Historjjálaš arkiiva

Ráđđehus áigu rievdadit mediadoarjaga sihkkarastin dihte guhkitáiggi ja einnostahttit ruhtadeami

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Kulturdepartemeanta

Ráđđehus áigu ásahit bissovaš, guhkitáiggi ekonomalaš rámmaid NRK ja njuolga mediadoarjagiid várás, vai vuostáiváldit ožžot eanet einnostahttit eavttuid ja stuorit iešmearrideami. Ráđđehus ásaha maid sorjjaskeahtes mediadoarjjaráđi mii galgá fuolahit ahte giehtaguhkkosaš gaskka prinsihppa sihkkarastojuvvo ja nannejuvvo.

– Mediasuorgái lea hirbmat dehálaš dakkár áiggis goas ovdáneapmi dáhpáhuvvá hui johtilit ahte politihkalaš váikkuhangaskaoamit doibmet ollislaččat guhkitáiggi perspektiivvas, dadjá kultur- ja dásseárvoministtar Trine Skei Grande.

Bearjadaga ovddidii kulturminsttar stuoradiggedieđáhusa Girjáivuohta ja giehtaguhkkosaš gaska – Mediapolitihkka ođđa áigái

– Go dál ásahat ortnega mii fátmmasta buot mediadoarjagiid, de láhčit dili eanet einnostahtti ekonomalaš rámmaide ja seammás nannet maid giehtaguhkkosaš gaskka prinsihpa. Politihkalaš mearrádusat mediadoarjagiid hárrái berrejit leat vuođđuduvvon bajitdási mihttomeriide, mat gustojit máŋga jagi ovddasguvlui.  Dat buorida dássedeattu  nationála ja báikkálaš mediaid gaskka, gávppálaš ja almmolaš ruhtaduvvon mediaid, ja ásahuvvon ja ođđa mediaid gaskka. Mii áigut ásahit sorjjasmeahttun ráđi, Mediadoarjjaráđi, mii galgá fuolahit ahte giehtaguhkkosaš gaskka prinsihppa čuvvojuvvo ja nannejuvvo,  ja ráđi ovddasvástádussii gullá hálddašit mediadoarjjaortnega, dadje kultur- ja dásseárvoministtar Trine Skei Grande. 

Trine Skei Grande
Govva: Ida Andersen/Kulturdepartemeanta

Báikkálaš aviissat nannejuvvojit

Ráđđehus háliida, nu go Mediagirjáivuođalávdegoddi, ahte njuolga mediadoarjja galgá rievdaduvvot báikkálaš mediaide ávkin.  Báikkálaš mediat leat dehálaččat báikkálaš demokratiijai. Dan dihte leage  dehálaš bisuhit iešguđet lágan báikkálaš ođasmediaid, ja ráđđehus háliida vuoruhit  báikkálaš mediagirjáivuođa.

Njuolga mediadoarjaga ođđa liigeulbmil lea,  ahte dat galgá láhčit dili báikkálaš mediaide miehtá riikka. Ráđđehus háliida rievdadit doarjjajuohkkima buorrin smávva, báikkálaš servviide, jávkadan dihte geográfalaš “vilges dielkkuid”. Ráđđehus álggaha nuppástuhttimiid  2020 rájes ovttasráđiid mediasurggiin. Mediadoarjjaráđđi galgá 2021 rájes ovddasvástidit doarjjajuohkima.  

Liseansadivat heaittihuvvo

Ráđđehus evttoha maid rievdadusaid NRK:i. Maŋimuš jagiid teknologalaš ovdáneapmi ja álbmoga mediadábit leat leamaš hástaleaddjin NRK ruhtadeapmái, ja mii oaidnit maiddái eará davviriikkain, ahte gustovaš liseansavuogádat ii leat šat heivehuvvon dan áigái mas mii eallit. Min deháleamos mediapolitihkalaš váikkuhangaskaoapmi lea NRK mii lea beaktil ja buvttada alladásat sáddagiid. Muhto dat eaktuda stáđis ja buorre ruhtadeami. Daid olbmuid lohku guđet eaiggáduššet TV geahppána dađis, ja nu šaddá ge maiddái sáddehatdivat unnit relevánta. Ráđđehus evttoha danne heaittihit sáddehatdivada ja ruhtadit NRK vearuhusa bokte. Ruhtadanvuogádagas maid ráđđehus evttoha, lea čielga sosiála profiila seammás go dat vuhtiiváldá ja nanne NRK ekonomalaš dili.

– Mis galgá leat beaktilis álbmotsáddehat, muhto mii galgat maid váruhit ahte NRK ii geahnohuhtte eará mediaid doaibmavejolašvuođaid.  Mii lasihat vel čuoggá NRK-plakáhtii ahte NRK erenoamáš ovddasvástádus lea vuoruhit temáid ja geográfalaš guovlluid mat muđui eai oaččo nu stuora fuomášumi, dadjá stáhtaráđđi Grande.

– Doaimmahuslaš stivrejuvvon mediadoaibma lea friddja ja demokráhtalaš servodaga guovddáš eaktu.  Mediapolitihka vuođđun ja mihttun lea cealkinfriddjavuohta.    Mediadoarjjadieđáhusa doaibmabijut galget láhčit dili almmolaš ságastallamii ja váikkuhit dasa ahte mediasuorgi sáhttá čađahit servodatdoaimmaidis digitála mediaárgabeaivvis.  Mii dárbbašat sorjjasmeahttun preassa mii gažada ja gáibida vástádusaid, dadjá Grande.

– Demokratiija ja cealkinfriddjavuohta uhkiduvvo ollu sajiin máilmmis. Norgga servodaga nanusvuohta lea ahte mis lea luohttámuš guđet guimmiidasamet, almmolašvuhtii ja mediai.   Boahtteáigái heivehuvvon mediadoarjjaortnegiin áigut mii hábmet mediapolitihka ođđa áiggi várás, mas girjáivuođa, giehtaguhkkosaš gaskka ja sorjjasmeahttunvuođa prinsihpa vuhtiiváldin lea vuođđoeaktu, loahpaha stáhtaráđđi.