuhuvvon ássit leat lagaš fysihkalaš oktavuođas boahkutkeahtes gussiiguin. Guossái eai galgga boahtit eanebut, go riikkaviidosaš dahje gieldda mearrádusain celkojuvvo. Eai galgga maid leat eanet guossit, go ahte guossit nagodit doallat gaskka nubbi nubbái.