Ráđđehus ásaha ođđa riikkaviidosaš ráddjehusaid

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus ásaha máŋga riikkaviidosaš ráddjehusa, vai nagodit caggat pandemiija. Mávssoleamos lea fállat badjel 65-jahkásaččaide lassiboahkuid nu johtilit go vejolaš.

– Pandemiija ii leat meattá, muhto lea boahtán ođđa muddui. Mii fertet oahppat eallit servodagas, mas dávda njoammu. Go jo mis leat boahkut, de mii gierdat buorebut njoammumiid servodagas. Mii fertet gal garvit, ahte buohcceviesut divvet menddo, amas dearvvašvuođabálvalusaide šaddat menddo ollu bargu. Nuppi dáfus olbmot galget beassat eallit nu dábálaččat go sáhttet. Fertet olles áigge gávdnat balánssa ráddjehusaid ektui, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.

Dávda lea njoammugoahtán eanebuidda. Dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusain lea hirbmat ollu bargu, sihke gielddain ja buohcceviesuin. Ráđđehus ásaha danin riikkaviidosaš doaimmaid, vai nagodit hálddašit dili.

– Dain, geat leat ožžon lassiboahkuid, lea mealgat unnit riska gártat buohccevissui. Dál lea mávssoleamos, ahte olbmot fitnet váldimin sidjiide fállojuvvon boahkuid, dadjá Støre.

Ráđđehus ásaha ollu ođđa ráddjehusaid. Ráddjehusat gustojit juovlamánu 1. beaivvi rájes, ja ávžžuhusat gustojit dál. Dat leat fámus dassážii go eará mearriduvvo, ja vuođđuduvvet Dearvvašvuođadirektoráhta ja ÁDI rávvagiidda ja ávžžuhusaide.

Ođđa riikkaviidosaš doaimmat

Mii ásahit dál guokte ođđa njuolggadusa:

  • Jos orut ovttas olbmuin, geasa dávda lea njommon, fertet orrut erremis ruovttus dassáigo leat ožžon negatiiva bohtosa iskosis. Dat guoská ollesolbmuide, ležžet dál boahkuhuvvon dahje eai. Jos olmmoš lea boahkuhuvvon, son beassá erremis, go iskkaha iežas ođđasit maŋimustá čieža beaivvi geažes. Boahkutkeahtes olbmot fertejit iskkahit iežaset juohke beaivvi čieža beaivvi áigodagas jođánes iskosiin dahje juohke nuppi beaivve PCR-iskosiin. Mánáide dat ii leat geatnegasvuohta, muhto ávžžuhus.
  • Jos dutnje njoammu covid-19, fertet orrut sierra (isolašuvnnas) vihtta beaivvi. Nu lea ležžet dal boahkuhuvvon dahje it. Dássážii lea gáibiduvvon 2 beaivvi sierra orrun, go lea boahkuhuvvon eaige leat dávdamearkkat. Ferte maid leat leamaš 24 diimmu febera haga ovdalgo beassá isolašuvnnas.

Dál bohtet ođđa, riikkaviidosaš ávžžuhusat:

  • Ásahit riikkaviidosaš ávžžuhusa, man mielde galgá geavahit njálbmesuoji, go lea oktavuođas dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusain.

  • Ráđđehus ásaha riikkaviidosaš ávžžuhusa, man mielde galgá geavahit njálbmesuoji kollektiivajohtolagas, dákssiin, buvddain ja gávdeguovddážiin, gos ii leat vejolaš doallat gaskka.

  • Joatkit maid ávžžuhusa, man mielde galgá jeavddalaččat iskat skuvlaohppiid dakkár guovlluin, main dávda njoammu eanet ja maid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusain lea garra bargonoađđi.

  • Ráđđehus dáhttu gielddaid, main dávda lea njoammugoahtán eanet ja maid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusain lea garra bargonoađđi, árvvoštallat ahte eanet olbmot geavahit ruovttukantuvrraid.

Dát doaimmat bohtet doaimmaid lassin, maid ráđđehus ásahii vuossárgga, skábmamánu 29. beaivve vai hehttejit omikronvariántta leavvamis.

– Gielddain, main dávda lea njoammugoahtán eanet ja maid dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusaid bargonoađđi lea sturron, berrejit lassin árvvoštallat sierra, čavgadut, báikkálaš ráddjehusaid. Gielddat berrejit dárbbu mielde oktiiordnet ráddjehusaideaset, dadjá dearvvašvuođaministtar Ingvild Kjerkol. 

Gielddaid ođđa geatnegasvuohta lágidit boahkuhanfálaldaga, mii lea álkit olámuttus
Ráđđehus dáhttu dál gielddaid johtileappot fállat boahkuheami. Gielddain galgá leat boahkuhanfálaldat, masa ii dárbbaš diimmu diŋgot. Galgá maid leat vejolaš boahkuhit iežas dábálaš bargoáiggi olggobealde. Sáhttet lágidit drop-in-fálaldaga dábálaš bargoáiggi maŋŋá dahje divššár sáhttá boahtit ruoktot boahkuhit.

– Ollu gielddain leat leamaš buorit ja hutkás čovdosat, nu ahte olbmuide leamaš álkit váldit boahkuid. Dál sihkkarastet láhkaásahusain boahkuhanfálaldaga, mii lea bures olámuttus. Mii ásahit maid riikkaviidosaš boahkuhantelefovnna, mas vástidit fágalaš ja geavatlaš jearaldagaide máŋgga gillii, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

Ráđđehus lea dáhtton gielddaid fállat lassiboahkuid buohkaide, geat leat 45 jagi ja boarrásabbot, go buohkat geat leat 65 jagi ja boarrásabbot leat ožžon fálaldaga. Maiddái buohkaide, geat barget dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusas, galget fállat dievasmahttinboahkuid.

– Dál lea mávssoleamos, ahte buohkaide, geat leat deavdán 65 jagi, fállet farggamustá dievasmahttinboahkuid. Dalle eat dárbbaš šat nu garra ráddjehusaid. Boahkuhemiin mii birget pandemiijain, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

Ráđđehus pláne, ahte buot riikka ollesolbmot galget oažžut dievasmahttinboahkuid ovdal beassážiid. Dat mearkkaša, ahte gielddat fertejit ráhkkanit boahkuhit 400 000 olbmo vahkkui.

Ođasmahttojuvvon strategiija- ja gearggusvuođaplána
Ráđđehus ođasmahttá covid-19-pandemiija strategiija- ja gearggusvuođaplána.

– Strategiija mielde mis galgá ain leat buorre gearggusvuohta ja vejolašvuohta johtilit mearridit ráddjehusaid, vai caggat pandemiija. Dat mielddisbuktá ahte mii fertet heivehit iežamet dábálaš doaimmaid dan mielde mo pandemiija rievdá, fuolahit ahte dearvvašvuođabálvalusas leat bargonávccat ja ahte min ruhtadoaluin ja bargosajiiguin manná bures, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.

Strategiija bajimuš ulbmil lea hálddašit pandemiija, amaset menddo ollugat buohcat oktan, nu ahte gielddaid ja buohcceviesuid dearvvašvuođabálvalussii gártá menddo stuorra bargonoađđi. Ráddjehusat galget čuohcat mánáide ja nuoraide nu unnán go vejolaš, almmolaš bálvalusaid galgá fállat dohkálaš dásis, ja ruhtadoalu galgá suddjet. Gearggusvuođa doalahit dálá dásis gitta boahtte jagi cuoŋománnui.