Ráđđehus áŋgiruššá mátkeealáhusa ovdii viđain doaimmain

Dát sisdoallu lea eanet go 1 jagi boaris.

Ráđđehus bargá viđain doaimmain, maiguin ovddidit gilvalannávccalaš, birrajagi mátkeealáhusa, mii lea eanet guoddinnávccalaš ja gánnehahtti go ovdal, ja man olis leat doaimmat miehtá riikka.

– Mátkeealáhusas leat leamaš garra jagit pandemiija áigge. Dál lea mávssolaš, ahte ealáhussii láhčet rámmaeavttuid bokte vejolašvuođaid investeremiidda ja ovdáneapmái. Ráđđehusas leat stuorra áigumušat mátkeealáhusa guovdu. Dat lea Norgga viđádin stuorámus eksportaealáhus, ja dan olis barget badjel 180 000 olbmo, deattasta ealáhusministtar Jan Christian Vestre.

Ealáhusministtar finai gieskat Davvi-Norggas, ja oahpásmuvai Álttá, Romssa ja Lofuohta mátkeealáhusfitnodagaide.

– Lean ožžon ollu árvalusaid mo ráđđehus sáhttá buorebut láhčit dilálašvuođaid vai dát mávssolaš ealáhus beassá ovdánit. Dál mii áigut – ovttas ealáhusain – ohcat čovdosiid hástalusaide, mat mátkeealáhusa gahkket. Mii leat jo bargagoahtán viđain konkrehta doaimmain, dadjá Vestre.

Fáktáruvtto: Mátkeealáhusa vihtta doaimma

 

1. Doaibmaplána

Ráđđehus ovddida mátkeealáhusa doaibmaplána 2023 giđđagease. Doaibmaplána váldun lea nana, ceavzilis ovdáneapmi, birra jagi bargosajit, gelbbolašvuohta, márkanfievrrideapmi, mátkečuozáhagaid ovddideapmi ja árvoháhkan miehtá riikka. Doaibmaplána bokte stivrejit maid ráđđehusa vuoruhemiid, ja buktet konkrehtabut ovdan Hurdala julggaštusa čuoggáid mátkeealáhusa birra. Dasa gullet gallestallandoarjaga pilohttaprošeavttat, ofelaččaid dohkkehanortnet, Mátkeealáhus/Reiseliv 2030 (ovddit namma lei Reis21) ja mátkečuozáhatlávdegotti čuovvulančuoggát.

2. Gallestallandoarjja

Ráđđehus addá gielddaide vejolašvuođa ásahit gallestallandoarjaga. Departemeanta lea ožžon pilohttaprošeaktaevttohusaid Davvinjárggas (Nordkapp), Beitostølenis, Máilmmiárbevuonain ja Lofuohtas. Departemeanta lea dál daid árvvoštallamin. Ođđa bargovuogit hástalit dálá lágaid, ja juridihkalaš árvvoštallamiid ferte dahkat vuđolaččat, vai gávnnašii buriid čovdosiid.

3. Ofelaččaid dohkkehanortnet

Ráđđehus lea ovttasbarggus olgodoaimmaid organisašuvnnaiguin ovddidišgoahtán riikkaviidosaš ortnega, man bokte dohkkehit báikkálaš- ja dihto guovlluid ofelaččaid, mátkejođiheddjiid ja várreláidesteddjiid. Mii leat ožžon ollu buriid árvalusaid mátkeealáhusas, ja hábmegoahtit dál ortnega. 

4. Mátkeealáhus/Reiseliv 2030

Ráđđehus álggaha dál Mátkeealáhus/Reiseliv 2030 (ovddit namma lei Reis21 Hurdala julggáštusas). Prošeavttain ovddidit čohkkejuvvon dieđuid vuođul olles mátkeealáhusa. Prošeavtta olis árvalit guđe dutkan- ja innovašuvdnadoaimmat berrejit vuoruhuvvot, vai mátkeealáhus buorebut doaimmašii miehtá jagi, ovddidivččii árvoháhkama ja ruoná nuppástusa. Fargga ásahuvvo bargojoavku, mii dainna bargagoahtá.

5. Mátkečuozáhatlávdegotti čuovvuleapmi

Mátkečuozáhatlávdegoddi / reisemålsutvalget gárve fargga iežas barggu, ja ovdanbuktá NAČ ovdal beassážiid. Raporta šaddá nana vuođđun, man vuođul áŋgiruššagoahtit Norgga gielddaid mátkečuozáhagaid ovddidemiin, ja dan olis gielddaid vejolašvuođaid stivret mátkkálaččaid fitnama dihto sajiin ja hálddašit ja ruhtadit oktasaš buriid buvttadeami.

 

Ráddidus åvdet mannoæládusáv dájna vidájn dåjmajn

Ráddisus barggá vidájn dåjmajn ma galggi vaddet gilbostiddje, ållesjahkásasj mannoæládusáv mij le nannusabbo ja ienep mávsánis gå åvdebut, ja mij buktá dåjmajt rijkav miehtáj.

– Mannoæládus la vásedam låssis ájgijt gå lij pandemijja. Dálla le ájnas oadtjot ålgoldisævtojt mij vaddá máhttelisvuodav ruhtaadnuj ja åvddånibmáj. Ráddidusán li stuorra ájggomusá mannoæládusá hárráj. Dat le Vuona vidát stuorámus ekspårttåæládus, ja vaddá bargov badjelasj 180 000 ulmutjijda, javllá æládusminisstar Jan Christian Vestre.

Æládusminisstar lij áttjak Nuortta-Vuonan gånnå guossidij mannoæládusvidnudagájt Altan, Råmsån ja Lofåhtan.

– Oadtjum lav moadda árvvalusá gåktu ráddidus buorebut máhttá vaddet máhttelisvuodajt vaj dat ájnas æládus máhttá åvddånit. Dálla dal galggap – aktan æládusájn – gávnnat tjoavddusijt hásstsalusájda ma li mannoæládussan. Mij lip juo álggám vidájn almma dåjmajn, javllá Vestre.  

Diehtotjoahkke: Vihtta dåjma mannoæládusá hárráj

1. Doajmmapládna

Ráddidus sihtá doajmmaplánav almodit mannoæládusá hárráj åvddåla gå giesse 2023 sjaddá. Doajmmapládna tjalmostahttá nanos åvddånimev, ållesjahkásasj barggosajijt, máhtudagáv, vuobddemav, destinasjåvnå åvddånimev ja árvvoháhkuhimev ålles rijkan.    Doajmmapládna galggá aj vuosedit ráddidusá vuorodimijda, ja tjielgadit bargov mannoæládusássjijda Hurdalvuogádagán. Dási gulluji gæhttjalimprosjevta guossidimdårjajda, dåhkkidimårniga oahpestiddjijda, Mannoæládus 2030 (åvdebut gåhtjodum Reis21) ja bærrájgåtsedimtsiehke mannomåhkke nammadusás.

2. Guossidimdoarjja

Ráddidus sihtá vaddet suohkanijda máhttelisvuodav adnuj válldet guossidimdårjav.  Departemænnta le oadtjum oajvvadusáv gæhttjalimprosjektajda Nordkappas, Beitostølenis, Væráldaárbbevuonajs ja Lofåhtas. Dájt li dal árvustallamin departementan. Modella hásstali udnásj lágajt, ja juridihkalasj árvustallama vierttiji dárkkelit dagáduvvat vaj båhti buorre tjoavddusijda.

3. Dåhkkidimårtniga oahpestiddjijda

Ráddidus le jåhtuj biedjam bargov dagátjit nasjonála dåhkkimårtnigav bájkálasj- ja regionálaoahpestiddjijda, mannooahpestiddjijda ja várreoahpestiddjijda aktan ålggoiellemorganisasjåvnåj. Mij lip oadtjum moadda buorre tsuojggidusá duot dát oassálasstijs mannoæládusájn, ja álggep dal bargujn årtnigav dagátjit.   

4. Mannoæládus 2030

Ráddidus biedjá dal jåhtuj Mannoæládusáv 2030 (bæggodum Reis21 Hurdalvuogádagán). Prosjækta galggá vaddet máhttuj tjánádum åvddånimev ålles mannoæládussaj. Prosjækta galggá buktet oajvvadusáv makkir dutkam- ja innovasjåvnå dåjma ma bierriji vuoroduvvat vaj mannoæládus galggá sjaddat ienep ållesjahkásasj, ja vaddet ienep árvvoháhkuhimev ja vájkkudit ruodná nuppástahttemij. Barggojuogos mij galggá ássjijn barggat doajmmagoahtá ruvva láhkáj.   

5. Oatsodibme Mannomåhkkenammadusás

Mannomåhkkenammadus le loahppagávdan ietjasa bargon, ja galggá almodit VATav bæssátjij åvddåla. Rappoartta galggá vaddet nanos vuodov ásadussaj mij åvdet mannoæládusá åvddånimev vuona suohkanijn, ja aj suohkanijda máhttelisvuodajt stivrritjit guossidimev ja háldadittjat ja ruhtadittjat aktisasj ávkij buvtadimev.

 

Reerenasse fealadassese dej vïjhte råajvarimmiejgujmie dåarjohte

Reerenasse vïjhte råajvarimmiejgujmie barka mah edtjieh meatan årrodh gaahtjemevæjkele, abpe jaepiem fealadassem sjugniedidh mij leah jienebe monnehke jïh dïenesje enn aarebi, jïh darjomh abpe laantesne sjugniedidh.

– Fealadassejieleme naan gïerve jaepieh pandemijinie åtneme. Daelie vihkeles jieleme mierietsiehkieh åtna mah investeeremidie jïh sjïdtemasse sjïehteladtedh. Reerenassen stoerre ambisjovnh fealadassese. Dïhte Nöörjen vïjhteden stööremes eksportejieleme, jïh barkoem jienebe 180 000 almetjidie vadta, jielemeministere Jan Christian Vestre jeahta.

Jielemeministere lij aadtjen Noerhte-Nöörjesne, gusnie guessine fealadassesïelti luvnie Altesne, Romssesne jïh Lofuohtesne.

– Manne jïjnjh raerieh åådtjeme guktie reerenasse buerebe maahta sjïehteladtedh dïsse vihkeles jieliemasse guktie maahta evtiedidh. Daelie edtjebe – reerenassen ektesne – vaestiedassh gaavnedh haestiemidie mah fealadasse åtna. Mijjieh joe aalkeme vïjhte råajvarimmiejgujmie, Vestre jeahta.

Faktabokse: Vïjhte råajvarimmieh fealadassese

1. Dahkoesoejkesje

Reerenasse sæjhta dahkoesoejkesjem fealadassese buektedh åvteli giesien 2023. Dahkoesoejkesje sæjhta vuesiehtidh monnehke evtiedæmman, abpejaepien barkoesijjide, maahtose, maarkededoekemasse, destinasjovneevtiedæmman jïh aarvoesjugniedæmman abpe laantesne.
Dahkoesoejkesje edtja aaj reerenassen prioriteeremh stuvredh, jïh barkoem konkretiseeredh fealadassetsiehkiegujmie Hurdalvåaroemisnie. Daate feerhmie pilovteprosjekth guessiedåarjojde, dåhkasjehtemeöörnegasse væjsaldahkide, Reiseliv 2030 (aarebi Reis21) jïh dåarjedimmietsiehkide fealadassemoenehtsistie.

2. Guessiedåarjoe

Reerenasse sæjhta tjïeltide nuepiem vedtedh guessiedåarjoem tseegkedh. Departemeente lea raeriestimmiem åådtjeme pilovteprosjektide Nordkappeste, Beitostøleste, Verdensarvfjordenistie jïh Lofuohteste. Departemeente daelie dejtie vuarjesjeminie. Dah modellh daaletjen laakevierhkem haestieh, jïh dah juridihken vuarjasjimmieh tjuerieh eensilaakan darjodh guktie buerie loetemidie gaavnedh.

3. Dåhkasjehtemeöörnege væjsaldahkide

Reerenasse lea aalkeme barkedh nasjonaale dåhkasjehtemeöörnegem evtiedidh voenge- jïh regijovnevæjsaldahki, vaanterdimmien jïh vaerien væjsaldahki åvteste ålkoeåårganisasjovnigujmie. Mijjieh leah jïjnjh buerie raeriestimmieh åådtjeme ovmessie aktöörijste fealadassejielieminie, jïh daelie barkoem aelkebe öörnegem hammoedidh.

4. Fealadasse 2030

Reerenasse daelie aalka Fealadasse 2030 (neebnesovveme goh Reis21 Hurdalsvåaromisnie). Prosjekte edtja lissiehtidh maahtoevåaromen evtiedæmman abpe fealadassejieliemisnie. Prosjekte edtja raeriestidh mejtie dotkeme- jïh innovasjonsdarjoemidie mah byöroe prioriteeredh guktie fealadassejieleme edtja jienebe abpejaepeldh sjïdtedh, stuerebe aarvoesjugniedimmiem vedtedh jïh kruana målsoemasse dåarjodh. Barkoedåehkiem retnoe tseegkie mij edtja dejnie laavenjassine barkedh.

5. Fealadassemoenehtsem guhkiebasse barkedh

Reisemålsutvalget / Fealadassemoenehtse lea dan barkoe orrejeminie jïh edtja NOU:em deelledh åvteli påaski. Reektehtse sæjhta eensi våaromem vedtedh guktie fealadasseulmie-evtiedimmiem nöörjen tjïeltide dåarjedidh, dan vuelelen tjïelti nuepieh mïnnemem stuvredh jïh guktie ektiebueriej produksjovnem reeredh jïh finansijeeredh.